Obsah (17)

§ 101§ 111§ 161§ 1037§ 1043§ 113§ 208§ 115§ 103§ 127§ 655§ 196§ 188§ 118§ 116§ 135§ 189

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 09. mai 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-8220 Tsiviilasi Mittetulundusüh

§ 101lg 3 kohaselt õigust kostja suhtes õiguskaitsevahendeid kasutada.

Kostja peatas

§ 111

lg 1 alusel lepingust 2 tulenevate kohustuste täitmise, kuna hageja jättis 9.08.2013 arve nr 70 osaliselt tasumata. Kuna kostjal oli õigus enda kohustuse täitmisest keelduda, ei võinud hageja kostja poolsele kohustuse rikkumisele tugineda ega sellest tulenevalt kostja suhtes õiguskaitsevahendeid kasutada.

1. MTÜ-l Xxxx puudus alus lepingut 3 kostjast tuleneval põhjusel erakorraliselt üles öelda. Hageja on märkinud, et hageja esitas kostjale 12.09.2013 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta. Kuivõrd kostja MTÜ Xxxx 12.09.2013 hoiatuses esitatud nõuet ei täitnud, luges MTÜ Xxxx lepingu alates 19.09.2013 erakorraliselt ülesöelduks. Kostja leiab, et hoiatuses viidatud põhjus ei andnud hagejale alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja ja MTÜ Xxxx 4 pikendasid 28.06.2013 sõlmitud lepingu 3 lisas nr 4 ehitustööde teostamise tähtaega kuni 31.10.
2. Lepingu 3 p-i 6.6 järgi ei loeta vahetähtaegade mittejärgimist töövõtja poolseks lepingutingimuste rikkumiseks, mis annaks tellijale õiguse lepinguliste või seadusest tulenevate õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Kuna lepingu 3 pooled on p-s 6.6 välistanud hageja poolt õiguskaitsevahendite rakendamise, kui kostja ei järgi vahetähtaegu, ei kuulu kohaldamisele hagiavalduses viidatud lepingu 3 p 11.5, mille kohaselt on ühe poole poolt lepingutingimuste rikkumise korral teisel poolel õigus kasutada kõiki lepingus ja seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid (sh õigus lepingust taganeda).
3. MTÜ-l Xxxx ei olnud nõude loovutamise ajal kostja vastu kahju hüvitamise nõuet, kuna Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 26.05.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-51897 kostja ja MTÜ Xxxx vahel sõlmitud kompromissi, millega MTÜ Xxxx kohustus tasuma kostjale 6 200 eurot ja mõlemad pooled kinnitasid, et neil ei ole pärast kompromissi kinnitamist teineteise vastu nõudeid, mis tulenevad 5.06.2012 ja 12.09.2012 poolte vahel sõlmitud lepingutest. Kuna MTÜ Xxxx kinnitas kompromissis, et tal puuduvad kostja vastu nõuded, puudub hagejal alus nõuda kostjalt MTÜ-le Xxxx tekitatud kahju hüvitamist. Hageja ei ole MTÜ-lt Xxxx omandatud kahjunõude esitamisel võtnud arvesse MTÜ Xxxx poolt lepingu 3 alusel kostja vastu esitatud 3 107,65 euro suurust leppetrahvinõuet.

§ 161

lg-st 2 tulenevalt võib kahjustatud lepingupool nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. Kostja nõudis MTÜ-lt Xxxx tsiviilasjas nr 2-13-51897 põhivõlgnevuse 18 945,60 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 824,13 eurot ja viivise, mis ei ole hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, kuid mitte rohkem kui 3 729,18 eurot, tasumist. Hageja tasaarvestas kostja nõude muuhulgas lepingu 3 alusel esitatud leppetrahvinõudega 3 107,65 euro suuruses summas.

