← Eesti

3-17-295/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-295 Haldusasi AN kaebus Tallinna Vangla ja Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. juuni
  3. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  4. juuni
  5. a määrus haldusasjas nr 3-17-295 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. AN esitas 07.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 17.02.2017 ja 27.02.2017) Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna kaebajat hoiti 31.01.2017–01.02.2017 kell 23.00–03.00 jalutusboksis ja kell 03.00–04.00 vastuvõtukambris, kus oli väga külm ja ei saanud magada, sest magamisasju öörahu ajal ei antud. Kaebaja külmetas jalutusboksis ja vastuvõtukambris viibides. Kaebaja viidi järgmisel päeval Tartu Vanglasse, kus ta jäi 01.02.2017 haigeks ning tal fikseeriti palavik 40°C ja 37,9°C, kuid arst tuli alles 03.02.
  7. Kaebaja paigutati 05.02.2017 Tallinna Vanglasse tagasi tulles ilma aknata külma kambrisse nr 122 ja kartseris ei lastud voodit alla.
  8. Tallinna Vangla selgitas kirjalikus vastuses, et AN viibis 31.01.2017 kartserihoone kambris nr 84 ning samas hoones toimus kinnipeetavate korraldatud intsident, mille raames kangutati kambri nr 87 seinalt ära radiaator ja lõhuti sellega kartserihoone küttesüsteem. AN lõhkus kambris nr 84 madratsi, mille tükkidega ummistas kanalisatsiooni ning tekitas kambris ja teise korruse koridoris uputuse. Kahjustuste likvideerimiseks ja parandustöödega alustamiseks viidi kinnipeetavad (sh AN) kahjustatud kambritest koheselt ära. AN-l oli kella 3-17-295 23.49–01.10 ajal (st 1 tund ja 21 minutit) jalutusboksis viibides seljas vanglavorm, jope ja müts ning 31.01.2017 keskööl oli välisõhu temperatuur +1°C kuni –3°C. Kell 01.10 paigutati AN jalutusboksist vastuvõtukambrisse, mille väikeste mõõtmetega aknal olid tuulutusavad ja kambris oli ka radiaator, mis tagab talveperioodil nõuetekohase temperatuuri. Lisaks oli kinnipeetaval kambris jope, mille ta sai jaheduse korral peale võtta. Kella 04.10 ajal paigutati kinnipeetav ümber kartserihoone kambrisse nr
  9. AN jõudis Tallinna Vanglasse tagasi alles 06.02.2017 kell 11.05, isik paigutati kell 11.16 vastuvõtukambrisse nr 121 ja kell 15.35 kartserikambrisse nr
  10. AN tervisekaardi andmetel kaebas AN 07.02.2017 arsti vastuvõtul nohu, köha, kurguvalu, nõrkust ja peavalu, mille peale määrati kinnipeetavale ravi ning ravimid sai AN kätte 09.02.
  12. Tallinna Halduskohus tagastas 02.06.2017 määrusega AN kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel läbivaatamatult. Kaebaja tekitas oma õigusvastase käitumisega ise olukorra, mille tulemusel paigutati ta lühiajaliselt jalutusboksi ja vastuvõtukambrisse. Esitatud fotodest nähtuvalt ei oleks kaebajat saanud jätta kambrisse, kus oli uputus, ning taolise intsidendi puhul on vangla julgeoleku tagamiseks vajalik hoida kinnipeetavaid eraldi ruumides. AN viibis jalutusboksis lühiajaliselt ja tema riietus vastas ilmastikuoludele. Ka vastuvõtukambris viibis kaebaja lühiajaliselt ning AN on õiguspäraselt ja julgeoleku tagamiseks eemaldatud kambrist ja paigutatud teistesse ruumidesse. Kaebusest ei nähtu, et kaebajale oleks põhjustatud rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Teatav ebamugavus ei tähenda, et vangla tegevus oli õigusvastane või rikuti kaebaja õigusi. AN ei viibinud 05.02.2017 Tallinna Vanglas ja saabus tagasi alles 06.02.2017, mil ta paigutati lühiajaliselt vastuvõtukambrisse. Kaebaja tervisekaardi väljavõtte alusel ei ole võimalik tuvastada, kas kaebaja haigestus 01.02.2017 jalutusboksis ja vastuvõtukambris viibimise tõttu või kokkupuutel mõne viirusekandjaga. Vanglad on kaebajale taganud juurdepääsu arsti vastuvõttudele ja arstiabi võimaldamisega ei ole ebamõistlikult viivitatud. Kaebuses toodud asjaolude ning kohtule esitatud seisukohtade ja materjalide põhjal ei ole usutav, et kaebajale oleks Tallinna Vangla ja Tartu Vangla tegevusega tekitatud kahju, mistõttu ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine kahju hüvitamise eelkaebusena lubatav, sest võimalik hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
