← Eesti

2-15-17173/27

Obsah (9)§ 168§ 174§ 175§ 32§ 657§ 651§ 143§ 654§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 06.07.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-17173 Tsiviilasi Glaxo Group

423 lg 1 p 2 alusel hagi läbi vaatamata ja mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja põhjendatud menetluskulud summas 8362,03 eurot ning viivise protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

  1. Eelmenetlus ei olnud käesolevas asjas veel lõppenud ning hagi tagasivõtmiseks ei olnud vaja kostja nõusolekut. Seega ei omanud hagi tagasivõtmise küsimuses tähendust kostja väited hagejate poolt menetlusõiguste kuritarvitamise kohta.
  2. Vastavalt

§ 168

lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Maakohus leidis, et

§ 168

lg-tes 3-5 sätestatud aluseid 4 käesolevas asjas ei esinenud ja jättis menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Maakohus määras

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 175lg-st 1 juhindudes.

18. Kostja lepinguliste esindajate teenuse tunnihinnad 295 eurot (ilma käibemaksuta) ja 260 eurot (ilma käibemaksuta) on ebamõistlikult kõrged. Tsiviilasi nr 2-15-17173 oli küll keskmisest mõnevõrra keerukam, ent mitte selline, et saaks pidada põhjendatuks kostja esindajate teenuse väga kõrgeid tunnihindasid. Käesoleva tsiviilasja mahule ja keerukusele vastas kostja lepinguliste esindajate mõistlik tunnihind 160 eurot (ilma käibemaksuta). 19.

§ 175

lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Vaidluse keerukust arvestades ei olnud põhjendatud kahe esindaja menetlustoimingutele vastav ajakulu (s.o dubleerimisest tulenev kahekordne kulu).

  1. Maakohus leidis, et arvele nr 152924 vastavate menetlustoimingute ajakulu oli osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatu. Kostja 23.12.2015 menetlustoimingu tähtaja pikendamise taotluse mahtu arvestades oli viidatud dokumendi koostamise ajakulu põhjendatud 20 min≈0,33 h ulatuses. Kostja 23.12.2015 e-kirja ettevalmistamine ANle ei olnud menetlustoiming ning viidatud e-kirja toimikus ei olnud, mistõttu kulu ei kuulunud hüvitamisele. Seega arvele nr 152924 vastas kokku kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu 2,3 + 3,9 + 0,3 + 0,33 = 6,83 tundi ning arvele vastav menetluskulu oli kokku põhjendatud summas 6,83 X 160=1092,80 eurot.
  2. Arvetele nr 160215 ja nr 160472 vastavate menetlustoimingute ajakulu oli osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatu. Kuna kostja esindaja Mari Must oli varasemalt juba hagiavaldusega tutvunud, siis oli põhjendamatu kostja esindaja Ants Nõmperi dubleeriv ajakulu 3 tundi hagiavaldusega tutvumiseks. Maakohus märkis, et arvest nr 160215 nähtuv tõlkekulu 735,08 eurot ei olnud põhjendatud ega vajalik, kuna ei selgunud, mida tõlgiti. Arvetest 160215 ja 160472 järeldus, et kostja esindajad olid kulutanud hagile vastamiseks kokku 2,3 + 6,7 + 5,6 + 2 + 7,4 + 3,3 + 2,4 + 2,1 + 1,2 + 0,4 + 2 + 3 + 1,7 + 1,9 + 2,8 = 44,8 tundi. Maakohtu arvates ajakulu oli ülepaisutatud ning kostja vastuse mahtu arvestades oli dokumendi koostamise põhjendatud ajakulu kokku 22 tundi. Põhjendamatu oli arve nr 160472 lisas märgitud kostja esindaja Mari Musta ajakulu 1,7 tundi kohtupraktika analüüsiks turu-uuringute osas, kuna viidatud üldise iseloomuga toiming ei olnud otseselt seotud vaidlusega. Sama arve järgi hagiavalduse vastuse tõlkimiseks eesti keelest inglise keelde kulus Rety Estornil kokku 26,7 + 10,5 = 37,2 tundi ja selle maksumus oli 2604 eurot. Kuna

§ 32

lg 1 järgi kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles, siis ei olnud menetluses vajalik tõlkida hagiavalduse vastust eesti keelest inglise keelde. Samal põhjusel oli ebavajalik ja põhjendamatu arves nr 160215 märgitud kostja esindaja Mari Musta tõlkimise ajakulu 0,6 + 0,5 + 0,2 = 1,3 tundi. Samuti oli arvest nr 160472 eraldi näha täiendavad tõlkekulud 198 eurot ja koopiate tegemise kulud 28,86 eurot. Kuna ei selgunud, mida oli tõlgitud ja millest koopiaid tehtud, siis vastav menetluskulu ei olnud põhjendatud ega vajalik. Taksokulu 4,45 eurot oli põhjendamatu kulu, kuna ei selgunud, kuhu ja mis otstarbel taksoga sõideti. Eelnevast tulenevalt vastab arvetele nr 160215 ja nr 160472 kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu 22 h ning arvetele vastav menetluskulu oli kokku põhjendatud summas 22 X 160=3520 eurot.

