KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-14573 Tsiviilasi Xxxx hagi

§ 113lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja 2 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 30.09.2015 hagi kostja vastu 20 000 euro saamiseks. Hageja ja kostja olid abikaasad 26.04.1980 kuni 16.02.

1. Pooled elasid ajavahemikel 19791982 ja 1987-2011 koos aadressil Xxxx, Tallinnas. Kuni
2. aastani kuulus kinnistu kostja isale Xxxx, mille järel sai pärimise teel kinnistu omanikuks kostja ema Xxxx. Kostja päris kinnistu 2001 ja on sellest ajast kinnistu ainuomanik. Kinnistul oli hageja ja kostja elama asumisel üks väike vana ja elamiskõlbmatu elumaja ning puukuur. Hageja on kinnistul teinud ehitustöid vähemalt 57 000 euro eest. 1980-1982 valmisid ühiselt teostatud tööde käigus esimese korruse 2 tuba ja esik, millega seoses kandis hageja kulutusi vähemalt 15 000 eurot. Summa kulus ehitusmaterjalide ostmisele, materjalide transportimisele, hoone ehitamisele ja viimistlemisele. Lisaks ehitati elamu teisele korrusele toad, millega seoses kandis hageja kulutusi vähemalt summas 8000 eurot. Tubade ehitamisel hankis ja transportis hageja kohale puitlauad, sarikad ja katuse ehitamiseks vajaliku puitmaterjali. 19971998 ehitas hageja elamu teisele korrusele lisaks veel ühe toa ja sellega seonduv kulutus oli suurem kui 2000 eurot. Samuti ehitas hageja 1994-2000 kinnistule kõrvalhoone, millega seoses kandis kulutusi enam kui 22 000 eurot. 12.05.2011 esitas kostja avalduse kinnistu hageja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hageja vabastas kostja soovil kinnistu, kuid nõudis kostjalt hüvitist kinnistul tehtud parenduste ja kantud kulutuste eest. 2010 ekspertarvamuse kohaselt on kinnistu väärtuseks koos abihoonetega 164 892 eurot (2 580 000 krooni). Hageja ehitatud kõrvalhoone ja teisele korrusele lisaks ehitatud toad moodustavad sellest umbes 1/5 ehk 32 978 eurot. Hageja on eelneva põhjal teinud kinnistul ehitustöid ja kandnud kulutusi vähemalt 101 000 euro väärtuses. Kostja andis hagejale lubaduse tasuda kinnistul tehtud ehitustööde eest 20 000 eurot (võlatunnistus). 2011-2013 pidasid pooled läbirääkimisi hüvitamisele kuuluva summa üle. Viimane võlatunnistus anti 28.02.
3. Hagejal ei ole kavas ehitus-ja remonttööde alusel esitada uusi hagisid (13.09.2016 istungi protokoll). Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja nõuab kulutuste hüvitamist, mis on tehtud elamus aastatel 1980-1982 ning 1994-
4. Hageja nõue on aegunud. Pooled abiellusid 26.04.1980 ja elasid kostja vanemate juures 1980-
5. Seejärel 1982–1987 elasid pooled üürikorterites, kuid
6. aastal asuti jälle elama sellesse elamusse, kus elati kuni 2006, mil poolte kooselu lõppes. Kostja oli sunnitud seejärel elama üürikorteris ning hageja kasutas viimasele kuuluvat vara ilma kostja nõusolekuta ja tasuta. 2011 vabastas kostja elamu vastavalt kohtulahendile. Tegemist oli kostja vanemate projekti ja ehitusega enne poolte abielu ja elamist kostja vanemate elamus. Kostja vanemad olid majanduslikult kindlustatud ning tema oli nende ainuke laps. Pooled ei ole kostja vanematele maja ega kõrvalhoonet ehitanud ega sellesse oma rahalisi vahendeid paigutanud. Pooled olid lõpetanud äsja kõrgkooli ning nende sissetulek oli väga tagasihoidlik. Pooled on vajadusel ka hageja vanemaid abistanud. Nõude ilmselget põhjendamatust näitab ka asjaolu, et hageja ei ole oma väidete kinnituseks esitanud mitte ühtegi 3 tõendit. Kostja isa Xxxx suri 18.01.
7. Selleks ajaks oli valminud elamu ja kõrvalhoone. 19.12.1997 erastas Xxxx Tallinnas, Xxxx asuva kinnistu oma vahendite arvel ning tal olid vajalikud vahendid kinnistu ja elamu hooldamiseks. Pooled on vaidlusaluses elamus teostanud ise ja oma vahenditega vaid nende kasutuses olnud ruumides sanitaarremonti, milline oli aastaks 2011 täielikult amortiseerunud. Nõude aluseks ei saa olla 2010 ekspertarvamus ehitiste ja kinnistu maksumuse kohta. Riigikohus on rõhutanud, et