1. Harju Maakohus rahuldas 26.11.2014 kohtuotsusega hageja nõude osaliselt, mõistes MTÜ-lt Xxxx kostja kasuks välja põhivõlgnevus 4 416 eurot, viivise summas 192,10 eurot ja viivise põhinõudelt (4 416 eurot) alates 02.11.2013 kuni põhinõude kohase täitmiseni 0,15% päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 3 729,18 eurot. Kohus leidis, et kostja oli enda kohustuste täitmisega viivituses 117 päeva, mille eest oli MTÜ-l Xxxx õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kokku 3 107,65 euro suuruses summas. Kohus luges MTÜ Xxxx leppetrahvi nõude kostja nõudega tasaarvestatuks. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 26.05.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-51897 kostja ja MTÜ Xxxx vahel sõlmitud kompromissi, millega MTÜ Xxxx kohustus tasuma kostjale 6200 eurot. Kuna kompromissi sõlmimisel on arvesse võetud, et MTÜ-l Xxxx oli kostja vastu 3 107,65 euro suurune leppetrahvinõue, tuleb see summa MTÜ Xxxx kahjunõudest maha arvestada. VASTUHAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
2. TÜ Xxxx esitas kohtule vastuhagi, milles palub MTÜ-lt Xxxx välja mõista põhivõlgnevus 64 916,02 eurot ja viivis 10 083,98 eurot. Pooled sõlmisid 12.09.2012 töövõtulepingu nr L1209-12/1, millega vastuhageja kohustus ehitama Xxxxkülas kala esmavastuvõtu ja esmajahutushoone. Töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ostis vastuhageja 12.07.2013 sõlmitud müügilepinguga AS-lt Xxxxerinevas mõõdus ja koguses ning erinevate omadustega sandwich-paneele hinnaga kokku 64 916,02 eurot. AS Xxxxesitas vastuhagejale paneelide eest kokku 64 916,02 euro tasumiseks kaks arvet - 15.07.2013 arve nr 228 ja 13.08.2013 arve nr
3. Vastuhageja on AS Xxxxarved tasunud. AS Xxxxtarnis vastuhageja ostetud paneelid 12.-13.08.2013 Xxxx ehitusobjektile. Pärast seda, kui vastukostja ütles vastuhagejaga sõlmitud töövõtulepingu 19.09.2013 üles, jäid paneelid vastukostja valdusse. Vastukostja kasutas vastuhageja poolt AS-lt Xxxxostetud paneele Xxxx ehitusobjektil kala esmavastuvõtu ja esmajahutushoone ehitusel. Vastukostja ei ole paneelide eest vastuhagejale tasunud.
4. Kuna töövõtuleping ei ole kestvusleping, ei saa seda üles öelda. Seetõttu tuleb vastukostja poolne töövõtulepingu erakorraline ülesütlemine lugeda lepingust taganemiseks. Juhul, kui tellijal on õigus töövõtulepingust taganeda, kohalduvad lepingust taganemise üldsätted. Kuna 5 AS Xxxxtarnis 12.-13.08.2013 Xxxx ehitusobjektile vastuhageja ostetud paneelid, mille eest vastukostja ei ole vastuhagejale tasunud, oli vastukostja kohustatud need paneelid töövõtulepingust taganemise järel vastuhagejale tagastama. Vastukostja ei tagastanud paneele vastuhagejale, vaid kasutas neid Xxxx ehitusobjektil kala esmavastuvõtu ja esmajahutushoone ehitusel. Seega ei ole vastukostjal võimalik paneele vastuhagejale tagastada ja ta peab nende hariliku väärtuse (so ostuhinna) vastuhagejale hüvitama. Seega on vastukostja kohustatud hüvitama vastuhagejale paneelide väärtuse 64 916,02 eurot.
5. Juhul, kui kohus leiab, et vastukostja ei ole töövõtulepingu alusel kohustatud hagejale ASlt Xxxxostetud ja Xxxx ehitusobjektile tarnitud paneelide eest tasuma, on vastuhagejal vastukostja vastu

§ 1037lg 1 alusel paneelide väärtuse hüvitamise nõue summas 64 916,02 eurot.

Juhul, kui kohus leiab, et vastukostja ei ole

§ 1037

lg 1 alusel kohustatud paneelide väärtust vastuhagejale hüvitama, on vastuhagejal vastukostja vastu

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kahju hüvitamise nõue.