  1. Arvele nr 160717 vastavate menetlustoimingute ajakulu oli osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatu. Põhjendamatu oli kostja esindaja Mari Musta ajakulu 1 tund analüüsimaks ühevärviliste kaubamärkide registreerimist ja kohtupraktikat Eestis. Viidatud üldise iseloomuga toiming ei olnud otseselt seotud käesoleva vaidlusega. 5 Samuti oli põhjendamatu kostja esindaja Ants Nõmperi ajakulu 1,5 tund „Airflusel“ agendiga kohtumiseks, kuna ei selgunud, mis oli selle kohtumise eesmärk. Transpordikulu 6,6 eurot osas ei selgunud, kuidas kulu tekkis ning miks ei saanud kostja esindajad kasutada muud transporti. Ravimite soetamise kulu 245,23 eurot oli põhjendatud ja vajalik kulu, ent tõlkekulud 1128 eurot ei olnud põhjendatud, kuna ei selgunud, mida tõlgiti. Muus osas oli arvele nr 160717 vastav menetluskulu põhjendatud ja vajalik, kuna toimingute ajaline maht vastas kostja esindajate menetluses tehtud vajalikele toimingutele. Seega arvele nr 160717 vastas kokku kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu 1,6 + 0,9 = 2,5 tundi ning arvele vastav menetluskulu oli kokku põhjendatud summas 2,5 X 160+245,23=645,23 eurot.
  2. Arvele nr 161058 vastavatest menetlustoimingutest oli põhjendamatu kostja esindaja ajakulu 0,4 tundi T.Bärbeli e-kirjaga tutvumiseks ning 0,3 tundi S.Groeschel-Jofer’ile e-kirja kirjutamiseks, kuna neid dokumente toimikus ei ole ning toimikust ei saanud järeldada vajadust nende toimingute tegemiseks. Muus osas oli arvele nr 161058 vastav menetluskulu põhjendatud ja vajalik, kuna toimingute ajaline maht vastas kostja esindajate menetluses tehtud vajalikele toimingutele. Seega arvele nr 161058 vastas kokku kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu 1 + 0,3 = 1,3 tundi ning arvele vastav menetluskulu on kokku põhjendatud summas 1,3 X 160=208 eurot.
  3. Arve nr 161143 järgi oli põhjendamatu kostja esindaja Mari Musta ajakulu 0,6 tundi slaidide koostamiseks seoses ühevärviliste kaubamärkidega, kuna tegemist ei olnud menetluses vajaliku toiminguga. Põhjendamatu oli ka Martin Mäesalu tehtud toiminguga kaasnev ajakulu 3 tundi, kuna Martin Mäesalu ei olnud menetluses kostja esindaja. Tõlkekulud summas 526 eurot ei olnud põhjendatud, kuna ei selgu mida tõlgiti. Transpordikulu 7,20 eurot oli samuti põhjendamatu kulu, sest tekkepõhjus ei ole tuvastatav. Muus osas oli arvele nr 161143 vastav menetluskulu põhjendatud ja vajalik, toimingute ajaline maht vastas kostja esindajate menetluses tehtud vajalikele toimingutele. Seega arvele nr 161143 vastas kokku kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu 0,6 + 0,4 + 0,8 = 1,8 tundi ning arvele vastav menetluskulu oli kokku põhjendatud summas 1,8 X 160 = 288 eurot.
  4. Arvele nr 161541 vastavate menetlustoimingute ajakulu oli osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatu. Kõik arvel nr 161541 märgitud tõlk Rety Estorni toimingutega kaasnevad menetluskulud olid põhjendamatud, kuna kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimuvad eesti keeles ja seega ei olnud menetluses vajalik tõlkida midagi eesti keelest inglise keelde. Samal põhjusel oli ebavajalik ja põhjendamatu kostja esindaja Mari Musta tõlkimise ajakulu 0,6 tundi. Põhjendamatu oli kostja lepinguliste esindajate ajakulu 3 + 3 + 1,5 + 1,5 = 9 tundi kohtumisteks AN ja D.Lossignoliga, kuna toimikust ei saanud järeldada, milleks kohtumised olid vajalikud ning kaua need aega võtsid. Viidatud kohtumistega kaasneva menetluskulu tekkimine ei olnud hagejatele ettenähtav. Arve lisast nähtus, et kostja lepingulised esindajad olid kulutanud Harju Maakohtu 06.06.2016 