§ 1042

alusel ei saa välja mõista ehitise väärtust ehitusmaksumuse alusel käesoleval ajal, vaid kulutuste hüvitamise aluseks ja piirmääraks on konkreetselt tehtud kulutused. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooltel ei ole vaidlust selles, et: • pooled olid abielus 26.04.1980 kuni 16.02.2011; • kostja isa Xxxx ostis Xxxx, Tallinnas elamu 04.07.1979 (I kd lk 66-67); • Xxxxsuri 18.01.1994, mille järel sai pärimise teel omanikuks kostja ema Xxxx; • 19.12.1997 erastas kostja ema Xxxx kinnistu (I kd lk 63-65); • kostja omandas kinnistu pärimise teel 14.12.2001; • pooled elasid Xxxx, Tallinnas perioodil 1980-1982 ja 1987-2006. • 2006-2011 elas kinnistul vaid hageja. Pooltel on vaidlus selles, kas kostja on andnud võlatunnistuse 20 000 euro kohta (I kd lk 36, 169172).

§ 30

lg 1 kohaselt, leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Lg 2 järgi, kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lg 3 kohaselt, võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses. TsÜS § 78 lg 1 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb lähtuda

§-s 29 reguleeritavatest lepingu tõlgendamise reeglitest, sh eelkõige lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille lepingupooled on lepingule varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemust ja eesmärki. Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega, kusjuures võlatunnistuse sõnastus ei ole siinkohal määrava tähendusega, ning et lähtuda tuleb eelkõige võlatunnistuse andmise põhjusest ning eesmärgist, samuti tuleb võtta arvesse lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve jms.

§-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärgiks on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus (vt selle kohta ka Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09, p 12). Kohus leiab, et kostja 28.02.2013, 29.11.2011, 12.12.2011, 10.01.2012, 04.02.2012 e-kirjade puhul ei ole tegemist võlatunnistusega. Eeltoodud e-kirjadest ei nähtu kostja selge tahe võlatunnistuse andmiseks. Seda kinnitab mh kostja 28.02.2013 e-kiri, kus ta on välja toonud, et 4 kaalub oma varasemat surve all avaldatud mõtet ja mõtleb 2011 novembrikuu seisukoha üle (I kd lk 36). Kostja on kogu menetluse kestel eitanud võlatunnistuse andmist. E-kirjadest võib aru saada, et pooled on pidanud läbirääkimisi kohtuväliseks kokkuleppe saavutamiseks, kuid kompromissi läbirääkimistest ei saa tuletada kostja soovi anda võlatunnistus. Tsiviilkohtumenetluses kehtiva põhimõtte järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1), st ka asjaolu, et võlgnik on andnud kehtiva võlatunnistuse. Kui hageja tugineb võlatunnistuse (kehtivale) andmisele, peab hageja seda kostja vastuväite esitamisel ka tõendama (Riigikohtu
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 25). Hageja ei ole tõendanud kostja poolt kehtiva võlatunnistuse andmist. Ka ei vasta kostja e-kirjad võlatunnistuse seaduses sätestatud nõuetele.

