Obsah (5)

§ 84§ 96§ 97§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2017. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-1593 Tsiviilasi M A hagi V G vastu isa

) § 94 lg 1 järgi isaduse tuvastab kohus, kui

§ 84lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud.

Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt tuvastab põlvnemise isast kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Käesolevas asjas ei ole *. a sündinud M A isana ühtegi meest kindlaks tehtud, sünni tõendites andmed isa kohta puuduvad /tlk 6/. Lapse ema A A kinnitusel on M A isa V G.

1. 17.05.
2. a ekspertiisiaktist nr * /tlk 81-83/ nähtuvalt V G'i bioloogiline isadus M A suhtes ei ole välistatud. A A, M A ja V G'i DNA-profiilide võrdlemisel saadud isaduse indeks on 2,2·
3. Seega V G saab 99,999995% tõenäosusega olla M A bioloogiline isa.
4. 15.06.
5. a toimunud kohtuistungil võttis kostja V G õigeks, et ta on hageja M A bioloogiline vanem. Eeltoodud asjaolud võimaldavad kohtul tuvastada, et M A põlvneb V G'ist. Järgnevalt käsitleb kohus M A hagi V G'i vastu igakuise elatise nõudes. 2 6.

§ 96

järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§-s 96 sätestatud ülalpidamiskohustus tekib seoses põlvnemisega. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad vastavalt

§-le 82 laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Seega tulenevad vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus.

§ 97

p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lõikest 2 tulenevalt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või

§ 101

lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.

1. a määruse nr 139 § 1 lg 2 alusel on alates 01.01.2017 kehtiv töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot kuus.
2. Hageja M A on esitanud kohtule nõude elatise väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks miinimummääras alates hagi esitamisest, s.o 31.01.
3. a, millise nõude on kostja 15.06.
4. a kohtuistungil õigeks võtnud. Seega tuleb kostjalt V G lapse M A ülalpidamiseks alates 31.01.
5. a välja mõista igakuine elatis, mis on ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (mis
6. a on 235 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni *. a. Elatis lapse M A ülalpidamiseks tasuda kostjal hageja seadusliku esindaja A A arvelduskontole nr * *. Hagihind
7. TsMS § 134 lg 3 sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2115 eurot (9 * 235). Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
8. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 järgi põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesoleva tsiviilasja menetluskulud kostja kanda. Kohtuistungil on menetlusosalised kinnitanud, et DNA ekspertiisi maksumuse summas 171 eurot on maksekorralduse järgi tasunud kostja /tlk 79/. Nimetatud menetluskulu jätta kostja kanda. Hageja riigiõigusabi tasu, summas 240 eurot, mõistab kohus kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3