Obsah (9)

§ 635§ 637§ 638§ 82§ 652§ 641§ 77§ 639§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2017, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-6071 Tsiviilasi XxxxO

) § 635 lg 1 mõttes töövõtulepingu tunnustele.

§ 635

lg 1 3 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt tuleb töövõtjal töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-44-15 p-s 13 märkinud, et töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (

§ 637

lg-d 3 ja 5), töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (

§ 637lg 4 ja 5).

Nii muutub

§ 637

lg 3 järgi töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

§ 637

lg 4 esimese lause järgi, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Sama paragrahvi lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Töö vastuvõtmisest õigustamatu keeldumise tagajärjed sätestab

§ 638

. Selle sätte järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-18-16 p-s 14 märkinud ka, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud

§ 82

lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda.

1. Lähtuvalt eelviidatud sätetest ja Riigikohtu seisukohtadest analüüsib kohus esmalt, kas hageja töötasu on muutunud sissenõutavaks. Hageja on kostjale 07.09.2015 pakkunud toodete paigaldust hinnaga 12 355 eurot, mis koosnevad paigaldusest, ööbimis- ja transpordikuludest paigaldusmeeskonnale ning paigalduse tarvikutest (I kd, lk 37). Kostja on eelnimetatud tingimustel töövõtulepingu sõlmimisega nõustunud 17.09.2015 (I kd, lk 38). Kostja selgituste kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja kohustus lõplikult, korrektselt ja toimivalt paigaldama rõdude piirded ja lükandklaasid kokku 24 rõdule Norra Kuningriigis (I kd, lk 58). Tööd algasid 21.10.2015 ning tööde lõplikuks valmise kuupäevaks lepiti kokku 01.12.
2. Hageja selgituste kohaselt ei vastanud kostja tegevus siiski lepingutingimustele ning tööde teostamisel ilmnesid mitmed hagejast mittetingitud takistused. Nimelt puudusid paigaldamise aluseks olevad korrektsed joonised, paigaldamisele kuuluvad materjalid/tooted/süsteemid erinesid süsteemidest, mille osas oli paigaldus kokku lepitud, materjalid/tooted olid ebaõigete mõõtudega, materjali/toodete tarned toimusid mitmes osas, mille tõttu ei olnud tööde lõpuleviimine võimalik. Hageja lahkus objektilt kostjale ette teatades 20.11.2015 (I kd, lk 123) ning rõdud valmisid osaliselt. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja ei täitnud lepingut kogu ulatuses, s.t ei viinud kõikide rõdude paigaldustöid lõpuni.
3. Hageja on kostjale 23.11.2015 väljastanud arve nr 20151102 summas 19 218,06 eurot. Hageja on seisukohal, et hageja nõue muutus sissenõutavaks arve esitamisel, s.o 23.11.2016 (I kd, lk 39). Hageja on kostjat teavitanud tööde lõpetamisest objektil 20.11.2015 (I kd, lk 123). Hageja selgituste kohaselt kostja töid vastu võtma ei tulnud. Poolte vahel kokkulepe tööde üleandmise vormistamise osas puudus. 24.11.2015 on kostja hagejat teavitanud, et valminud on 7 rõdu ja 2 rõdu on peaaegu valmis (I kd, lk 125). Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kogu töö ei ole hageja poolt lõpule viidud ning hageja on kogu töömahust (24 rõdu) teostanud seega 9 rõdu tööd. Kohus on seisukohal, et tööde valmimine ja üleandmine saab toimuda ka osaliselt. Antud juhul on hageja selgitanud, et üritas töid kostjale üle anda, kuid kostja keeldus tööde vastuvõtmisest. Samas nähtub kostja esindaja e-kirjast, et kostja on möönnud, et 7 rõdu on täielikult valmis ja 2 rõdu on peaaegu valmis (kd I tlk 125). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-145-14 asunud seisukohale, et hea usu 4 põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tõendamist leidnud, et hageja on tööd 7 rõdu osas täielikult ja 2 rõdu osas suuremas osas valmis teinud ning kõnealuse töö osas oli kostjal võimalik tehtud tööd vastu võtta, kuid kostja seda põhjendamatult ei teinud. Isegi, kui kõnealustel rõdudel esinesid veel mõningad puudused, ei ole tegemist oluliste puudustega, kuna kostja on kinnitanud, et on valmis hageja poolt tehtud tööde eest tasuma 4500 eurot (kd I lk 129). Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja on hageja poolt tehtud töö vastuvõtmisest põhjendamatult keeldunud, tööd tuleb lugeda vastuvõetuks

§ 638alusel ning hageja nõue on muutunud sissenõutavaks.