§ 30

lg 2 järgi peab kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õigusteooria kohaselt tähendab kirjalik vorm võlatunnistuse puhul kirjalikku dokumenti, millele on kohustatud pool andnud allkirja. Kirjaliku vorminõude eesmärgiks on hoiatada väljaandnud isikut vastuväidetest loobumise eest ning teisalt tagada võimalus antud lubadust tõendada. Kuna lg 2 kohaselt võib võlatunnistus olla antud muus vormis kui kirjalik ainult seaduses ettenähtud juhtudel, siis tuleb eeldada, et kirjaliku vorminõude järgimata jätmine toob kaasa võlatunnistuse tühisuse kõigil juhtudel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Lg 3 sätestab kaks juhust, kus kehtivaks loetakse võlatunnistus, mis on välja antud muus kui kirjalikus vormist (Võlaõigusseadus I Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 178-179). Käesoleval juhul ei ole kostja e-kirjad kostja kui kohustatud isiku poolt allkirjastatud. Kui käsitleda kostja e-kirju võlatunnistusena, on need kehtetud kirjaliku vorminõude järgimata jätmise tõttu.

§ 30lg 3 sätestatud erandid antud juhul puuduvad.

Hageja teatas 08.07.2016 menetlusdokumendis, et tema nõude alus on võlatunnistus (I kd lk 167). Sama kinnitas hageja veelkord 13.09.2016 istungil ja see nähtub protokollist (II kd lk 29). Kooskõlas TsMS § 4 lg 2 ja § 5 lg 1 ei hinda kohus muid hageja võimalikke nõude aluseid. Lisaks märgib kohus, et 13.09.2016 istungil kinnitas hageja, et tal ei ole kavas ehitus- ja remonttööde alusel esitada uusi hagisid. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Taotluste järgi on kostjale osutatud õigusabi kokku 22 tundi, hinnaga 100 eurot tund + km ja õigusabitasu kokku on 2250 eurot. Esindajal on kulunud hagiavaldusega ja selle lisadega tutvumisele, analüüsile, kliendikohtumisele, seisukoha kujundamisele ja hagile vastamisele kokku 7 tundi. Hageja määruskaebusega tutvumisele, analüüsile, kliendikohtumisele ja vastuse koostamisele kokku 4,5 tundi (100 + km). 26.04.2016 istungiks ettevalmistusele 1,5 tundi, istungil osalemisele 0,5 tundi, hageja taotlusega tutvumisele ja sellele seisukoha esitamisele 1 tund, hageja 08.07.2016 seisukohaga tutvumisele ja sellele arvamuse esitamisele 2 tundi, 05.09.2016 seisukohaga tutvumisele ja vastamisele 1 tund, 13.09.2016 istungil osalemisele 2 tundi, tõendite selgituse ja tõlke koostamisele 1 tund, 09.11.2016 istungil osalemisele 1,5 tundi. 5 Kohus hindab hagile vastamise põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Kohus leiab, et hageja määruskaebusele vastamisega seotud toimingutele ei saanud kuluda enam kui 1,5 tundi. Kostja määruskaebuses kordab suures osas seisukohti hagi läbi vaatamata jätmiseks, mida kostja on esitanud vastuses hagile. Istungiks ettevalmistumise põhjendatud ajakuluks loetakse kohtupraktikas 1 tund. Võttes arvesse kostja 27.09.2016 menetlusdokumendis esitatud selgitusi tõendite osas ja dokumendi mahtu, ei saanud selle dokumendi koostamisele kuluda enam kui 0,5 tundi. Ülejäänud toimingud on olnud menetluses vajalikud ja neile kulunud aeg põhjendatud. Kokku on kostjale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 15 tundi. Võttes arvesse kostja esindaja õigusabi tunnihinda, tuleb hagejal hüvitada kostja õigusabikulud summas 1800 eurot. Summa sisaldab käibemaksu, sest kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (I kd lk 74). Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik