Obsah (7)

§ 187§ 179§ 601§ 2§ 477§ 172§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2016. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-12956 T

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. Osaühing Xxxx(võlgnik) esitas 31.08.2015 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtutäitur Marek Laanemetsa 18.08.2015 (dateeritud 14.08.2015) otsuse täiteasjas nr 014/2010/954, millega jäeti rahuldamata võlgniku 20.07.2015 kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Võlgnik on kaebuses välja toonud, et täiteasjas nr 014/2010/954 on täitedokumendiks Harju Maakohtu registriosakonna 20.11.2009 trahvimäärus nr Ä77196/M9 (aruandetrahvimäärus) ja täitemenetlus kuulub lõpetamisele Eesti Vabariigi (sissenõudja) nõude sundtäitmise aegumise tõttu. Maakohus keeldus 17.09.2015 määrusega kaebuse menetlusse võtmisest. Võlgnik esitas 02.10.2015 maakohtule määruskaebuse 17.09.2015 kohtumääruse peale. Sissenõudja pidas määruskaebust vähemalt osaliselt põhjendatuks. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu.
2. Harju Maakohtu 28.11.2015 määrusega rahuldati võlgniku määruskaebus Harju Maakohtu 17.09.2015 kohtumääruse peale ja tühistati kohtumäärus tervikuna ning algatati võlgniku kaebuse alusel hagita menetlus. Samuti kohustati kohtutäiturit ja sissenõudjat esitama kohtule kaebuse kohta kirjalik seisukoht 5 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest.
3. Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 444 lg 1 välja üksnes kaebuse aluseks olevad põhilised asjaolud. Võlgniku hinnangul täitemenetlus kuulub lõpetamisele sissenõudja nõude sundtäitmise aegumise tõttu. Maakohtu registriosakonna 20.11.2009 aruandetrahvimäärusest nr Ä77196/M9 (trahvimäärus) tulenev õigussuhe on olemuselt väärteokaristus, mistõttu on tegemist riigi poolt eraõiguslikule ettevõtjale määratud karistusega seaduse rikkumise eest ehk väärteo eest määratud rahatrahviga TMS § 2 lg 1 p 4 esimese alternatiivi ja KarS § 3 lg 4 mõttes. Sellise käsitluse puhul peab sissenõudja nõude sissenõude aegumist reguleerima KarS § 82 lg 4 esimene lause. Kohtutäitur pidi lõpetama käesolevas täiteasjas täitemenetluse sissenõudja nõude sundtäitmise aegumise tõttu igal juhul hiljemalt 05.12.
4. Vastava kohustuse täitmata jätmisega rikkus kohtutäitur TMS § 48 lg 1 p-s 8 ja TMS §-s 202 lg 1 sätestatud kohustuse. Teisalt kui saaks nõustuda kaevatavas otsuses toodud seisukohaga, mille kohaselt peaks riigist sissenõudja nõude aegumist reguleerima hoopis kohtutäituri poolt osundatud

§ 179

lg 7, mille kohaselt trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest, siis on sissenõudja nõude sundtäitmine samuti väljaspool kahtlusi aegunud. Harju Maakohtu 20.11.2009 trahvimäärus pidi jõustuma edasikaebetähtaja möödumisel 05.12.2009, käimasolev täitemenetlus alustati aga 07.10.2010. Järelikult kohtutäituri enda viidatud

§ 179

lg 7 kohaselt pidi nõude sundtäitmine aeguma hiljemalt kolme aasta möödumisel täitemenetluse alustamisest, seega mitte hiljem kui 07.10.

