3-17-1192/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-17-1192 AN kaebus Tallinna Vangla
2. mai
3. a vaideotsuse nr 5-15/17/136-2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
4. juuni
5. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
6. juuni
7. a määrus haldusasjas nr 3-17-1192 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab kaebuse tagastamist (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 121 lg 4). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Tallinna Vangla kinnipeetav AN esitas Tallinna Halduskohtule taotluse kambrisse tualetipoti paigaldamiseks, kuna kükitamisel tuleb AN-l põlv liigesest välja.
9. Tallinna Vangla 05.05.2017 otsusega nr 5-8/17/9005-2 jäeti taotlus rahuldamata. Terviseseisundist tuleneva vajadusega erirežiimi või abivahendite kasutamise järele tuleb isikul pöörduda vangla arsti vastuvõtule, kellel on pädevus väljastada näidustuse olemasolul arstitõend, mille alusel eritingimusi või abivahendeid on võimalik tagada.
10. Tallinna Vangla jättis 29.05.2017 vaideotsusega nr 5-15/17/136-2 AN vaide eelnimetatud otsuse peale rahuldamata. VangS § 52 alusel osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Üksnes vangla arstil on õigus otsustada, kas ja millist ravi 3-17-1192 või abivahendeid isik terviseseisundi tõttu vajab. Samuti on arstil pädevus hinnata, kas terviseseisundist tulenevalt esineb isikul näidustus eritingimuste loomiseks. Vaide esitaja on korduvalt arsti vastuvõtul viibinud, kuid vajadust eritingimuste loomiseks tervishoiuteenuse osutaja tuvastanud ei ole. Kui vaide esitaja ei nõustu tervishoiuteenuse osutaja varasema hinnanguga, on isikul võimalik pöörduda oma kaebustega uuesti tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule ning oma terviseprobleeme selgitada. Kui isik ei nõustu jätkuvalt arsti hinnanguga, on isikul võimalik oma õiguseid kaitsta tsiviilkohtumenetluses.
11. AN esitas 02.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse eelmärgitud vaideotsuse tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, et tagada istepoti kasutamise võimalus.
12. Tallinna Halduskohus jättis 09.06.2017 määrusega AN esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ja tagastas kaebuse. Tallinna Halduskohtu menetluses on AN kohustamiskaebus tema paigutamiseks istepotiga elukambrisse (haldusasi nr 3-16-2086). Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei ole otstarbekas hakata praegust esialgse õiguskaitse taotlust liitma haldusasjaga nr 3-16-
13. AN esitas esialgse õiguskaitse taotluse istepoti saamiseks või enda paigutamiseks istepotiga kambrisse ka 17.10.2016 (haldusasi nr 3-16-2070). Selles asjas jättis halduskohus taotluse 18.11.2016 määrusega rahuldamata, leides, et WC-poti võimaldama jätmist ei saa pidada õigusvastaseks ning taotleja ei ole veenvalt põhjendanud, et Aasia-tüüpi WC kasutamine oleks tema tervist kahjustanud. Tallinna Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse 29.11.2016 määrusega nr 3-16-2070 muutmata. Samadel asjaoludel esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ka haldusasjas nr 3-16-
14. Nimetatud haldusasjas jättis Tallinna Halduskohus taotluse kui korduva esialgse õiguskaitse taotluse 05.12.2016 määrusega läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus leidis 05.01.2017 määruses, et halduskohus on jätnud taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata. Haldusasjas nr 3-17-550 jättis Tallinna Halduskohus AN esialgse õiguskaitse taotluse istepoti paigaldamiseks 21.03.2017 kohtumäärusega läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis AN määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.03.2017 määruse muutmata. Kaebaja käis 23.11.2016 plaanilisel MRT-uuringul Lääne-Tallinna keskhaiglas. Kaebaja tervisekaardilt ajavahemiku 02.03.2016–14.11.2016 kohta (haldusasja nr 3-16-2086 materjalide hulgas) ei nähtu, et kaebajale oleks näidustatud istepoti kasutamine. Kuivõrd asjaolud ei ole muutunud, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja soovib tualetipoti paigaldamist kambrisse terviseseisundist tulenevalt. Terviseseisundist tuleneva abivahendi vajadust on pädev hindama vangla arst, kelle vastava otsuse alusel on vanglal kohustus kinnipeetavale tagada määratud abivahend. Praegusel juhul ei ole kaebajale arsti poolt näidustatud tualetipoti kasutamise vajalikkust ning seetõttu ei ole ka vanglal kohustust kaebajale seda tagada. Kohtule esitatud tervisekaardi väljavõttest nähtub, et kaebaja on käinud arsti vastuvõtul mitmeid kordi ning 14.03.2017 on arst otsustanud, et patsient ei vaja tualetipotti. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
15. AN palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.06.2017 määrus. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2