eelistungi ettevalmistamiseks kokku 2,2 + 4 + 1 = 7,2 tundi, mis on ülepaisutatud. Vastav ajakulu oli kokku põhjendatud 2 tunni ulatuses. Arve nr 161541 lisast nähtus, et kostja esindaja Mari Must kulutas 0,3 + 0,7 + 0,4 = 1,4 tundi eelistungi protokolli parandamise analüüsiks, vastava taotluse esitamiseks ning Harju Maakohtu 28.06.2016 määrusega tutvumiseks. Kuna kohtu 28.06.2016 määrusega jäeti kostja protokolli parandamise taotlus rahuldamata, puudus vajadus eelistungi protokolliga tutvumiseks, paranduse taotluse esitamiseks ning 28.06.2016 määrusega tutvumiseks ning seetõttu oli ajakulu 1,4 tundi põhjendamatu. Samuti ei kuulunud hüvitamisele kostja esindaja Mari Musta ajakulu 0,6 tundi seoses Saksamaa turul 6 kättesaadavate meditsiintoodetega, kuna vaidlus oli seotud rikkumisega Eestis. Põhjendamatu oli kostja esindaja Ants Nõmperi ajakulu 2 tundi Dr. AN-S poolt esitatud dokumendiga tutvumisele, sest viidatud dokumenti toimikus ei ole, mistõttu ei saanud kohus järeldada, et tegemist oleks vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga. Tõlkekulud 241,45 eurot ei olnud põhjendatud, kuna ei selgunud mida tõlgiti. Transpordikulu 6,10 + 6,60 = 12,70 eurot oli samuti põhjendamatu kulu, kuna ei selgunud, kuidas kulu tekkis. Muus osas oli arvele nr 161541 vastav menetluskulu põhjendatud ja vajalik, toimingute ajaline maht vastas kostja esindajate menetluses tehtud vajalikele toimingutele. Arvele nr 161541 vastas kokku kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu 2 + 2 + 2 + 0,2 + 1 + 1,1 = 8,3 tundi ning arvele vastav menetluskulu oli kokku 8,3 X 160=1328 eurot.
  5. Arvele nr 161988 vastavate menetlustoimingute ajakulu oli osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatu. Kõik tõlk Rety Estorni arve nr 161988 lisas märgitud toimingutega kaasnevad menetluskulud olid põhjendamatud, kuna puudus vajadus tõlkida. Arvest nr 161988 nähtuvalt olid kostja esindajad hagejate menetluse peatamise taotlusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks kokku kulutanud 0,5 + 1 + 5 + 0,5 + 5,4 + 0,9 = 13,3 tundi. Maakohus leidis, et viidatud ajakulu oli ülepaisutatud, arvestades hagejate menetluse peatamise taotluse ning kostja vastuse mahtu. Eelviidatud menetlustoimingute põhjendatud ajakulu oli kokku 3,5 tundi. Samast arvest nähtus, et kostja esindajad oli kokku kulutanud 0,7 + 0,3 + 1 = 2 tundi kohtu 25.08.2016 määrusega tutvumiseks ja vastavas küsimuses kliendiga suhtlemiseks. Eelviidatud ajakulu oli ülepaisutatud ning kohtu 25.08.2016 määruse mahtu arvestades oli nende menetlustoimingute põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund. Muus osas oli arvele nr 161988 vastav menetluskulu põhjendatud ja vajalik ja toimingute ajaline maht vastas kostja esindajate menetluses tehtud vajalikele toimingutele. Seega arvele nr 161988 vastas kokku kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu 3,5 + 2 + 1 = 6,5 tundi ning arvele vastav menetluskulu oli kokku põhjendatud summas 6,5 X 160 = 1040 eurot.
  6. Arvele nr 162184 vastavate menetlustoimingute ajakulu oli osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatu. Tõlk Riina Luha toimingutega kaasnevad menetluskulud olid põhjendamatud eelnevalt toodud põhjustel. Kostja esindaja Mari Must kulutas kokku 0,6 + 0,3 + 0,6 = 1,5 tundi hageja hagiavalduse tagasivõtmise taotlusega tutvumiseks ja vastuse esitamiseks. Kuna hagi tagasivõtmiseks kostja nõusolekut vaja ei olnud, siis puudus kostjal vajadus vastata hagejate taotlusele. Arvestades hagi tagasivõtmise taotluse mahtu, oli taotlusega tutvumise ajakulu põhjendatud 0,5 tundi. Seega arvele nr 162184 vastas kokku kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu 0,5 + 1 = 1,5 tundi ning arvele vastav menetluskulu oli kokku põhjendatud summas 1,5 X 160=240 eurot.