1. Avaldaja samuti ei nõustu ka kaevatava otsuse põhjendustega ja lõppjäreldusega avaldaja 20.07.2015 kaebuse esimese nõude osas, s.o võlgniku poolt esitatud vastuväidete osas kohtutäituri 09.07.2015 nõudele esitatud võlgniku vara nimekirja esitamiseks.
2. Sissenõudja vastas kaebusele 04.12.2015, milles leiab järgnevat. Tõlgendades õigust TMS ja

koostoimes (TMS § 202, § 209 ja läbi viitenormida

§ 179

lg 7 ja 8), peab võimalikuks järeldada, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse ka ÄS § 71 ja

§ 601

nimetatud trahvimääruse sissenõudes täitmise aegumise tõttu kui trahvi ei ole sisse nõutud

§ 179lg 7 sätestatud tähtaja jooksul. 2

) § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§-st 477 lg 5 tulenevalt ei ole kohus seotud kaebuse lahendamisel võlgniku taotluse sõnastusega ja võlgniku kaebuse põhjendustega. Kohus saab võlgniku esitatud menetlusdokumendist aru, et võlgnik vaidlustab kohtutäituri 18.08.2015 (dateeritud 14.08.2015) otsust, millega lahendati võlgniku 20.07.2015 kaebust kohtutäituri tegevusele. Seega lahendab kohus kaebust 18.08.2015 otsuse peale. Kaebuse lahendamisel tühistab kohus kohtutäituri 18.08.2015 otsuse või jätab otsuse tühistamata. Kohus kontrollib kaebuse lahendamisel kohtutäituri tegevuse seaduspärasust. Võlgnik on muuhulgas kaebuses avaldanud, et täitemenetlus kuulub lõpetamisele sissenõudja nõude sundtäitmise aegumise tõttu ja oleks antud juhul ainetu detailselt analüüsida kaevatavas otsuses esitatud põhjendusi kõnealuse konkreetse täitetoimingu (vara nimekirja esitamise osas) seaduslikkuse kohta. Kohus tuvastab kohtutäituri tegevuse seaduspärasuse kontrollimiseks, kas aruandetrahvimääruse täitmise nõue on aegunud (nõude täitmise aegumine) ning kas kohtutäitur oleks pidanud täitemenetluse lõpetama. Nimetatu tuvastamine toob kaasa kaebuse rahuldamise ja kohtutäituri 18.08.2015 otsuse tühistamise. Kaebuse rahuldamise korral on kohtutäitur kohustatud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale uuesti läbi vaatama. Kohtutäituri tegevuse seaduspärasuse kontroll 7. Täitedokumendiks täiteasjas nr 014/2010/954 on aruandetrahvimäärus. Sellise määruse tegemise materiaalõiguslikuks aluseks on äriseadustiku (ÄS) § 71. Menetluskord trahvi määramiseks sisaldub

§-des 46 ja 601. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 sätestab, et käesoleva seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest: [---] 1) jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Aruandetrahvimäärus on tehtud tsiviilkohtumenetluses, mistõttu on aruandetrahvimäärus TMS § 2 lg 1 punktis 1 nimetatud täitedokumendiks. Kohus selgitab, et registripidaja trahv ei ole olemuslikult karistus väärteo eest, vaid meede kohustatud subjekti mõjutamiseks, mis on reguleeritud tsiviilkohtumenetluses.

§ 179

lg 7 sätestab, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut.

§ 179

lg 8 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude sissenõudmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut, kui käesolevas paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti. 3

§ 179

lg 8 sätestab aruandetrahvimäärusest tulenevate nõuete sissenõudmisele erineva regulatsiooni võrreldes teistest

§ 2

lg 1 punktis 1 nimetatud kohtulahenditega.

§ 179lg 8 kohaselt kohaldub nõude sissenõudmisele TMS § 209.

TMS § 209 sätestab, et kohtuotsuse või -määrusega või kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega kohaldatud väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 199 lõigetes 2–4, § 200 lõikes 1 ning §-des 202 ja 203 sätestatut. TMS § 202 lg 1 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Kohus selgitab, et

§ 179

lg 7 järgi aegub trahvimääruse täitmise nõue kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest; nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Sättest nähtuvalt eristatakse nõude aegumist ja nõude täitmise aegumist.