1. Järgmisena analüüsib kohus, kas ja millises mahus on kostjal kohustus tasuda hagejale arvel nr 6333201 nimetatud tööde eest. Kohus on pooltele 08.09.2016 e-kirjaga selgitanud, et just hagejal tuleb tõendada, millised tööd on tema poolt reaalselt tehtud ning millest tulenevalt hageja vastavate tööde eest hagis nimetatud summat nõuab ja milles olid pooled lepingu sõlmimisel kokku lepingus ning et hageja teostatud tööd vastasid lepingutingimustele (I kd, lk 139).
2. Arve nr 20151102 selgituses on märgitud lepingu summa osaline 10 000 eurot, Tools arve mutrite ja seibe eest summas 74,46 eurot, seisaku päevad (3 päeva) summas 1 440 eurot, seisaku päevade ööbimine (3 päeva) summas 211,88 eurot, töötunnid ja lisatööd 197 tundi 7 491,72 eurot (I kd, lk 39). Kostja on 02.02.2016 e-kirjaga hagejat teavitanud, et hageja ei ole töid teostanud nõuetekohaselt, kuna paigaldatud rõduklaasid ei ole ühelgi rõdul lõplikult paigas ning probleemiks olid lahtised siinid, siinides puudusid tihendid, lükandsüsteemid oli reguleerimata ning hageja on tellinud valede mõõtudega klaasid rõdudele 208, 204 ja 304 (I kd, lk 65). Hageja on kostjat 23.10.2015 teavitanud, et enamus rõdude joonised puudusid (I kd, lk 99), 26.10.2015 teavitanud, et puudu on nelja rõdu piirded (I kd, lk 101), 202 betoon on eri tasapindades ning 302 klaas on vale mõõduga (I kd, lk 108), samuti korterites 101 ja 103 ei ole võimalik kinnitada ülemisi siine, kuna ülemine ja alumine betoon on erinevates tasapindades (I kd, lk 109). Hageja on kostjat 24.11.2015 teavitanud, et valmis on rõdud 301, 302, 303, 201, 202, 203, 205, 206, 207, 102 ja 107 ning ülejäänud rõdude lõpetamine võtab aega ca ühe nädala, kuna objekt on oluliselt pikemaks läinud hagejast mitteolenevatel põhjustel (I kd, lk 124). 18.

§ 652

lg 1 sätestab, et kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle tegemisega, võib töövõtja nõuda talle viivitusega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada viivituse kestust, tasu suurust ning seda, mille töövõtja seetõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kohus märgib, et antud juhul puudub kohtul võimalus eelnimetatud kahju tekkimist hagejale hinnata, kuna hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, milles on pooltevahelised lepingutingimused määratletud, sh asjaolu, et just kostja kohustus oli materjalide muretsemine või mõnu muu aktiivne kohustus. 19.

§ 641lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele.

Kohus on juba varasemalt märkinud, et pooled ei vaidle asjaolu üle, et kogu töö ei ole hageja poolt lõpule viidud ning hageja on kogu töömahust (24 rõdu) teostanud 9 rõdu tööd. Pooled ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest tulenevalt on kohtul võimalik jõuda veendumisele, et teostatud 9 rõdu tööd olid ebakvaliteetsed ega vastanud lepingutingimustele. Kohus märgib, et kostja on ise teavitanud hagejat 9 rõdu valmimisest (I kd, lk 125). Kostja on vaidlustanud arve tasumata jätmist eelkõige asjaoluga, et hageja on jätnud tööd pooleli. 5 Samuti on kostja teinud hagejale pakkumise tasuda valminud rõdude eest 4500 eurot. Seega asub kohus seisukohale, et valminud rõdud vastavad lepingutingimustele või vähemalt keskmisele kvaliteedile

§ 77lg 1 mõttes.

20. Hageja on hinnapakkumuses kogu lepingu tasuks märkinud 12 355 eurot (I kd, lk 37), kuid arve nr 20151102 kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 19 218,06 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-72-15 p-s 9 märkinud, et

§ 639

lg 1 esimese lause järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv.