Kuna vastuhageja kaotas AS-lt Xxxxostetud ja Xxxx ehitusobjektile tarnitud paneelide suhtes vastukostja õigusvastase tegevuse tagajärjel omandi, on vastukostja kohustatud sellega tekitatud kahju vastuhagejale hüvitama. Kuna vastukostja rikub raha maksmise kohustust, nõuab vastuhageja temalt vastavalt

§ 113lõikele 1 lisaks kohustuse täitmisele ka viivist 10 083,98 euro suuruses summas.

Vastuhageja palub jätta hagimenetluse kulud täies ulatuses vastukostja kanda. VASTUHAGI KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

1. Vastukostja vastuhagi ei tunnista ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastukostja märgib, et vastuhageja nõue on paljasõnaline ja tõendamata. Vastuhageja on küll esitanud tõendid selle kohta, et ta on AS-lt Xxxxostnud erinevas mõõdus, koguses ja omadustega sandwich-paneele, kuid vastuhageja ei ole esitanud ühtegi tõendit tõendamaks vastukostja seotust eelnimetatud paneelidega. Vastuhagile ei ole lisatud ühtegi tõendit paneelide vastukostjale üleandmise kohta. Seega ei ole vastuhagis esitatud nõue tõendatud põhi- ega ka alternatiivsel alusel.
2. Täiendavalt märgib vastukostja, et 12.09.2012 töövõtulepingu nr XXXXkohaselt oli ehitustööde teostamiseks ette nähtud kokku 1334 m2 ulatuses sandwich-paneele. Nimetatud koguses on vastukostja vastuhagejale ka paneelide eest tasunud, milline asjaolu nähtub ka 12.06.2015 Tallinna Ringkonnakohtu otsusest tsiviilasja nr 2-13-
3. Vastukostja palub jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata ning jätta menetluskulude täies ulatuses vastuhageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Vastuhagiavaldus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähendust omavate oluliste asjaolude üle, mis kohus loeb tuvastatuks:
6. pooled sõlmisid 05.06.2012 lepingu nr L12-06-05/2 (leping 1) külmutusseadmete ning materjalide tarneks ja paigalduseks kogumaksumusega koos käibemaksuga 291 165,60 eurot;
7. lepingu 1 punkti 4.4 kohaselt oli lõplik tööde valmimise tähtaeg 34 nädalat pärast lepingu sõlmimist, so hiljemalt 29.01.2013 ning seadmete tarne tähtajaks oli lepingu 1 punkti 4.1 kohaselt 28 nädalat (18.12.2012);
8. 12.09.2012 sõlmisid pooled ehituse töövõtulepingu nr XXXX(edaspidi nimetatud 6 leping 2) MTÜ Xxxx Kala esmavastuvõtu ja esmajahutushoone ehitamiseks asukohaga Xxxx küla, Xxxxmaakonnas, mille kohaselt oli töö I2 üldmaksumuseks 235 043,70 eurot, millele lisandus käibemaks 20%;
9. vastavalt lepingu I2 punktile 5.2 oli töö 2 valmimise lõpptähtaeg 34 nädalat arvates lepingu allakirjutamise momendist, so 08.05.2013;
10. MTÜ Xxxx ja kostja sõlmisid 12.09.2012 ehituse töövõtulepingu nr xxxx MTÜ Xxxx Kala esmavastuvõtu ja esmajahutushoone ehitamiseks;
11. 29.10.2015 sõlmisid MTÜ Xxxx ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas MTÜ Xxxx hagejale 12.09.2015 töövõtulepingust nr XXXXtuleneva nõude kostja vastu summas 14 447,79 eurot.
12. Hageja nõuab kostjalt lepingute rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Pooled ei vaidle selle üle, et 12.09.2012 sõlmisid pooled töövõtulepingu (leping 1) ning samuti ei ole vaidlust sellest, et leping 3, so MTÜ Xxxx ja TÜ Xxxx vahel 12.09.2019 sõlmitud leping on töövõtuleping (vt 25.01.2017 korraldava kohtuistungi protokoll (tl 71). Pooltel on vaidlus selles kas 05.06.2012 sõlmitud lepingu näol on tegemist müügi- või töövõtulepinguga. Kohus on seisukohal, et lepingu 1 puhul on tegemist müügilepinguga

§ 208mõttes.

