Obsah (4)

§ 346§ 325§ 56§ 55

2-16-17059 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2017 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-17059 Tsiviilasi Eili Sell,

§ 346

lg 2 järgi lepitakse hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku vahel kokku, millised nõuded on hüpoteegiga tagatud. Tagada võib ka võõrast võlga. Asjaolu, et ühisvara on pankrotimenetluses jagamata, ei takista hüpoteekide realiseerimist. Seetõttu puudus vajadus nii sissenõudjal kui kohtutäituril hinnata, kas laenulepingust tulenev kohustus on solidaarkohustus või mitte. Asjaolu, et E. Sell ei olnud kaaslaenaja, ei välista, et kohustus võeti perekonna huvides. 2003 kanti Eili Sell kinnistusraamatusse registriosa nr * omanikuna ning laen võeti kinnistul paikneva elamu kordategemiseks, seega võeti laen perekonna huvides. Viimati sõlmitud laenulepingu eesmärk oli varasema laenukohustuse refinantseerimine ja korteri ost *. Eelduslikult osteti korter perekonna huvides. Hagejad on algusest peale olnud teadlikud täitemenetlusest, käinud korduvalt pangas, arutanud kinnistu ostmise võimalusi ning käisid pangas ka enne viimast enampakkumist. Alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks puudub.

1. AS SEB Pank leiab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi osas ei saa AS SEB Pank olla mingilgi juhul hagejate õiguste rikkuja. AS SEB Pank ei tunnista enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi, samuti vaidleb vastu omanikukande parandamisele. Kui omanikukanne jäetakse muutmata, siis ei ole ka alust hüpoteegikande muutmiseks. Hagejad on hagi esitades käitunud pahatahtlikult, moonutades asjaolusid. Hagi on esitatud eesmärgiga venitada täitemenetlust.
2. Kostja Reigo Kanter leiab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi osas ei saa ta olla hageja õiguste rikkujaks. Ostja suhtes ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga taotletav eesmärk täidetav. Hageja käsitlus, et enne sundtäitmist tulnuks jagada abikaasade ühisomandis olev vara, on ebaõige. Puudub õiguslik alus, kust tuleneb selline kohustus. Tähtsust ei oma asjaolu, kas kohustus kuulub ühisvara hulka või mitte, sest mõlemad abikaasad 4 on andnud nõusoleku hüpoteekide seadmiseks. Hagejad on tunnistanud hüpoteekidega tagatud nõuet, kuid seadnud kahtluse alla selle kuuluvuse ühisvarasse. Laenu eest ostetud korter on eelduslikult abikaasade ühisvara. Hagejate väited, et korter osteti vaid H S huvides, on tõendamata. Hagejatele on täitmisteated kättetoimetatud. Hagejatel oli võimalik nendega tutvuda, sest dokumendid jäeti vastavalt seadusele postkasti. Kuna hageja I elab koos oma perega * kinnistul, siis oli tal mõistlik võimalus dokumentidega tutvuda. Kinnistu käsutamise keelumärge on kinnistutsraamatusse sisse kantud, seega ei saa vabandada ennast kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Arestimisakt on Eili Sellile kättetoimetatud 02.09.2015.a. Kuna hagejad II ja III olid täitemenetluse algatamise ja kinnisasja arestimise ajal alaealised, siis ei pidanudki neile dokumente kätte toimetama. Enampakkumise tühistamiseks alused puuduvad. Seega on õiged kinnistusraamatu kanded. Mistõttu tulevad hagejate nõuded kinnistusraamatu kannete parandamiseks jätta rahuldamata. Hageja I nõue kanda Elili Sell kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse, rikub teiste pärijate õigusi, sest lisaks E. Sellile on kinnistu omanikud veel neli pärijat.
3. Kõik kostjad on palunud menetluskulud jätta hagejate kanda. Kohtuotsuse põhjendused
4. Esmalt peatub kohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudel (I.), seejärel enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudel (II.), kinnistusraamatu kannate parandamise nõuetel (III.) ning viimasena hagihinnal ja jaotab menetluskulud (IV.). I.
5. Hagejad on hagiavalduse esitanud nelja kostja vastu – kohtutäitur Rannar Liitmaa, AS Citadele banka, Reigo Kanter ja AS SEB Pank. Hagejad ei ole hagiavalduses märkinud, milline nõue millise kostja vastu on esitatud. Peale kostjate poolt esitatud vastuseid, milles kostjad esitasid taotlused hagi läbivaatamata jätmiseks osas, kus kostjad ei saa olla hageja õiguste rikkujaks, jäid hagejad esitatud hagi juurde ega pidanud vajalikuks oma nõudeid kostjate lõikes eristada. Kohus on seotud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 439 kohaselt hageja nõudega, seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik hagis toodud nõuded on esitatud kõigi kostjate vastu.
6. Täiteasja nr * sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude puhul nõustub kohus kohtutäitur Rannar Liitmaa, Reigo Kanteri ja AS-ga SEB Pank, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 1 järgi võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega saab hagi esitada vaid sissenõudja AS Citadele Banka vastu. Hagi esitamist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas kohtutäituri, ostja ja hüpoteegipidaja vastu ei näe TMS ette. Kohus nõustub kostjate käsitlusega TsMS § 207 lg 2 osas, mille kohaselt iga hageja või kostja esineb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Riigikohus lahendis 3-2-1-60-11 punktis 15 märgib, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mida iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest ja TMS § 221 lg-st 1 tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hagejate nõue AS SEB Pank, Reigo Kanter ja kohtutäitur Rannar 5 Liitmaa vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas *, sest hagi on esitatud valede kostjate vastu.
7. Hagejate nõue Citadele Banka kui sissenõudja vastu tuleb jätta samuti rahuldamata. Hagejad leiavad, et nõue, mille sissenõudmiseks täitemenetlust on alustatud, ei olnud abikaasade H S ja Eili Selli solidaarkohustuseks. Asjaõigusseaduse (edaspidi