§ 639lg 1 teise lause järgi on eelarve eelduslikult siduv.

Kolleegium on rõhutanud, et töövõtja, kes väidab, et töövõtulepingu eelarve oli

§ 639

lg 1 mõttes mittesiduv, peab eelnimetatud eelduse ümber lükkama ja seda tõendama, (vt Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-14, p 14; Riigikohtu
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08, p 12). Kohus märgib, et hageja ei ole kohtule tõendanud, et eelarve ei olnud siduv ning kostjal tuli arvestada lisatööde tegemise tasumisega. Seega ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt ilma kostja nõusolekuta kõrgemat tasu, kui see oli hinnapakkumise eelarves kokku lepitud.
5. Arve nr 20151102 kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista osaline lepingu summa 10 000 eurot (I kd, lk 39). 24.11.2015 on hageja kostjat teavitanud, et valmis on 11 rõdu (rõdud 301, 302, 303, 201, 202, 203, 205, 206, 207, 102 ja 107) (I kd, lk 124). 24.11.2015 on kostja hagejat teavitanud, et valminud on 7 rõdu ja 2 rõdu on peaaegu valmis (I kd, lk 125). Kohus leiab, et tõendatud on, et kogu töö ei ole hageja poolt lõpule viidud ning hageja on kogu töömahust (24 rõdu) teostanud 9 rõdu tööd. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt tööde tervikmaksumusest saab ühe rõdu maksumuseks koos paigalduse, meeskonna kuluga ning paigalduse tarvikute kuludega lugeda 514,80 eurot (12355/ 24). Olukorras, kus hageja ei ole kohtule tõendanud iga töölõigu ja rõdude maksumust, on kohtu hinnangul eelnimetatud arvutuskäik põhjendatud. Seega, kuna valminud on 9 rõdu ning ühe rõdu maksumus on 514,80 eurot, tuleb kostjal hagejale tasuda kogu lepingu summast 4 633,20 eurot (514,80 x 9) vastavalt tegelikult tehtud tööde mahule.
6. Hageja palub kostjalt välja mõista ka Toolsi arve mutrite ja seibide eest summas 74,46 eurot (I kd, lk 39). Kostja on hagejat 04.11.2015 teavitanud, et koormas ei olnud kaasas mutreid ja seibe (I kd, lk 106). Hageja on kohtule esitanud kolm arvet kogusummas 643,80 NOK (I kd, lk 132-136). Kohus märgib, et hinnapakkumise kohaselt sisaldusid tööde tasus ka tarvikud (I kd, lk 37). Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe täiendavate lisatarvikute soetamiseks, seega leiab kohus, et Toolsi arve ei kuulu kostja poolt hagejale hüvitamisele.
7. Hageja palub arve nr 20151102 alusel kostjalt välja mõista 3 seisaku päeva summas 1 440 eurot ja 3 seisaku päeva ööbimise eest 211,88 eurot (I kd, lk 39). Kostja ei vaidlusta seisaku päevi ega vaidle selles osas arvele vastu (I kd, lk 57, 168). Hageja palub arve alusel kostjalt välja mõista ka töötunnid ja lisatööd 197 tunni ulatuses summas 7 491,72 eurot. Hageja on märkinud selgituseks, et tunnitasude/lisatööde sisse on arvestatud objektil avade ja konstruktsioonide korduvad mõõtmised, märkimised, kontrollimised, lõikamised ja lahenduste leidmised (I kd, lk 40). Kostja selgituste kohaselt puudus poolte vahel lisatööde kokkulepe. Kostja märgib, et pooled leppisid kokku lisatööna üksnes profiilide saagimise, mis tuli hagejal teostada seisaku päevade raames. Kostja on hagejat 29.10.2015 e-kirjaga ka teavitanud, et listööd ei ole eraldi tasustatavad, kuna neid on võimalik teostada seisaku päevade ajal (I kd, lk 103). Hageja on 29.10.2015 e-kirjas nõustunud, et lisatöödena kuue rõdu üksikute profiilide ümber tegemine, klaasosade rullikute ringi tõstmine on võimalik teha seisaku päevade ajal ning neid ei arvestata lisatöödena (I kd, lk 105). Kohus ei ole esitatud tõendite pinnalt tuvastanud muude lisatööde tegemise kokkulepet. Hageja ei ole kohtu ette toonud, milles lisatööd seisnesid ning kuidas hageja täpselt lisatööde maksumust 6 arvestanud on. Samuti kohus märgib, et poolte vahel oli

§ 639

lg 1 kohaselt siduv eelarve, mistõttu ei ole lisatööde eest tasu nõudmine kokkuleppe puudumisel ja siduva eelarve olemasolul põhjendatud. Seega ei kuulu hagejale hüvitamisele täiendavad töötunnid ja lisatöö.

