← Eesti

3-16-2621/8

Obsah (4)§ 37§ 44§ 45§ 43

TA R T U H A L D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-2621 Määruse kuupäev 6. juuni 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi ******** kaebus Viru Vangla 18.10.2016.a käskkirja nr 6

§ 37lg 2 p 1 ja 6).

Kohus leiab, et kaebus tuleb tervikuna tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. 8. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (

§ 44lg 1).

Vaidlustatud käskkirja kehtivusaeg on möödunud. Kaebaja on vangistusest vabanenud. Vaidlustatud käskkiri ei saa enam rikkuda kaebaja õigusi. Seetõttu ei ole käskkirja tühistamise nõue lubatav. 9. Kaebaja on tuvastamisnõuet põhjendanud preventiivse eesmärgiga ja kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusega.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud huvina on käsitletav preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Tuvastamiskaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele.

  1. Kaebaja vabanemise tõttu ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele tulevikus. Hüpoteetiline võimalus sattuda uuesti samasse olukorda ei anna piisavat alust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna praegusel juhul õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Vaidlustatud käskkiri iseenesest ei saanud tekitada kaebajale riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat varalist või mittevaralist kahju. Kahju tekkimine on põhimõtteliselt võimalik juhul, kui kaebajale anti korraldusi asuda tööle või kaebajale määrati tööst keeldumise eest distsiplinaarkaristusi. Neid haldusakte ja toiminguid on kaebajal võimalik vaidlustada ning nendest tingitud kahju hüvitamist nõuda eraldi. 2 Eeltoodud nõuete esitamiseks ei ole vaja eelnevalt tuvastada tööle määramise käskkirja õigusvastasust. Kaebaja vaidlustaski kohtuasjas nr 3-17-139 Viru Vangla 18.11.2016.a, 21.11.2016.a ja 28.11.2016.a käskkirjad nr 6-3/1294, 6-3/1298 ja 6-3/1340, millega talle määrati distsiplinaarkaristused, kuna ta ei allunud korraldustele asuda tööle. Tööle määramise osas on nendes kohtuasjades viidatud praeguses kohtuasjas vaidlustatud käskkirjale nr 6-2/
  2. Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, kohtuotsus jõustus 18.04.2017.a.
  3. Kohus selgitab kaebajale, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 12. Eeltoodud põhjustel ei saa kaebajal olla õigust, mille kaitsmiseks ta taotleb riigi õigusabi. Kohus jätab riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse osas. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.