  7. Kostja nõudis lisaks oktoobri 2016 menetluskulude hüvitamist, mille eest esindajad ei olnud kostjale veel arvet esitanud. Põhjendatud ei ole kostja menetluskulud (ajakulu 4,95 tundi) seoses menetluskulude taotluse ettevalmistamisega. Ühtlasi olid põhjendamatud kostja menetluskulud (ajakulu 3,6 + 3,4 = 7 tundi) seoses telefoninõupidamistega, mis puudutasid kohtumenetlusi teistes riikides.
  8. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et kostja menetluskulud olid põhjendatud summas 1092,80 + 3520 + 645,23 + 208 + 288 + 1328 + 1040 + 240 = 8362,03 eurot.
  9. Maakohus mõistis hagejatelt solidaarselt välja kostja kasuks viivise protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruskaebus 7
  10. Kostja esitas 13.12.2016 määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 10.11.2016 määruse osas, millega kohus jättis kostja taotluse rahuldamata ning palus lisaks hagejatelt kostja kasuks välja mõista 39 481,53 eurot.
  11. Maakohtu määrus on vastuoluline. Tunnitasu suuruse üle otsustades viitas maakohus asjaolule, et tegemist on keskmiselt keerukama tsiviilvaidlusega ja keskmisest suurem tunnitasu on põhjendatud, kuid kahe esindaja põhjendatuse osas leidis, et asja keerukus ei õigusta kahele esindajale tehtud kulutuste hüvitamist. Määruskaebuse esitaja põhjendab kahe esindaja vajalikkust sellega, et patendivolinik Mari Musta ja vandeadvokaat Ants Nõmperi pädevus on erinev. Patendivoliniku kutse eeldab spetsiifilisi teadmisi kaubamärgiõiguses, sh registreerimise ja tühistamisega seotud küsimustes, kuid Riigikohtus esindajaks saab olla vaid vandeadvokaat ja menetluse alguses ei olnud määruskaebuse esitajal võimalik prognoosida, kas vaidlus jõuab Riigikohtuni, kus patendivolinik määruskaebuse esitajat esindada ei saa.
  12. Kohtud on varasemalt pidanud tööstusomandi vaidlustes põhjendatuks nii patendivoliniku kui ka vandeadvokaadi üheaegset osalemist menetluses, eelkõige tulenevalt vaidluse spetsiifikast ja esindajate erinevast pädevusest. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendamatult jätnud välja mõistmata arvel 160215 nähtuva Ants Nõmperi menetlusdokumentidega tutvumise ajakulu 3 tundi.
  13. Maakohus on põhjendamatult jätnud kliendiga suhtlemise kulud välja mõistmata. Patendivolinikul ja vandeadvokaadil on seadusest tulenev kohustus klienti teavitada õigusteenuse osutamisega seotud tegevustest ja kliendiga suhtlemata ei ole esindajal võimalik välja selgitada kliendi huve ega kvaliteetset õigusabi osutada. Kliendisuhtlusega seotud kulu põhjendatuse osas tuleb arvestada kaasjaoluga, et hagiavalduse aluseks oleva EL-i kaubamärgi nr 3890126 tühistamise osas oli käimas vaidlus nii Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis kui ka teiste riikide kohtutes. Nendes asjades ei esindanud kostjat Eesti lepingulised esindajad, kuid nende raames EL-i kaubamärgi nr 3890126 tühistamisest võisid sõltuda olulisel määral käesolevas asjas tehtavad kostja toimingud ja menetluse tulemus.
  14. Maakohus on põhjendamatult jätnud hüvitamata arves nr 152924 nähtuva kliendiga suhtlemise kulu 23.12.2015 e-kirja ettevalmistamise eest A. Nile. E-kirjas tehti kokkuvõte käesolevast menetlusest ja ajakulu oli 0,8 tundi.
  15. Maakohus on põhjendamatult jätnud välja mõistmata arves nr 160717 nähtuva kliendiga suhtlemise kulu seoses Ants Nõmperi kohtumisega Airflusal esindajaga – 1,5 tundi. Selle kohtumise eesmärk oli kliendi informeerimine menetluse seisust ning ülevaate saamine teistes riikides Glaxo Group Limited ja Sandoz d.d. vahel toimuvatest samasisulistest vaidlustest.