1. Kohus märgib, et kohtul ei ole võimalik lugeda hageja nõuet suuremas osas põhjendatuks suuremas osas kui 4 633,20 eurot, kuna kohus on hagejale 08.09.2016 e-kirjas (kd I lk 139) selgitanud hageja kohustust asjaolude tõendamisel, kuid hageja ei ole suuremas osas oma tõendamiskohustust täitnud.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised seaduses ettenähtud ulatuses alates 03.12.2015 kuni 17.04.2015.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Kuivõrd kohus on hagi rahuldanud 4 633,20 euro osas, tuleb kostjal tasuda hagejale viivist 4 633,20 euro tasumisega viivitamise eest. Hageja on kostjale arve nr 20151102 väljastanud 23.11.2015, arve tasumise tähtaeg oli 03.12.2015, seega muutus viivisenõue sissnõutavaks 04.12.
2. Hageja palub viivise välja mõista kuni 17.04.2016, seega on kostja olnud viivituses 136 päeva. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määras, mis oli perioodil 04.12.2015 - 17.04.2016 8,05% aastas. Kuivõrd kohus on rahuldanud hageja nõude 4 633,20 eurot ulatuses, tuleb kostjalt välja mõista viivis seadusjärgses ulatuses 138,63 eurot (4633,20 x 136 x 0,022%).
3. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja arve nr 20151102 alusel 4 633,20 eurot ja viivise 138,63 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse osas, millega hageja palub kostjalt välja mõista 14 584,86 eurot ja viivis 976,13 eurot.
4. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 kohaselt on hagi hind 20 332,82 eurot. Menetluskulud
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 alusel kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus on 08.09.2016 e-kirjaga (I kd, lk 139) teinud pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mille kohaselt kostja tasub hagejale 8 000 eurot ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 14.09.2016 on kostja teinud hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mille kohaselt kostja tasub hagejale 6 000 eurot ning poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda (I kd, lk 142). 14.09.2016 teavitas hageja, et ei ole kompromissettepanekutega nõus (I kd, lk 144). Kuna kohus on hagi rahuldanud osaliselt ning kostja kompromissettepanekus pakutuga sarnases ulatuses, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 7
6. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
7. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
8. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga summas 2 200 eurot ja tõlkekuludest 35 eurot.
9. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal hagi vastuse koostamiseks 10 tundi (I kd, lk 54-62), 14.10.2016 seisukoha koostamiseks 9 tundi (I kd, lk 164-173) ja 23.11.2016 seisukoha koostamiseks 3 tundi (I kd, lk 186-189). Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Eeltooduga peab kohus põhjendatuks kostja esindaja poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 22 tunni ulatuses.
10. Kostja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta, seega tuleb kostja menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht on 22 tundi ning töötunni hind 100 eurot, on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud 2 200 eurot (ilma käibemaksuta).
11. Kostja palub kostjalt välja mõista ka tõlkekulud 35 eurot. Kohus märgib, et TsMS § 143 p 1 kohaselt on tõlkekulud asja läbivaatamise kulud. Seega on tõlkekulud menetluskulud ning need kuuluvad vastaspoolelt väljamõistmisele. Kostja on kohtule esitanud tõlkearve summas 35 eurot (ilma käibemaksuta) (I kd, lk 194) ning toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud lõpptellija kirja tõlke (I kd, lk 191-192). Kohus on seisukohal, et kostja on tõendanud tõlketeenuse saamist 35 eurot ulatuses ning see kuulub hagejalt väljamõistmisele.
12. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul kostja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulult

§ 113lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

8 37. Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejal hüvitama kostja menetluskulusid 2 235 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 2 200 eurot ja tõlkekulust 35 eurot. Kohus arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel hagejalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning poolete poolt esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-415 p 14). (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 9