) § 325 lg 1 järgi kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.

§ 346

lg 2 kohaselt kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes. Hüpoteekide loovutamise ja üleandmise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi Leping) /tl 23-30/, mis on sõlmitud 09.04.2007.a., p 2.

1. kohaselt omanik, Eili Sell, kinnitas, et lepingu ese on tema ja tema abikaasa ühisomandis. Lepingu p 2.
2. järgi omaniku abikaasa kinnitas, et on nõus tema ja omaniku ühisvara hulka kuuluva lepingu eseme koormamisega käesolevas lepingus kokku lepitud tingimustel. Lepingu p 3.2.
3. oli tagatavateks nõueteks kõik nõuded omaniku abikaasa vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku abikaasa vahel 09.04.2007.a. sõlmitud laenulepingust nr * ning selle võimalikest lisadest ning lepingu p 3.2.
4. järgi kõik nõuded omaniku abikaasa vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja, omaniku ja/või omaniku abikaasa vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Lepingu p 3.
5. kohaselt olid tagatavateks nõueteks Lepingu p 3.
6. nimetatud nõuded. Tegemist on notariaalselt tõestatud lepinguga, seega vastab tagatiskokkulepe seadusele. Kohus nõustub kostja Citadele Banka seisukohaga, et

§ 325ja 346 lg 2 koostoimes, ei oma tähtsust, millist nõuet hüpoteegiga tagatakse.

Oluline on, et tagada võib nõudeid, kui kinnisasja omanik tagamisega nõustub. Registriosa nr * kuulus abikaasade ühisomandisse ja mõlemad abikaasad olid nõus kinnisasja koormamisega, mis tuleneb Lepingu p 4.

1. Hüpoteegiga tagatavad nõuded on märgitud Lepingu p 4.
2. Asjaõigusleping sisaldub Lepingu punktis 6., täiendava hüpoteegi seadmine punktis 6.
3. Lepingu p 3.
4. kohaselt loovutati hüpoteegi omandajale lepingu p 1.
5. nimetatud hüpoteegid.

§ 346

lg 2 järgi tagatiskokkulepe kehtib ka hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes. Kuna tegemist on notariaalselt tõestatud kokkuleppega hüpoteekide üleandmiseks, siis vastab kokkulepe