  16. Maakohus on põhjendamatult jätnud välja mõistmata arvest nr 161058 nähtuva kliendiga suhtlemise kulu – 0,4 tundi. Määruskaebuse esitaja selgitab, et suhtlus kliendiga seisnes hagiavalduse lisana 19 esitatud turu-uuringut ja võimalikke vastuväiteid arutades. Arutluse tulemusel tellis kostja Dr AN-lt arvamuse dokumendi kohta. Maakohus on ka samas arves nähtuva e-kirja koostamise kulu jätnud põhjendamatult välja mõistmata – 0,3 tundi. Kaebuse esitaja selgitab, et kostja esindaja suhtles kliendiga vaidluse esemeks olnud astmaravimite pakendite hankimise teemal, eesmärgiga koostada pakendite vaatlus, kuna fotodel võib toodete värv olla moonutatud.
  17. Põhjendamatult on jäänud välja mõistmata arvest nr 161541 nähtuvad kliendiga kohtumise kulud – Mari Must 3 tundi ja Ants Nõmper 3 tundi. Kostja esindajad kohtusid kliendiga vahetult enne kohtuistungit, et arutada osalemist istungil, menetluslikku seisu Eestis ning samasisuliste menetluste seisu teistes riikides. Nii Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis kui ka teistes riikides käimasolevad 8 menetlused on käesoleva vaidlusega seotud ja esindajad soovisid nendega kursis olla, et vajadusel reageerida hagejate võimalikele väidetele seoses teiste vaidlustega. Maakohus jättis põhjendamatult välja mõistmata ka Mari Musta ja Ants Nõmperi kliendiga suhtlemise kulud kokku 3 tundi, mis on seotud istungil osalemise, järgmiste menetluslike sammude ning istungil tõusetunud küsimuste arutamisega.
  18. Tulenevalt kliendisuhtlusega on maakohus põhjendamatult jätnud välja mõistmata kokku 12 tunni eest menetluskulusid.
  19. Ajakulu ja kliendisuhtluse osas tuleks arvestada, et menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Dokumendi pikkus on üheks asjaoluks, mille järgi selle koostamiseks kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust saab hinnata, kuid hästi põhjendatud, sisutiheda ja loogiliselt üles ehitatud menetlusdokumendi koostamiseks kulub aega rohkem. Maakohus on arvetes nr 152924, 160215, 160472, 161541, 162184 nähtuvatele toimingutele kulunud aega põhjendamatult vähendanud, leides, et see on ülepaisutatud.
  20. Arves nr 152924 on vähendatud tähtaja pikendamise taotluse ettevalmistamise aega 2,1 tunnilt 20 minutile. Taotluse esitamiseks pidi kostja esindaja analüüsima tähtaja pikendamise võimalikke aluseid ning kuna tegemist oli esimese kostja menetlusdokumendiga, pidi ta koostama ka tiitellehe koos poolte andmetega.
  21. Arvetes nr 160215 ja nr 160472 on maakohus põhjendamatult vähendanud hagiavaldusele vastuse koostamisele kulunud aega 44,8-lt tunnilt 22-le tunnile. Hagiavaldusele vastuse koostamine hõlmab lisaks dokumendi kirjutamisele ka asjaoludega tutvumist, õiguslikku analüüsi, strateegia väljatöötamist ja tõendite kogumist. Kuna tegemist on keskmisest keerukama asjaga ja kostjal oli vaja analüüsida hageja esitatud mahukaid tõendeid, on maakohus hagiavaldusele vastuse koostamisele kulunud aega põhjendamatult vähendanud.
  22. Arves nr 162541 on maakohus põhjendamatul vähendanud eelistungiks ettevalmistuse ajakulu. Eelistungiks ettevalmistamisega seotud ajakulu oli suures osas seotud tõendite vaatluse ettevalmistamisega. Lisaks esitasid hagejad enne istungit täiendava menetlusdokumendi.