Kohtu hinnangul on külmutusseadmete paigaldamine kõrvalteenus, mida müüja osutab ostjale seoses müügilepinguga.

208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 208

lg 2 järgi käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Õiguskirjanduse kohaselt juhul, kui asja paigaldas müüja või kolmas isik müüja ülesandel, siis sellisel juhul vastutab müüa tekkinud puuduste eest müügi- ja mitte töövõtulepingu põhimõtete kohaselt. Seaduse kohaselt on tegemist müügilepingust tuleneva kõrvalkohustuse, mitte kombineeritud lepingu või eraldi töövõtulepinguga (vt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2007. Komm 3.6 § 217, lk 47). 22. Kahju hüvitamise aluse tellijale (hagejale) annab

§ 115

lg 1, mille järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sellise nõude võib

§ 115

lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist ja üksnes erandina

§ 115

lg 3 alusel ka tähtaega andmata, kui kahju hüvitamine puuduse kõrvaldamist võimaldamata on mõistlik. Seega on

§ 115lg 1 kohaldamise esmane eeldus mingi kohustuse rikkumine kostja poolt.

Sellest tulenevalt tuleb hinnata kas kostja rikkus lepinguid 1, 2 ja 3 ning kas esinevad muud kahju hüvitamise eeldused. 23. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-173-12, p-is 15 selgitanud, et hageja võib

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27): • kostja on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); • kostja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1), st rikkumine ei ole

§ 103

lg 1 järgi vabandatav; • hagejale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); 7 • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Käesoleval juhul vaidlus puudub selles, et lepingute 1, 2 ja 3 täitmine on võimatu, kuna hageja on tellinud asendustäitmise. Hageja leiab, et kostja on rikkunud nii poolte kui MTÜ Xxxx ja kostja vahel sõlmitud lepinguid, mille tulemusel on tekkinud kahju hagejaga sõlmitud lepingute alusel kokku 12 547,08 eurot ja MTÜ Xxxx ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel 14 447,97 eurot. Kahju tuleneb hageja ja MTÜ Xxxx poolt lepingutest taganemise tagajärjel sõlmitud uute tööde lõpetamise lepingute kallinemisest. Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingute rikkumine on tõendatud tsiviilasjas nr 2-13-51899 tehtud lahendiga. Kostja on seisukohal, et hageja leiab ebaõigesti, et Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsustega tsiviilasjas nr 2-13-51899 on tuvastatud kostja poolt lepingute 1 ja
2. rikkumine ning kohtud ei ole tuvastanud, et hagejal oli õigus lepingud erakorraliselt üles öelda.
3. Kohus leiab, et kostja poolne lepingute nr 1 ja 2 rikkumine on tõendatud tsiviilasjas nr 213-51899 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega, mille kohaselt oli kostja viivituses nii lepingu 1 kui ka lepingu 2 täitmisega ning seetõttu tekkis hagejal kostja vastu alus leppetrahvi nõude esitamiseks (vt tl 62-63, I kd). Samuti on kostja ise tunnistanud 25.01.2017 toimunud korraldaval kohtuistungil, et kostja kindlasti ei väida seda, et kostja ei ole viivitanud, kuid see ei olnud selline rikkumine, mis oleks andnud hagejale õiguse lepingust taganeda (tl 71 pöördel, I kd).
4. Järgmisena analüüsib kohus, kas kostja poolne tähtagade ületamine andis aluse lepingutest nr 1, 2 ja 3 taganemiseks või mitte. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kohtud ei ole tuvastanud, et hagejal oli õigus lepingud erakorraliselt üles öelda. Riigikohus on märkinud, et

§ 655

lg 1 võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud.

§ 655

lg 1 teist lauset tuleb kohaldada siis, kui töövõtulepingut ei ole rikutud.