  13. AN jääb 06.06.2017 määruskaebuses kõigi varasemalt esitatud taotluste juurde ja palub võtta kaebuse menetlusse.
  14. Tallinna Halduskohus ei pidanud 07.06.2017 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  15. AN määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
  16. Vaidlus puudub selle üle, et AN põhjustas 31.01.2017 öörahu ajal Tallinna Vangla kartserikambris nr 84 uputuse, mille tõttu paigutati kinnipeetav esmalt kartserihoone jalutusboksi, seejärel vastuvõtukambrisse nr 121 ning 01.02.2017 kartserikambrisse nr
  17. Kaebaja ei ole eitanud, et talle võimaldati jalutusboksis ja vastuvõtukambris lisaks vanglavormile ka jope ja müts. Tallinna Vangla väiteid, et välistemperatuur 31.01.2017– 01.02.2017 öösel oli 0°C ringis, kinnitavad ka Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmed. Samuti ei ole halduskohtule esitatud kaebuses (erinevalt 07.02.2017 Tallinna Vanglale ja 08.02.2017 Riigiprokuratuurile esitatud kaebustest – tl 16; tl 34; tl 36-36p) väidetud, et kaebaja riided oleksid saanud kartserikambris nr 84 toimunud uputuse käigus märjaks. Kuigi vaatlusandmete 2

(3)3-17-295 kohaselt võis 31.01.2017–01.02.2017 öösel esineda vähesel määral sademeid, ei ole alust arvata, et kaebajal polnud jalutusboksis viibides võimalik vajaduse korral sademete eest varjuda jalutusboksi katusega osas. Kaebusest nähtuvalt ei ole sisulist vaidlust ka selle üle, et kartserihoones toimunud rahutuste tõttu esines Tallinna Vanglal kartserikambrite olukorrast ja julgeolekuohust tulenevalt 31.01.2017–01.02.2017 öösel vältimatu vajadus mitmete kinnipeetavate (sh AN) ajutiseks eraldamiseks ja ümberpaigutamiseks. Kaebaja ei ole väitnud, et Tallinna Vanglal olnuks objektiivselt võimalik paigutada kinnipeetavaid kiiresti ja esialgselt (st kambrite koristamise ja küttesüsteemi esmase remondi ajaks) ümber ka mujale kui jalutusboksidesse või vastuvõtukambritesse, kus neil polnud võimalik öörahu ajal magada (vastuvõtukambrites puudus voodivarustus). Tallinna Vangla on kinnitanud, et kinnipeetavate teistsugusel viisil ümberpaigutamiseks vajalikud vabad kambrid sel hetkel puudusid.
  1. HKMS § 45 lg 2 kolmas lause sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamist tervisekahju põhjustamisega nõuda vaid juhul, kui tegemist on avaliku võimu kandja süülise õigusvastase tegevusega. Kaebaja ei ole väitnud ja ka ringkonnakohtul puudub alus arvata, et rahutustes osalenud kinnipeetavate suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oleks toimunud õigusvastaselt või oleks jalutusboksis ja vastuvõtukambris viibimise kestus ületanud rikutud kambrites hädatarvilike ümberkorralduste tegemiseks minimaalselt vajaliku ajavahemiku. Tallinna Vangla esitatud fotolt (tl 42) nähtuvalt oli AN kasutuses olnud kartserikambri nr 84 olukord pärast uputust sedavõrd halb, et kinnipeetava ümberpaigutamine ei olnud välditav. Kinnipeetavate poolt kartserikambrites nr 75, 78, 84 ja 87 põhjustatud kahjustuste ulatuslikkust kinnitab ka asjaolu, et vahetuse lõpuks paigutati kinnipeetav uuesti tagasi ainult kartserikambrisse nr 75 (tl 30). Kaebajale oli jalutusboksis ja vastuvõtukambris viibimise ajal võimaldatud aastaajale vastav jope ja müts ning ta viibis jalutusboksis üksnes 1 tunni ja 21 minutit ning seejärel vastuvõtukambris kolm tundi. Kuna jalutusboksis ja vastuvõtukambris viibimine oli suhteliselt lühiajaline, ei ole alust seostada AN-l tervisekaardi (tl 33; tl 47) andmete kohaselt 05.02.2017 Tartu Vanglas ja 07.02.2017 Tallinna Vanglas diagnoositud viirusnakkust tema väidetava külmetamisega 31.01.2017–01.02.2017 öösel. Tervisekaardi andmed ei kinnita kaebaja väiteid temal 01.02.2017 fikseeritud 40°C palavikust. AN-l diagnoositud viirushaigus ei saa olla põhjuslikus seoses ka tema esialgse paigutamisega Tallinna Vangla vastuvõtukambrisse nr 122 pärast naasmist Tartu Vanglast 06.02.2017, sest selleks ajaks oli kaebajal viirusnakkus juba diagnoositud. Samuti oli tegemist vaid lühiajalise (4 tundi ja 19 minutit) vastuvõtukambris viibimisega päevasel ajal (kell 11.16–15.35). AN-le ei saanud hüvitamisele kuuluvat kahju põhjustada ka asjaolu, et tal ei olnud võimalik 31.01.2017–01.02.2017 öösel normaalselt magada, sest sellise olukorra tingis tema enda õigusvastane tegevus.
  2. Eelneva põhjal jääb AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.06.2017 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask Villem Lapimaa Virgo Saarmets 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.