lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused Osaühing Romold on esitanud hagi KoduStiil OÜ vastu põhivõlgnevuse summas 1382,78 eurot ja viivise summas 1382,78 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale kaupu, mille eest kostja kohustus tasuma hageja esitatud arvete alusel. Arve nr 262157 järgi pidi kostja hiljemalt 17.06.
Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt
lg 1 p 7, 9 ja 10 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi. Pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega (tl 34, 57). Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastuväitega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulenevalt
lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuivõrd kostja on vastuses hagile võtnud hagi põhivõlgnevuse osas õigeks, ei analüüsi ega hinda kohus käesolevas kohtuotsuses põhivõlgnevuse nõude osas tõendeid ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1382,78 eurot põhivõlgnevuse katteks. Järgnevalt käsitleb kohus kostja vastuväiteid viivise väljamõistmise nõudele. Kohus ei nõustu kostja väitega, et pooltel puudus kokkulepe viivisemäära suhtes. Kostja on allkirjastanud arved nr 262157 ja 262143, millelt nähtub viivisemäär 0,5% päevas, väljendades sellega oma nõustumust nimetatud viivisemääraga. Samuti on kostja hagejale esitatud maksegraafikus nõustunud graafikujärgsete maksetega hilinemisel tasuma arved koos arvel märgitud viivisega 0,5% iga viivitatud päeva eest. Kostja on leidnud, et viivisenõue on ebamõistlikult kõrge ja vastuolus hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõte on sätestatud TsÜS §-s 138, mille järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. Tulenevalt VÕS § 6 lg 1 peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 15. jaanuari 2010. a otsuses nr 3-2-1-132-09, p 12 öelnud, et ka viivisenõue (nii lepinguline kui seadusjärgne) võib olla hea usu põhimõttega vastuolus. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju. 3
lg 1 järgi tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Erandiks on viivise nõudmine suuremas ulatuses kui põhivõlg. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest hagejale tekkinud kahju oleks viivisenõudega võrreldes väiksem. Antud juhul ei nõua hageja viivist suuremas ulatuses kui põhivõlg, seega pole viivisenõue ka ebaproportsionaalselt suur. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja taotluse viivisenõude vähendamiseks rahuldamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendatud, et viivisenõue oleks vastuolus hea usu põhimõttega või põhivõlaga võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Ka viivisenõude vähendamiseks puudub alus. Seega on hagejal õigus kostjalt viivist nõuda ning kostjalt tuleb hageja kasuks viivisena välja mõista 1382,78 eurot. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 6 alusel kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Pärast hagi esitamist võttis kostja küll hagi põhivõlgnevuse nõude osas õigeks, kuid kohus on seisukohal, et kuna kostja põhjustas oma käitumisega hagiavalduse kohtusse esitamise, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt
p 1 on kohtuvälised kulud eelkõige menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud õigusabikuludest summas 702 eurot (sh käibemaks), hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 275 eurot ja hagi tagamise riigilõivust summas 150 eurot. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 275 eurot (tl 14) ja hagi tagamise avalduselt 50 eurot (tl 21), seega kuulub tasutud riigilõivuna kostjalt väljamõistmisele 325 eurot.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 18.12.2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13).
lõikest 10 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna hageja ei ole seda kinnitanud, mõistab kohus lepingulise esindaja tasu välja käibemaksu arvestamata. Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt osutas hageja lepinguline esindaja hagejale õigusabi kokku 4 tunni ja 30 minuti ulatuses (vestlus kliendiga, tema poolt esitatud materjalidega tutvumine ajakuluga 1 tund, hagiavalduse koostamine ajakuluga 1 tund ja 30 minutit, kostja vastusega tutvumine ja selle läbiarutamine kliendiga ajakuluga 1 tund, hageja seisukoha koostamine ajakuluga 30 minutit ja kohtu poolt tehtava lahendiga tutvumine koos kliendiga ajakuluga 30 minutit). Hagejat esindas menetluses Advokaadibüroo A. Kunila & Ko vandeadvokaat Annemarie Kunila. Õigusabi osutati tunnihinnaga 130 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-21-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb
lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kolleegium märgib, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (
lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.