Obsah (11)

§ 339§ 344§ 345§ 358§ 128§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113§ 110

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-103375 Tsiviilasi Aktsia

) § 339 mõistes.

§ 339

kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).

§ 344

tulenevalt peab rentnik rendilepingu eset majandama vastavalt selle sihtotstarbele, eelkõige säilitama rendilepingu eseme majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult.

§ 345

lg 1 kohaselt peab rentnik oma kulul tagama rendilepingu eseme tavapärase korrashoiu, eelkõige kõrvaldama puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise või parandamisega, samuti tegema tavapäraseid väikseid remonte ning asendama väikese väärtusega seadmeid ja tööriistu, kui need on vanuse või kasutamise tõttu muutunud kasutamiskõlbmatuks.

§ 358

lg 1 kohaselt pärast rendilepingu lõppemist peab rentnik tagastama rendilepingu eseme koos päraldistega. Rendilepingu ese ja päraldised tuleb tagastada seisundis, mis vastab rendilepingu eseme tagastamiseni jätkatud korrapärasele majandamisele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab rentnik maksma rendileandjale mõistliku hüvitise rendieseme halvenemise eest, mille rentnik korrapärase majandamise korral oleks võinud ära hoida.

1. Vaidlust ei ole ning on tõendatud, et haagis anti kostjale üle 09.08.2013 ja tagastati 19.08.2013 poolte vahel allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Vaidlus puudub ka selles, et rendilepingu esemaks oleva haagise Schmitz SKO 24 registreerimisnumbriga xxxx tagastamisel, ilmnes, et haagise seisukord ei vasta sellele, milline see oli haagise kostjale üleandmisel – haagisel esinesid kahjustused.
2. Poolte vahel on vaidlus kahjustuste suuruse ja olemuse osas. Hageja on seisukohal, et lepingu eseme tagastamisel oli haagise alusekasti kaas purunenud, mis tingis vajaduse selle väljavahetamiseks. Kostja väitel seisnes haagise vigastus selles, et haagise alusekasti kaanel oli mõlk ning, et vigastus ei olnud sedavõrd suur, et selle parandamiseks oleks olnud vajalik see (aluskasti kaan) välja vahetada.
3. Hageja on esitanud oma väite, et haagise tagastamisel oli haagise alusekasti kaas puruks, tõendamiseks haagise Schmitz SKO 24 registreerimisnumbriga xxxx tagastamisel 19.08.2013 poolte vahel allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, millest nähtub märge „puruks“ (tl 41). Tunnistaja Xxxx(tl 135-139) on ülekuulamisel märkinud, et kasti parem või vasak pool oli kõvasti kahjustatud, mõlgid olid sees. Oli kõvasti muljuda saanud, sellega seoses oli ka alusekasti kaas muljutud ja alusekast ise ka muljutud. Lisaks on tunnistaja täpsustanud, et teostatud remonttööde käigus vahetati alusekasti kaas, mis osteti maaletoojalt, teostati alusekasti kaanele värvitööd, korrastati alusekasti ja tugevdati seda, löödi mõlgid välja, seda ei pidanud vahetama. 4 Kostja väiteid, et oli üksnes mõlk, tõendab kostja juhatuse liikme vande all ülekuulamisel antud seletus (tl 140-143), kus kostja juhatuse liige, vastates kohtu küsimusele, kuidas kostja tõendada kavatseb, et tegu oli väikese vigastusega, märkis, et ta on seda vigastust näinud ja vigastus ei saa olla nii suur, kuna kogu veokiga ei juhtunud midagi, kast millest juttu on asub haagise all.
4. Riigikohus on toonitanud, et eri liiki tõenditel ei ole erinevat tõendiväärtust. Tõend peab vastama TsMS § 229 lg 1 nõuetele (vt ka RKTKo nr 3-2-1-181-15, p 51). Seega ei ole iseenesest välistatud, et kohus tugineb otsust tehes menetlusosalise vande all antud seletusele (RKTKo nr 32-1-42-16, p 15). Käesolevas asjas on kohus siiski seisukohal, et tõendeid kogumis hinnates, on usutavam hageja seisukoht, et haagise tagastamisel oli haagise alusekasti kaane vigastus sedavõrd suur, et selle parandamiseks oli vajalik see välja vahetada, vastavat kinnitab nii 19.08.2013 üleandmise-vastuvõtmise akt kui ka tunnistaja Xxxx ütlus, et kasti üks pool oli kõvasti kahjustatud. Kostja väiteid, et tegemist oli üksnes mõlgiga, ei tõenda ükski teine tõend.
5. Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei pöördunud tekkinud kahju hüvitamiseks kindlustusandja poole, vaid teostas remondi ise. Kostja märgib, et renditaval haagisel oli kaskokindlustus, mille arvel oli võimalik sõidukit remontida. Kostja osundab, et hageja kodulehel on see märgitud infoks iga renditava haagise juurde. Kostja märgib, et kaskokindlustuse lepingute puhul sõiduki omaniku omavastutuse osa ei ületa tavaliselt 200-300 eurot. Ka väidab kostja, et on pakkunud ise, et parandab haagise ära. Hageja seevastu märgib, et defektide ilmnemisel pakkus hageja vastavalt lepingu punktidele 5.7 ja 5.8 kostjale remonttööd ise teostada, mis lepingu kohaselt oligi kostja enda kohustus. Kostja loobus/ei soovinud lepingu kohaselt remonttöid teostada ning soovis, et hageja ise remondi teostaks. Kostja oli küsinud ka kaskokindlustuse kohta (omavastutus 1000 eurot), kuid kuna kalkulatsioon oli omavastutusest väiksem/odavam (900 eurot), siis otsustati koos kostjaga, mitte seda kindlustusandjale esitada. Pooled leppisid kokku, et hageja teostab ise remonttööd ning esitab kostjale arve vastavalt hinnakalkulatsioonile. Hageja kinnitab et kõik eelnev oli kostjaga kooskõlastatud.
6. Poolte vahel 08.08.2013 sõlmitud rendilepingust tulenevalt leppisid pooled kokku rendihinnas 45 eurot kalendripäevas (lepingu punkt 1.10). Kusjuures lepingu punktist 1.8 tulenevalt sisaldab rendihinnas ka kaskokindlustus ning lepingu punktist 1.9 tulenevalt ei sisalda rendihind käibemaksu. Kohtule esitatud rendilepingust nähtuvalt leppisid pooled lepingu sõlmimisel (lepingu punkt 5.1) kokku, et rentniku omavastutus on kindlustusjuhtumi puhul 1000 eurot. Vara varguse, hävimise või osalise kahjustuse puhul kohustub rentnik kindlustusfirma poolt mitte kompenseeritaval juhul tasuma rendileandjale tekitatud kahju ning hüvitama rendileandjale kindlustusfirma regressinõuetest tekkinud kahju täies ulatuses. Kasko kehtivuspiirkond Euroopa v.a Ukraina, Valgevene, Venemaa (tl 38). Lepingu punktist 5.7 nähtuvalt kohustus rentnik teostama oma kulul ettenähtud vara hooldused ja rentniku tegevusest tingitud remonttööd. Seega poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt pidanuks kostja teostama omal kulul rentniku tegevusest tingitud remonttööd vastavalt kokkulepitud omavastutuse määrale kuni 1000 euro ulatuses (lepingu p-d 5.7; 5.1). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale 30.08.2013 arve nr 138-6024, mille kohaselt oli remonditeenuse maksumuseks kokku 900 eurot (ilma käibemaksuta) (tl 45). Seega pidanuks kostja käesoleval juhul teostama remonttööd omal kulul.
7. Kostja on oma 07.07.2016 menetlusdokumendis väitnud, et hageja keeldus kostja ettepanekust remontida alusekast ise (tl 121). Oma väite kinnitamiseks kostja tõendeid esitanud ei ole. Juhatuse liikme vande all ülekuulamisel (tl 140-143), märkis kostja juhatuse liige Xxxx, vastuseks hageja küsimusele, kas kostja tegi hagejale ettepaneku haagis ise remontida, et: „Arvan, et esimesest päevast kui sinna tulin, tegin ma sellise ettepaneku, arvan, kindel ei ole (tl 143).“ Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja tegi hagejale ettepaneku haagis ise ära parandada ning, et hageja sellest keeldus, seega on kostja rikkunud oma 5 lepingust tulenevat kohustust teostada omal kulul rentniku tegevusest tingitud remonttööd vastavalt kokkulepitud omavastutuse määrale kuni 1000 euro ulatuses.
8. Kostja heidab hagejale ette ka seda, et kuna rendile antud haagisel oli kaskokindlustus, oleks hageja pidanud pöörduma kindlustusandja poole. Poolte vahel puudub vaidlus, et vaidlusalusel haagisel oli kaskokindlustus. Vaidlus kaskokindlustuse üle seisneb kaskokindlustuse omavastutuse määras. Hageja kinnitusel on kaskokindlustuse omavastutuse määraks vastavalt kaskokindlustuspoliisile 1000 eurot nagu on rentniku omavastutuse määrana kokku lepitud ka poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 5.1 (tl 38). Hageja on oma väite tõendamiseks esitanud kahe külmikhaagise Schmitz SKO24 kaskokindlustuse poliisid, milledest nähtuvalt on omavastutuseks 1000 eurot (kindlustuspoliis xxxx tl 109; kindlustuspoliis xxxx tl 111). Kostja on seisukohal, et kaskokindlustuse puhul sõiduki omaniku omavastutuse osa tavaliselt ei ületa 200-300 eurot. Oma väite tõendamiseks kostja tõendeid esitanud ei ole. Kohus on 18.10.2016 toimunud kohtuistungil kostjale seoses vaidlusaluse haagise kaskokindlustusega selgitanud, et kostjal on õigus esitada kohtule taotlus dokumentide väljanõudmiseks, kui kostjal endal ei ole võimalik tõendeid esitada. Kostja vastavasisulist taotlust kohtule esitanud ei ole. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja vastuväited kaskokindlustuse omavastutuse määra osas summas 1000 eurot on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Tsiviilasjas esitatud tõendeid, täpsemalt poolte vahel sõlmitud rendilepingut, mille punktist 5.1 nähtuvalt on rentniku omavastutuse määraks kokku lepitud 1000 eurot ja sarnaste sõidukite kindlustuspoliise (kindlustuspoliis xxxx tl 109; kindlustuspoliis xxxx tl 111) koosmõjus hinnates, peab kohus usutavaks hageja väidet, et ka käesolevas asjas rendilepingu esemeks oleva haagise Schmitz SKO 24 registreerimisnumbriga xxxx puhul oli kaskokindlustuse omavastutuse määraks 1000 eurot, mistõttu ei tulnud hagejal pöörduda kindlustusandja poole, kuna käesoleval juhul kujunes remonttööde maksumuseks 900 eurot.
9. Poolte vahel on vaidlus ka asjaolu üle, kas remonttööde teostamine haagisele Schmitz SKO 24 registreerimisnumbriga xxxx kokku summas 900 eurot on tõendatud. Hageja on esitanud kohtule remonttööde maksumuse kokku summas 900 eurot (lisandub käibemaks) kujunemise tõendamiseks XxxxOÜ poolt 12.09.2013 Aktsiaseltsile „XXXX“ esitatud arve nr 130208, millest nähtuvalt maksis küljekasti kaas 169 eurot (koos käibemaksuga 202,80 eurot) (tl 42). XxxxOÜ arve nr 13091301, mille kohaselt koormaaluste kasti luugi eeltööde ja värvimise maksumuseks kujunes 130 eurot (koos käibemaksuga 156 eurot) (tl 43). Aktsiaseltsile „XXXX“ enda poolt teostatud remonttööde maksumuseks kujunes kohtule esitatud hageja töökorralduse dokumendi kohaselt 601 eurot (alusekasti demontaaž/montaaž, keevitus- ja venitustööd - 405 eurot; abimaterjal varuosad (plekk, kinnitusvahendid, määrdeained, värv - 166 eurot; alusekasti luugi transport värvimisse ja tagasi (Jüri – Maardu: 26 km) 30 eurot) (tl 44).
10. Kostja on seisukohal, et ülalloetletud kuludokumendid ei tõenda haagisele Schmitz SKO 24 registreerimisnumbriga xxxx remonttööde tegemist. Kostja märgib, et talle on selgusetu, milleks oli vaja osta uus alusekasti kaas ettevõttest XxxxOÜ, kui kaanel oli ainult mõlk, mis oli remonditav ja mille remont oli palju odavam. Kohus jääb siinkohal oma käesolevas kohtuotsuses juba varem esitatud seisukoha juurde, et kostja ei ole kohtu hinnangul tõendanud, et tegemist oli ainult mõlgiga ning, et uue alusekasti kaane ostmine ei olnud vajalik, mistõttu ei ole kohtu hinnangul asjakohane ka kostja väide, et kuna hagejal on mitu samaliigilist külmikhaagist, rohkesti sadulveokeid, veokeid ja veohaagiseid, millistel on küljekastidel kaaned, siis XxxxOÜ arves 130208 märgitud küljekasti kaas võis olla ostetud mõne teise hageja haagise või sõiduki tarbeks. Lisaks leiab kostja, et XxxxOÜ arvest nr 13091301 ei ole arusaadav, mis sõidukile/haagisele on tehtud luugi eeltööd ja värvimine, mistõttu ei ole kostja hinnangul selge, kas arve on seotud just kostja poolt renditud haagisega. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et on ebamõistlik, et tellides varuosa või teenuse haagise osale, mis ei ole haagise küljes oleks hageja kohustatud tellimusele lisama haagise registreerimisnumbri või muud konkreetset haagist identifitseerida võimaldavad andmed, mistõttu ei saa ka varuosa müüja või teenuse osutaja poolt esitatavale arvele esitada seesuguseid nõudeid. Lisaks viitab ka asjaolu, et nii XxxxOÜ poolt 12.09.2013 kui ka XxxxOÜ poolt 13.09.2013 esitatud arved langevad hageja 6 töökorralduse dokumendist nähtuvalt remonttööde teostamise perioodile 11.09.2013 – 13.09.2013, sellele, et esitatud arved on seotud haagisele Schmitz SKO 24 registreerimisnumbriga xxxx teostatud remonttöödega. Kostja hinnangul on arusaamatu ka kohtule esitatud töökorralduse dokument, kuna ei ole selge, kes on selle koostanud, kellele väidetav tellimus tehti ja kes tellimuse tegi. Samuti on remondi kuupäev oluliselt hilisemast kuupäevast ehk 11.09.2013 - 13.09.
11. Hageja on kohtule selgitanud, et kuna remonttööd teostas hageja ise, siis on töökorraldus, kui hageja ettevõtte sisene dokument, tõendiks remonttööde aja- ja materjalikulu kohta. Kohtu hinnangul on esitatud töökorralduse dokument piisavalt informatiivne, sellest nähtub, et tööd on teostatud haagisele registreerimisnumbriga xxxx, teostatud tööd, materjalid ja transport on asja materjale arvestades seostatav haagise Schmitz SKO 24 registreerimisnumbriga xxxx vigastuste parandamisega. Kostja viidatud asjaolu osas, et tööde teostamise periood langeb 30.08.2013 arve nr 1308-6024 esitamisest hilisemale ajale (perioodile 11.09.2013 - 13.09.2013), osundab kohus, et kahju hüvitamise nõude eelduseks ei ole see, et vastav kahjusumma peaks olema eelnevalt kahjustatud isiku poolt kantud (sama seisukohta on rõhutanud ka Riigikohus), sest

