Obsah (6)

§ 113§ 100§ 101§ 103§ 108§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Menetluse liik Lihtmenetlus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2017, Narva kohtumaja kantselei kau

§ 113

lg-s 1 sätestatud määras menetluskuludelt (445 eurot) alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

1. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. 2-17-104840 Edasikaebamise õigus Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK TCM Estonia OÜ esitas 15.03.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1034,23 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik XXX XXX esitas vastuväite. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtule asja lahendamiseks hagimenetluses. Hagiavaldus ja hageja seisukohad TCM Estonia OÜ esitas 28.04.2017 Viru Maakohtule hagiavalduse XXX vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.09.2016 võlatunnistuse, mille allkirjastamisega kinnitas kostja, et kohustub tasuma hagejale võlgnevuse kokku 706,30 eurot. Kokkuleppe kohaselt moodustab intress 10% aastas ning võla tasumisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,06% päevas tasumata summalt. Kostja ei täitnud omapoolseid kohustusi. Seetõttu palub hageja välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 532,80 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 66,49 eurot. Koos hagiavaldusega esitas hageja järgmised tõendid: - 06.09.2016 sõlmitud kokkulepe (t.l 19 pöördel), mille kohaselt andis kostja konstitutiivse võlatunnistuse ja kinnitas, et võlgneb hagejale 706,30 eurot, nõudesummale lisandub 10% 2 2-17-104840 - aastas intresse ja võla tasumisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,06% päevas; Kokkuleppe lisa - maksegraafik (t.l 20). Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnistanud, leidis, et võlgnevuse suurus on ülemäära suur. Kostja tunnistas, et võlgnes hagejale 540,50 eurot, hageja nõue 1034,23 eurot on aga kaks korda suurem. Kohus teatas pooltele, et lahendab asja lihtmenetluses ning andis tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Pooled ei ole täiendavaid tõendeid ega kompromissi esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
3. Poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et kostja allkirjastas võlatunnistust, millega kinnitas, et võlgneb hagejale 706,30 eurot, mille tasumisega viivitamisel lisandub summale ka viivis 0,06% päevas. Poolte vahel on vaidlus selles, kui suur on tagastamisele kuuluv summa, kostja ei olnud nõus tasuma 1034,23 eurot. Kohus selgitab, et hageja ei nõuagi kostjalt 1034,23 euro tasumist. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 532,80 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivist 66,49 eurot.
4. Vastavalt võlatunnistusele ja selle lisale (t.l 19 pöördel, t.l 20) koostab kostja võlgnevus hageja ees 706,30 eurot. Võlatunnistuse p 4 kohaselt võib hageja nõuda osamakse tagastamisega viivitamisel kogu võlgnevuse tasumist. Hageja selgitas, et kostja ei ole ühtegi makset korralikule tasunud ning võlgnevuse katteks on tasunud ainult 173,50 eurot. Kostja ei ole seda fakti eitanud ega esitanud tõendeid, et tema on tegelikult tasunud rohkem ja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.

§ 100

alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 103

lg 1 alusel võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostja rikkumine oleks mingil põhjusel vabandatav.

§ 108

lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja jättis võlatunnistusest tulenevat kohustust täitmata, võib hageja nõuda kostjalt kõigepealt kohustuse täitmist, s.o põhivõlgnevuse 532,80 euro väljamõistmist. 4. Kokkuleppe p 4 kohaselt võib hageja nõuda summa tagastamisega viivitamisel viivist 0,06% päevas. 3 2-17-104840

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole palunud viivise vähendamist

§ 162alusel ega üldse tuginenud viivise ebamõistlikule suurusele.

Kohus ei tuvastanud ka, et viivise määr oleks mingil põhjusel tühine. Seega leiab kohus, et hageja viivise nõue 66,49 eurot on põhjendatud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 532,80 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 66,49 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palus välja mõista kostjalt 125 eurot riigilõivu ja 270 eurot õigusabi kulud. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulud 270 eurot on põhjendatud TsMS § 175 lg 1 alusel. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud kokku 445 eurot. TsMS § 174 lg 1 alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis

§ 113

lg-s 1 sätestatud määras menetluskulude summalt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4