§-le 346 lg

2. Kinnistusraamatu kande kohaselt olid hüpoteegid AS Citadele banka kasuks sisse kantud 16.07.2003, 14.07.2006 ja 04.05.2007 summades vastavalt 500 000 eesti krooni, 2 625 000 eesti krooni ja 125 000 eesti krooni. Lepingu p 7.
3. sätestas, et kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Täitmisavalduse kohaselt peale H S surma ei tasutud pangale laenu regulaarselt. 25.09.2014 kuulutas Pärnu Maakohus välja H S pärandvara pankroti, mistõttu muutus sissenõutavaks kogu lepingujärgne võlgnevus. Vaidlust ei ole, et hagejad, H S pärijatena, ei tasunud pärandvaral lasuvaid kohustusi laenumaksete näol. Nõuded, mille tagamiseks hüpoteek oli seatud, sisalduvad 09.04.2007.a. 6 sõlmitud lepingus. Seega oli kostja II AS Citadele banka õigustatud esitama täitmisavalduse sundtäitmiseks.
4. Kohus nõustub kõigi kostjatega, et vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas tegemist oli abikaasade Eili Selli ja H S solidaarkohustusega või mitte. Lepingu punktid 3.
5. ja 4.
6. määratlesid üheselt, milliseid nõudeid hüpoteegid tagavad. Eksitav on hagejate seisukoht, et kostjad peavad tõendama, et tegemist on abikaasade solidaarkohustusega. Kui hageja soovis nimetatud asjaolule tugineda, mis tegelikult vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust ei oma, siis vastavalt TsMS § 5 lg 2 lasub selle asjaolu tõendamiskoormis hagejatel. Hagejad oma tõendamiskoormist täitnud ei ole.
7. Kohus nõustub AS Citadele Banka seisukohaga, et hagejad ei ole esitanud väiteid ega tõendeid mis tingiksid TMS § 221 lg 11 alusel hagi rahuldamise sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas. Täitedokument, hüpoteekide seadmise leping, mis on sõlmitud 09.04.2007, on kehtiv. Täitedokumendist tulenevaid nõudeid ei ole rahuldatud, ajatatud ega tasaarvestatud, mis on hagi rahuldamise eelduseks TMS § 221 lg 1 alusel. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hagejate nõude sundtäitmine täiteasjas *. tunnistada lubamatuks II.
8. Enampakkumine /tl 41-48/on hagejate hinnangul kehtetu, kuna neile ei ole kättetoimetatud täitmisteateid ega kinnisasja arestimisakti. Kohtuistungil selgitasid hagejad, et neile oli teada täitemenetluse toimumine, kuid küsimus on selles, et neile ei ole edastatud täitmisteadet ega arestimisakti /tl 179/. Täitmisavaldus on esitatud 12.05.2015.a. Kohtutäitur on kohtule esitatud elektronkirjaga tõendanud, et 14.05.2015.a. edastati hageja Eili Sellile menetlusdokumendid täiteasjas nr *. Dokumendid edastati aadressile * /tl 85-86/. Tegemist on elektronposti aadressiga, mille hageja I on hagiavalduses esitanud ka oma kontaktaadressina. 23.05.2015 on dokumendid jäetud * postkasti /tl 87/. Hagejad on avaldanud, et * asuv kinnistu on nende elukohaks. Kohus nõustub kostjatega, et kohtutäitur ei pidanudki täitmisteateid kätte toimetama hagejatele Helari-Saamuel Sell ja Hanna-Maria Sell, kuna nad olid alaealised. Hageja III sai täisealiseks
9. augustil
10. aastal. Hageja I Eili Sell oli nende seaduslik esindaja vastavalt TsÜS § 117 lg
11. Kohus peab eluliselt usutavaks kohtutäituri väiteid selles, et 26.05.2016 helistas hageja Eili Sell kohtutäiturile, kuid peale automaatvastust katkestas kõned. Helistatud on telefoninumbrilt *, so telefoninumber, mille hageja I on märkinud hagiavalduses ka enda kontaktnumbriks. Kuna helistatud on 26.05.2015 ning 14.05.2015 olid täitmisasja menetlusdokumendid edastatud elektrooniliselt ja 23.05.2015 olid jäetud postkasti, siis ei ole kohtul alust kahelda, et Eili Sell on dokumendid kätte saanud mais
12. Kohtu veendumust kinnitab 30.07.2015 Eili Selli ja kohtutäituri abi vahel peetud telefonikõne, milles hageja I avaldab, et ta ei ole kiirustanud täiteasjaga. Telefonikõnest nähtub, et juba enne 30.07.2015 on võlgniku ja kohtutäituri büroo vahel olnud juttu kinnisasja ülevaatamisest arestimise eesmärgil. Nimetatud asjaolud annavad kohtule aluse asuda seisukohale, et Eili Sell ei ole teadlikult kinnitanud täitmisteate kättesaamist. Tegemist on teadliku venitamistaktikaga, mida ta telefonikõnes ei eita. Soovimatus dokumente vastu võtta ilmneb ka 18.08.2015, kui täitur viibis *, et dokumente täitetoimingu käigus üle anda. Väljastusteatel on märge, et allkirja ei soovitud 7 anda /tl 92/. Asjaolu, et kohtule ei ole esitatud tõendit, kus oleks hageja I kinnitus täitmisteate kättesaamise kohta, ei tähenda veel seda, et kohtutäitur ei ole tõendanud, et tegelikult on täitmisteade võlgnikele kättetoimetatud. Oma menetlusõiguste pahauskne kasutamine võlgniku poolt nii kohtus, kui täitemenetluses, ei saa kaasa tuua tagajärge, mis on vastuolus seaduse mõttega. Täitemenetluses võlgnikule täitmisteate kättetoimetamine on eelkõige selle mõttega, et võlgnik teaks tema vastu algatatud täitemenetlusest ning saaks seaduses sätestatud korras oma õigusi ja huve kaitsta, mitte aga selleks, et teadlikult jätta kinnitamata dokumentide üleandmine ning seda hiljem menetluse käigus kasutada ära nii valede faktiväidete esitamiseks kui ka täitemenetluse pahatahtlikuks venitamiseks.
13. Hagejad on seisukohal, et kinnisasja arestimise akti ei ole neile kättetoimetatud, mistõttu on kehtetu enampakkumine, kuna see toimus tühise arestimise akti alusel. Hagejad viitavad TMS § 55 ja 148 lg 1 sätetele. Kohus leiab, et nimetatud väidete osas on hagejad kohtule esitanud teadvalt eksitavaid väiteid.