§ 128lg 3 kohaselt kuuluvad hüvitamisele ka tulevikus kantavad kulud.

1. Lähtudes eeltoodud kohtu selgitustest asub kohus seisukohale, et remonttööde kulud summas 900 eurot (lisandub käibemaks) on tõendatud.
2. Kostja vastuväite osas remonttööde maksumuse osas, märgib kohus, et TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja vastuväited selles osas, et teostatud remonttöid oleks saanud teha soodsamalt on jäänud paljasõnaliseks ja mittetõendatuks. Kostja on kohtule esitatud seisukohtades märkinud, et on küsinud erinevatest remonditöökodadest samasuguse remondi võimaliku maksumuse kohta ja talle nimetati oluliselt väiksem summa, kui on märgitud hageja poolt kostjale 30.08.2013 esitatud arvel nr 1308-
3. Konkreetseid summasid kostja seejuures välja toonud ei ole. Samuti ei ole kostja oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit.
4. Tulenevalt eelnevast ja arvestades asjaolu, et kostja on 30.08.2013 esitatud arvet nr 138-6024 summas 1242 eurot, millest 135 eurot (lisandub käibemaks 27 eurot) moodustas rendivõlg ja 900 eurot (lisandub käibemaks 180 eurot) moodustas haagise xxxx alusekasti remont tasunud: 21.10.2013 summas 200 eurot; 11.12.2013 summas 150 eurot; 31.12.2013 summas 150 eurot; 03.02.2014 summas 150 eurot – seega kokku summas 650 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 592 eurot (haagise remondi eest). 27.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Kohtule esitatud poolte vahel sõlmitud rendilepingu punktist 1.7 nähtuvalt on pooled leppinud kokku, et rentnik kohustub tasuma iga maksmisega hilinetud päeva eest summalt 0,5 % viivist.
2. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt tasus ta arve osaliselt, kuna hageja ei esitanud vaatamata kostja korduvatele palvetele kostjale haagisele Schmitz SKO 24 registreerimisnumbriga xxxx teostatud remonttööde kohta mingeid alusdokumente. Seega on kostja esitanud maakohtu hinnangul kohustuste täitmisest keeldumise kui täitmist edasilükkava vastuväite (