  23. Arves nr 162184 on maakohus põhjendamatult vähendanud hagi tagasivõtmise taotlusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulunud aega. Kohus edastas kostjale hagi tagasivõtmise avalduse 22.09.2016 e-kirjaga ning andis kostjale vastamiseks tähtaja 10 päeva. Kui kohus pidas põhjendatuks kostjale seisukoha esitamiseks tähtaja andmist ei saa kohus edasises menetluses asuda seisukohale, et menetlustähtaega järgides seisukoha esitamine oli põhjendamatu. Arusaamatuks jääb maakohtu seisukoht, et hagi tagasivõtmise avaldusega tutvumine on põhjendatud ajakulu, kuid kliendi teavitamine on põhjendamatu. Hagi tagasivõtmise avaldus on oluline menetluse käiku mõjutav dokument, millest lepinguline esindaja peab klienti teavitama.
  24. Kokku on määruskaebuse esitaja arvates vähendatud ebaõigesti vajalikku aega üksikute menetlustoimingutega seonduvalt 30,9 tundi.
  25. Samuti on maakohus põhjendamatult jätnud üksikute menetlustoimingute ajakulu arvesse võtmata, lugedes neid põhjendamatuteks või menetlusega mitteseotuteks kokku 10,65 tunni ulatuses. Nii on arve nr 160472 järgi jäetud arvestamata 1,7 tundi Eesti kohtupraktika analüüsiks turu-uuringute osas. Kuna hagejad tuginesid kaubamärgi üldtuntusele, siis selles osas vastuväite esitamine eeldas eelneva Eesti kohtupraktika tundmist. Arves nr 161541 toodud kulud seonduvalt 06.06.2016 kohtuistungi protokolli parandamisega olid vajalikud ja üksnes see, et taotlus jäeti rahuldamata, ei anna alust pidada neid mittevajalikeks (1,4 tundi). Sama arve järgi 9 oli vajalik ajakulu 0,6 tundi kirjavahetuseks dr AN-ga seonduvalt Saksa turul kättesaadavate ravimitega ja vastavate näidiste hankimisega. Arve nr 161541 järgi kulus kostja esindajal 2 tundi, et tutvuda AN-S poolt saadetud informatsiooniga. Maakohus andis 06.06.2016 kostjale tähtaja 10.10.2016 täiendavate tõendite kogumiseks, mida kostja ka tegi, kuid seoses hagejate poolt 20.09.2016 hagi tagasivõtmisega, neid kohtule ei esitatud. Samas ettevalmistused tõendite esitamiseks olid põhjendatud. Põhjendatud on ka 14.10.2016 menetluskulude hüvitamise taotluse esitamise aeg 4,95 tundi.
  26. Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu poolt tõlkekulude 198 eurot välja mõistmata jätmine. Tõlked on nähtavad toimkust (15.03.2016 vastuse lisade 3, 4, 5, 11, 12, 17, 26, 17 ja 28). Põhjendatud on koopiate tegemise kulud 28,86 eurot (arve nr 160472), kuna vaidlus puudutas ka pakendi värvi, siis oli põhjendatud värvikoopiate tegemine. Ebaõigesti on kohus jätnud välja mõistmata menetlusdokumentide tõlkimise kulud (arved 160215, 160717,161143, 161541, 161541, 161988, 162184). Kuna kostja on välismaine juriidiline isik, on vajalik menetlusdokumentide tõlkimine seaduslikule esindajale arusaadavasse keelde.
  27. Maakohus on meelevaldselt kõrvale kaldunud totaalreparatsiooni põhimõttest. Riigikohus on varasemalt leidnud, et kohtumenetlusega kaasnenud õigusabikulu on vastaspoole poolt menetlusosalisele tekitatud kahju ja määruskaebuse esitaja on õigustatud eeldama PS § 25 järgi õigustamatu hagiavaldusega tekitatud menetluskulude hüvitamist. Hagejad ei ole menetluse vältel vaatamata kohtu nõudmisele oma nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid täpsustanud. Maakohtu määrusest ei ole jälgitav, millest lähtudes ta vajaliku ajakulu ja hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks määras. Menetluse edasine käik
  28. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta kostja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  29. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel osaliselt tühistada väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas. Kolleegium peab vajalikuks anda mõnede kostja lepinguliste esindajate tehtud toimingute põhjendatusele ja vajalikkusele maakohtust erinev hinnang. 51.

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.t osas, milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. 52. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 3-2-1-119-14, p 19), mida kolleegiumi arvates on maakohus vaidlustatud määruses osaliselt teinud ja mille tulemusel on jäänud osa vajalikest kuludest hüvitamata. 53. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on rõhutanud, et vastaspoolele menetluskulude täielik hüvitamine on tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt piiratud ning kohtutele on antud võrdlemisi lai kaalutlusruum hindamaks, milliseid lepingulise esindaja kulusid peaks menetluskulusid kandma kohustatud isik vastaspoolele hüvitama.

§ 175

lg 1 piirab menetluskulude hüvitamiseks õigustatud isiku hüvitamispõhiõigust, olles samal ajal vajalik, et kaitsta teisi 10 menetlusosalisi liiga kõrgete majanduslike riskide eest kohtumenetluses. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse võib kohus jätta kontrollimata vaid siis, kui avaldus on õigeks võetud.

  1. Ringkonnakohus peab maakohtu otsustust kostja esindaja põhjendatud ja vajaliku teenuse tunnitasu osas õigeks, kuid ajakulu hindamisel on maakohus osa toiminguid jätnud arvestamata või on vähendanud ajakulu viisil, kus diskretsiooni teostamine ei ole kontrollitav. Kuna menetluskulude nimekirjadele vastuväiteid esitades vaidlesid hagejad vastu kostja esindajate tunnitasu suurusele, on maakohus õigesti hinnanud tunnitasu suurust tsiviilasja keerukusest ja õigusabi turuhindadest lähtuvalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja esindajate menetluskulude hüvitamise taotluses toodud tunnitasu määr on isegi vaidluse keerukust arvestades ülemääraselt kõrge.
  2. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et käesolevas menetluses kahe esindaja kasutamine oli kõigi menetlustoimingute osas põhjendamatu. Kuna tegemist on spetsiifilise õigusvaldkonnaga, millele on spetsialiseerunud patendivolinikud, siis menetluses kahe lepingulise esindaja, kellest üks on patendivolinik ja teine vandeadvokaat, kasutamine on

§ 175lg 3 järgi lubatav.

Samuti on õige määruskaebuses esiletoodu, et vandeadvokaadist esindaja kasutamine on põhjendatud ka seetõttu, et kassatsioonimenetluses saab vajadusel esindajaks olla ainult vandeadvokaat, mistõttu peab ta olema vaidluse asjaoludega juba eelnevalt kursis. Küll aga tuleb vältida esindajate toimingute mittevajalikku dubleerimist ja selliste kulude hüvitamist. Kuna mõlemad esindajad pidid selgeks tegema hagi aluseks olevad asjaolud, siis leiab kolleegium, et arve nr 160215 järgne vandeadvokaat Ants Nõmperi ajakulu hagiavalduse ja selle lisadega tutvumiseks on hagiavalduse ja lisade mahtu arvestades 3 tunni ulatuses põhjendatud.

  1. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et põhjendamatult on välja mõistmata jäetud kliendisuhtlusega seotud kulud. Kliendisuhtlusega seotud kulu põhjendatuse osas tuleb arvestada asjaoluga, et hagiavalduse aluseks oleva EL-i kaubamärgi nr 3890126 tühistamise osas oli käimas vaidlus nii Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis kui ka teistes riikides hagimenetluses. Nende asjade menetluste käiku ja seal tehtud lahendeid oli oluline kostja esindajatel teada, kuna sellest võis sõltuda käesoleva menetluse tulemus. Kolleegiumi arvates on põhjendatud arve nr 152924 järgi Mari Musta poolt kliendile hagist kokkuvõtte koostamine 0,8 tundi. Arve nr 160472 järgi tuleb põhjendatuks lugeda Mari Musta ajakulu 1,2 tundi ja arve nr 160717 järgi vandeadvokaat Ants Nõmperi ajakulu 1,5 tundi kliendisuhtluseks ning arve nr 161058 järgi Mari Musta poolt kliendi e-kirjaga tutvumise ajakulu 0,4 tundi, mille kohta on kostja selgitanud, et suhtlus oli võimalike vastuväidete teemal, ja 29.04.2016 S.Groesel-Joferile e-kirja koostamise ajakulu 0,3 tundi. Kuna kostja klient on välisriigis, siis kliendiga suhtlemiseks on tavapärane e-kirjavahetus. Arve nr 161541 järgi on mõlemal esindajal kulunud kliendiga nõupidamisele 3 tundi (kokku 6 tundi). Kolleegiumi arvates saab enne 06.06.2016 eelistungit kliendiga nõupidamist pidada vajalikuks ajakuluks. Samas arvestades, et klient on menetluse käigust teadlik, siis kolleegium loeb piisavaks nõupidamise ajaks kummagi esindaja osas 1 tunni. Kokku põhjendatud ajakulu 2 tundi.
  2. Vastuseks määruskaebusele leiab kolleegium, et maakohus ei ole hagiavaldusele vastuse koostamisele kulunud aega põhjendamatult vähendanud. Hagiavaldusega tutvumise juures tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et esitatud lisade hulgas oli palju pildimaterjali, millega tutvumiseks ja mille analüüsiks ei kulu nii palju aega kui tekstidele. Kolleegium ei tuvastanud selles osas diskretsioonipiiride ületamist, maakohtu poolt määratud aeg 22 tundi on vastavuses esitatud vastusega hagile. 11
  3. Kostja selgitab määruskaebuses, et arves nr 152924 nähtuva menetlustähtaja pikendamise taotluse esitamiseks pidi kostja esindaja analüüsima tähtaja pikendamise võimalikke aluseid ning kuna tegemist oli esimese kostja menetlusdokumendiga selles tsiviilasjas, pidi ta koostama ka tiitellehe koos poolte andmetega. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti leidnud, et tähtaja pikendamise taotluse koostamiseks on 2,1 tundi liiga pikk aeg, kuid maakohtu poolt määratud 20 minutit on menetlusdokumendi pikkust ja sisu arvestades ebapiisav. Kolleegium, tutvunud nimetatud dokumendiga, hindab koostamise kuluks koos selle kohtule edastamisega 0,8 tundi, s.t. täiendav põhjendatud ajakulu on 0,47 tundi.
  4. Kolleegiumi arvates ei anna kaebuse väited alust muuta maakohtu poolt arve nr 161541 järgi hüvitamisele kuuluvat menetluskulu ja suurendada eelistungi ettevalmistamiseks vajalikku teenuse osutamise aega.
  5. Hagi tagasivõtmisega seonduvalt leiab kolleegium, et maakohus ei ole menetlustoimingute tegemiseks vajaliku ja põhjendatud aja määramisel eksinud. Maakohus on hagejate avalduse edastanud kostjale teadmiseks ja selgitanud, et kostjal on võimalik soovi korral vastata 10 päeva jooksul. Hagejate avaldusega tutvumiseks ja kliendi teavitamiseks on piisav maakohtu poolt määratud 0,5 tundi. Kohus ei ole kohustanud kostjat hagejate taotlusele vastama.
  6. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et kohtuistungi protokolli parandamise taotluse koostamiseks kulunud ajakulu ei kuulu hüvitamisele johtuvalt sellest, et maakohus taotlust ei rahuldanud. Menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ei saa hinnata selle põhjal, kas kohus taotluse rahuldab või mitte. Taotluse esitamiseks vajaliku ajakulu hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas antud taotlus omab sisulist tähtsust menetluses ja on kliendi esindamisel vajalik. Kolleegium leiab, et protokolli parandamise taotlus ei omanud sisulist tähtsust ning taotluse koostamise ajakulu ei kuulu selle tõttu hüvitamisele. Kuid eelistungi protokolliga tutvumiseks tuleb põhjendatud ajakuluks lugeda 0,5 tundi.
  7. Kolleegium nõustub maakohtuga arve nr 161541 järgi tõendite kogumisega seonduvate toimingute ajakulu arvestamata jätmise osas. Maakohus andis 06.06.2016 eelistungil hagejatele tähtaja 08.08.2016 nõude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks ja seejärel kostjale võimaluse esitada oma vastuväited ja tõendid
  8. oktoobriks
  9. Hagejad maakohtu määratud tähtajaks tõendeid ei esitanud ja taotlesid tähtaja pikendamist. Maakohus taotlust ei rahuldanud. Seega ei olnud kostjal enne hagejate poolt tõendite esitamist kohustust tõendeid koguda ja esitada.
  10. Õige on maakohtu määruse seisukoht, et menetluskulude hüvitamise taotluse koostamise ja esitamise kulu ei kuulu hüvitamisele.
  11. Kokku on lisaks maakohtu poolt tuvastatule vajalik ja põhjendatud ajakulu 10,2 tundi.
  12. Seonduvalt tõlkekuludega leiab kolleegium, et

§ 143

p 2 järgi on kohtule esitatud tõendi tõlkimise kulu dokumentaalse tõendi saamise kulu. Kostja poolt hagile esitatud vastuse võõrkeelsete lisade numbritega 3, 4, 5, 11, 12, 17, 26, 27 ja 28 tõlked esitas kostja 15.03.

  1. (V kd, tl 54-110). Kostja arvel nr 160472 toodud selgitusest ei tulene täpselt, milline on olnud just nende dokumentide tõlkekulu, kuid arvestades tõlgitud dokumentide mahtu saab määruskaebuses viidatud tõlkekulu 198 eurot pidada põhjendatuks.
  2. Ülejäänud osas leiab kolleegium, et maakohtu poolt määratud menetluskulude suuruse muutmiseks ei ole alust ja osas, milles maakohtu määrust ei muudeta, nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ning

§ 654lg 6 ja § 659 järgi maakohtu määruse põhjendusi ei korda.

Maakohus on kostja 12 menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud dokumentide kohta esitatud hagejate väiteid ja kostja selgitusi arvestanud ning oma järeldusi järgitavalt põhjendanud. 67. Kokku on kostja vajalik ja põhjendatud menetluskulu maakohtus 10 192,03 eurot, mis kuulub hagejatelt kostja kasuks solidaarselt väljamõistmisele. Taotlus tuleb rahuldamata jätta 37 651,53 euro osas. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb hagejatelt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis. 68.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.