§ 56

lg 1 järgi kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse ning

§ 55

lg 2 kohaselt keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Registriosa nr * väljatrükist nähtub, et keelumärge käsutamise keelamiseks AS Citadele banka, kohtutäitur Rannar Liitmaa kasuks on 14.05.2015 kohtutäituri avalduse alusel sisse kantud 27.05.2015.a. TMS § 148 lg 1 kohaselt arestimine loetakse kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Keelumärge on kinnistusraamatusse sisse kantud ning

§ 55lg 2 kohaselt ei saa ennast vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega.

Kinnisasja arestimise akt on Eili Sellile isiklikult kättetoimetatud 02.09.2015 /tl 93/. Seega on arestimine kehtiv, sest kinnistusraamatusse on tehtud keelumärge 27.05.2015 ning arestimise akt on kättetoimetatud 02.09.2015.a. Hagejate väidete pahatahtlikkust ning soovi venitada täitemenetlusega kinnitab asjaolu, et kinnisasja arestimiseks ja sundmüügiks vajalike toimingute tegemiseks tuli kohtutäituril pöörduda kohtu poole loa saamiseks võlgnikele kuuluvatesse ruumidesse sisenemiseks /tl 88-91/. Eelnevalt, 30.07.2015.a. telefonikõnes oli kohtutäituri büroo töötaja Eili Sellile selgitanud, miks on vaja ruumidesse pääseda, samuti täitemenetluse läbiviimise põhimõtteid ja eesmärki. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hagejate nõude enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. III.

1. Hagiavalduse nõuded kinnistusraamatus kande parandamiseks registriosa nr * omaniku kohta ning hüpoteegikande kustutamiseks ning vastavate tahteavalduse tegemiseks Reigo Kanteri ja AS SEB Panga kohustamine, tuleb jätta rahuldamata. TMS § 156 sätetel omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega. Kanne Reigo Kanteri kui omaniku kohta kinnistusraamatus on tehtud 10.11.2016.a. kohtutäituri poolt 01.11.2016 esitatud avalduse alusel. 04.11.2016.a. kinnistamisavalduse alusel on sisse kantud kinnistusraamatusse hüpoteek AS SEB Pank kasuks 10.11.2016.a. Kanded ei puuduta hagejate õigusi ja huve, kuivõrd enampakkumine on läbi viidud seaduses sätestatud korras ning enampakkumise tulemusena registriosa nr * omanikuna kinnistusraamatusse kantud Reigo Kanter oli õigustatud koormama talle kuuluvat kinnisasja asjaõigusega. IV. 8
2. Hagejad on hagis märkinud hagihinnaks 174 500 eurot. Kohus nõustub hagejate poolt märgitud hagihinna suurusega, sest see on kooskõlas TsMS sätetega hagihinna määramise osas nii nõuete paljususe kui ka iga nõude puhul. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud täielikult hagejate kanda, sest kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. TsMS § 165 lg 1 sätetel vastutavad kaashagejad menetluskulude eest võrdsetes osades. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9