§ 110

). Kostja väitel tasus ta üüri summas 135 eurot ja selle osa remondiarvest, mida pidas põhjendatuks, 7 lähtudes vigastuste suurusest ja kogutud andmetest remondi võimliku maksumuse kohta. Ülejäänud summas kostja arvet ei tasunud, kuna see ei olnud hageja poolt kuidagi põhjendatud ega tõendatud. Kostja väidet hagejalt dokumentide küsimise kohta kinnitab kostja seaduslik esindaja oma vande all antud seletusega (tl 140-143), mille kohaselt pöördus kostja seaduslik esindaja hageja poole eposti teel, kuid e-posti serveri rikke tõttu, on tal palju infot kaduma läinud - mistõttu vastavaid ekirju kostja kohtule esitanud ei ole. Hageja väidab seevastu, et kostja ei esitanud 30.08.2016 arve nr 1308-6024 osas pretensioone ega vastuväiteid. Hageja kinnitab, et ei ole varasemalt, enne kohtuvälise inkassomenetluse alustamist, kostja poolt saanud ühtegi vastuväidet/pretensiooni 30.08.2013 esitatud arvele. Hageja väiteid kinnitab ka tunnistaja Xxxx(tl 134-139), kelle sõnutsi kostja arve aluseks olevaid dokumente esitada palunud ei ole.

1. Asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates, on kohus seisukohal, et kostja väide, justkui oleks ta tunnustanud nõuet üksnes osaliselt ning, et ta on esitanud täitmisest keeldumise avalduse nõudele selles osas, milles ta esitatud arvet ei tunnista, ei ole usutav. Seda eelkõige seetõttu, et kostja on nõuet tasunud pika perioodi 21.10.2013 - 03.02.2014 jooksul. Juhul kui kostja oleks nõuet tunnustanud üksnes osaliselt oleks kostjal olnud mõistlik võlgnevus tasuda ühe osamaksena arvel märgitud tähtajaks. Pikema perioodi jooksul tasumine viitab pigem võlgniku makseraskustele, mitte asjaolule, et ta oleks nõuet tunnustanud üksnes osaliselt. Ka ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid, millest lähtuvalt on kostja asunud seisukohale, et remontteenuse eest on põhjendatud just sellise summa tasumine, näiteks pakkumist mõnelt teiselt remondiettevõttelt sarnase teenuse kohta vms. Lisaks kinnitab ka tunnistaja Xxxx, et kostja vastavaid dokumente esitada palunud ei ole.
2. Hageja on esitanud viivisenõude, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista viivise arve 138-6024 tasumise tähtajale, milleks on 31.08.2013, järgnevast päevast, kuni täpsustatud hagiavalduse esitamiseni 19.04.2016 lepingu punktis 1.7 kokku lepitud määra (0,5 %) alusel. Hageja on hagiavalduses väljendanud soovi vähendada viivisenõuet põhivõla ulatuseni summas 592 eurot. Tasumisele kuuluv summa 1 242 1 042 892 742 592 Viivise määr päevas 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 Alguskuupäev 01.09.2013 22.10.2013 12.12.2013 01.01.2014 04.02.2014 Lõppkuupäev Hilinenud päevi Viivis Tasus 21.10.2013 11.12.2013 31.12.2013 03.02.2014 19.04.2016 50 50 19 33 805 310,50 260,50 84,74 122,43 2382,80 200 150 150 150 Kokku on hagejal õigus viivist nõuda seega 3160,97 eurot (310,50 + 260,50 + 84,74 + 122,43 + 2 382,80). Kuna hageja on viivisenõuet vähendanud ning esitanud viivisenõude summas 592 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 592 eurot.
3. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 592 eurot ja viivise summas 592 eurot.
4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud
5. Tsiviilasja hind on tulenevalt hagi esitamisel kehtinud TsMS § 124, § 133 lg 1 alusel 1 184 eurot.
6. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 ja kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 8
7. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 200 eurot ja esindaja kulud kokku summas 785 eurot (lisandub käibemaks).
8. Kohus hindab TsMS § 138 lg 1 ja 2, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt hageja menetluskulusid.
9. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 1 tund (tunnitasu määraga 20 eurot). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
10. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud hagi dokumentide analüüsiks, paljundamiseks, komplekteerimiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 1 tund 20 minutit (tunnitasu määraga 86 eurot). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
11. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud kostja 11.05.2016 vastusega tutvumiseks, seisukoha kujundmaiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks 30 minutit (tunnitasu määraga 86 eurot). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
12. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud hageja vastuse koostamiseks kostja vastusele 2 tundi (tunnitasu määraga 86 eurot), millise ajakulu loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks.
13. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud kohtuistungiks ettevalmistumiseks 30 minutit ja istungil osalemiseks 2 tundi 15 minutit (tunnitasu määraga 86 eurot). Kohus, arvestades muuhulgas, et 18.10.2016 kohtuistungi protokollist (tl 144, jätk pöördel) nähtuvalt algas istung 15:00 ja lõppes 17:10, loeb ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks.
14. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud menetlusosalise vande all ärakuulamise protokolli ja 18.10.2016 kohtuistungi protokolliga tutvumiseks 30 minutit (tunnitasu määraga 86 eurot), mis on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu.
15. Lisaks nähtub menetluskulude nimekirjast, et hageja esindajal on 11.11.2016 kohtukõne koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulunud 1 tund 52 minutit (tunnitasu määraga 86 eurot). Kohtu hinnangul, arvestades kohtule 11.11.2016 esitatud menetlusdokumendi mahtu (sisult 3 lehekülje pikkune), on põhjendatud ja vajalik ajakulu antud dokumendi koostamiseks maksimaalselt 1 tund, millise loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks.
16. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud summas 1058 eurot (sh riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud (715 eurot + käibemaks 143 eurot)). Hageja taotlus jääb rahuldamata summa 90 euro osas (taotletud 1148 – rahuldatud 1058).
17. TsMS § 177 lg 4 järgi kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18. TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib 9 edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 10