§ 179

lg 8 järgi kohaldatakse lõikes 7 nimetatud nõude sissenõudmisele täitemenetluse seadustiku §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut, kui käesolevas paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti. TMS § 209 kohaselt tuleb rahaliste sissenõuete täitmisel kohaldada TMS § 199 lõigetes 2–4, § 200 lõikes 1 ning §-des 202 ja 203 sätestatut. Täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu reguleerib TMS § 202. Seega kohaldub aruandetrahvimääruse täitmise aegumise korral TMS § 202 lg 1. Kohus leiab, et tulenevalt TMS (TMS § 202 § 209) ja

viitenormide (

§ 179

lõiked 7 ja 8) koostoimest, peab kohtutäitur lõpetama täitemenetluse ka ÄS §-s 71 ja

§-s 601 nimetatud trahvimääruse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui trahvi ei ole sisse nõutud

§ 179lõikes 7 sätestatud tähtaja jooksul.

Antud juhul on aruandetrahvimäärus jõustunud 05.04.2010 ja nimetatud kuupäevast kolme aasta jooksul ei ole trahvi sisse nõutud, s.o hiljemalt 05.04.

1. Seetõttu kohtutäitur pidi lõpetama täitemenetluse täiteasjas nr 014/2010/954 täitmise aegumise tõttu. Kohus tuvastab, et aruandetrahvimääruse nõude täitmine aegus 05.04.
2. Sellest tulenevalt kohtutäitur oleks pidanud täitemenetluse täiteasjas nr 014/2010/954 lõpetama. Kaebuse lahendamine
3. Kohus tuvastas eelnevalt aruandetrahvimääruse nõude täitmise aegumise 05.04.2013, millest tulenevalt kohtutäitur oleks pidanud täitemenetluse täiteasjas nr 014/2010/954 lõpetama. Seetõttu kohtutäituri tegevus ei olnud kooskõlas seadusega ja kohus tühistab kohtutäituri 18.08.2015 (dateeritud 14.08.2015) otsuse ning kohtutäitur on kohustatud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale uuesti läbi vaatama.
4. Kohus ei anna hinnangut võlgniku kaebuses viidatud põhjendustele vara nimekirja esitamise täitetoimingu seaduslikkuse kohta ning kohtutäituri vastavatele põhjendustele. Kohus jätab

§ 477

lg 5 alusel tähelepanuta võlgniku ja kohtutäituri kaebuses viidatud põhjendused vara nimekirja esitamise täitetoimingu seaduslikkuse kohta. Poolte seisukohad ei anna alust kaebuse rahuldamata jätmiseks. Nõude täitmise aegumise tuvastamine tõi kaasa kaebuse rahuldamise ja kohtutäituri 18.08.2015 otsuse tühistamise. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10.

§ 172

lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus tegi lahendi kohtutäituri kahjuks. Seetõttu jätab kohus riigilõivu kohtutäituri kanda. 4

§ 172

lg 1 lause 2 sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus rahuldas kaebuse ja tühistas kohtutäituri otsuse. Seega tegi kohus otsuse kohtutäituri kahjuks. Kohtu hinnangul on seetõttu õiglane jätta kohtuvälised kulud kohtutäituri kanda.

§ 177

lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Võlgnik tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ja määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kohus määrab kindlaks võlgniku menetluskulud riigilõivu 30 eurot osas ja mõistab nimetatud summa kohtutäiturilt võlgniku kasuks välja. Asja materjalidest nähtuvalt osales kohtutäitur menetluses isiklikult ja sissenõudja Eesti Vabariik viimast esindava asutuse töötaja kaudu. Võlgnik osales menetluses seadusliku esindaja kaudu. Seetõttu menetlusosalistel ei saa olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kohus või menetlusosalised oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad menetlusosalistele kohtukulud. Seetõttu jätab kohus ülejäänud menetluskulude osas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik Kohtuistungi sekretär Kristi Aarde (telefon (+372)6200195, elektronpost kristi.aarde@kohus.ee). Kohtujurist Allar Kirikmäe (elektronpost allar.kirikmae@kohus.ee). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee). 5