§ 655

ei sätesta tasu saamist juba tehtud töö eest ning ei ole seetõttu asjakohane (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-09, p 14). Kui töövõtulepingut on oluliselt rikutud, on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda. Sellisel juhul kohalduvad asjas lepingust taganemise üldsätted (vt ka Riigikohtu 21.09.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 12). Töövõtulepingut ei saa kohustuse rikkumise tõttu

§ 196lg 1 alusel üles öelda, sest tegemist ei ole kestvuslepinguga.

Üles saab öelda üksnes kestvuslepinguid (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-126-13, p 13). Samuti ei saa müügilepingut (so lepingut nr 1) üles öelda. 27. Kohus loeb Riigikohtu praktikale tuginedes lepingutest 1, 2 ja 3 ülesütlemise lepingust taganemise avaldusena (vt Riigikohtu 05.06.2013 otsus nr 3-2-1-59-13, p 14). Seega tuleb kohtul tuvastada, kas eeldused lepingutest 1, 2 ja 3 taganemiseks olid täidetud või mitte ja kas hageja avaldust võiks tõlgendada lepingutest nr 1, 2 ja 3 taganemise avaldusena.

§ 188

lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. 28. Eeltoodust tulenevalt käsitleb kohus lepingutest 1, 2 ja 3 ülesütlemist avaldust lepingutest 1 ja 2 taganemise avaldusena. Riigikohus on leidnud, et lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka

§ 118

, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine

§ 116mõttes (vt Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5711, p 28).

8

1. 12.09.2013 hoiatuste kohaselt andis hageja teada, et juhul, kui kostja ei jätka viivitamatult töö teostamist ega esita 18.09.2013 hagejale töö teostamise graafikut, mis tagaks töö lõpliku valmimise ning hagejale üleandmise hiljemalt 20.10.2013, ütleb kostja lepingud 1 ja 2 alates 19.09.2013 erakorraliselt üles (tl 39-42, I kd). Nimetatud hoiatustes andis hageja kostjale teada, et lepingute ülesütlemisel esitab hageja kostjale lepingute rikkumisega tekitatud kahju hüvitamis nõuded. Hoiatused on saadetud kostjale e-postiaadressile xxxx@xxxx.ee 16.09.2013 ning lugemisteatise kohaselt sai kostja hoiatused kätte 16.09.2013 (tl 43-44, I kd). MTÜ Xxxx edastas 16.09.2013 e-kirjaga kostjale hoiatuse, milles nõudis viivitamatult töö teostamise jätkamist ning andis kuni 18.09.2013 tähtaja esitada ja kirjeldada MTÜ-le Xxxx kostja poolt kasutusele võetavad abinõud ja meetmed, mis tõendavad ning tagavad töö valmimise hiljemalt 20.10.2013 (tl 129-130, I kd). Nimetatud hoiatuses andis MTÜ Xxxx teada, et eelnimetatud nõude mittekohase täitmise korral ütleb MTÜ Xxxx lepingu alates 19.09.2013 erakorraliselt üles. Lugemisteatise kohaselt sai kostja MTÜ Xxxx hoiatuse sai kostja lugemisteatise kohaselt kätte 16.09.2013 (tl 43-44, I kd).
2. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et e-kirja kättesaamist tõendava lugemisteatega on tõendamist leidnud, et kostja on lepingutest 1, 2 ja 3 taganemise avalduse 16.09.2013 kätte saanud (tl 43-44 I kd). Taganemine on kindlale isikule suunatud ühepoolne vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis jõustub kättesaamisega TsÜS § 69 lg 1 kohaselt. Seega tuleb lugeda tahteavaldused kostja poolt kättesaamisega kehtivaks. Seega on täidetud lepingute nr 1, 2 ja 3 taganemise formaalne eeldus. Järgmisena kohus analüüsib kas on täidetud ka lepingutest 1, 2 ja 3 taganemise materiaalsed eeldused.
3. Kostja esitas taganemisavaldusele vastuväite, mille kohaselt ei saanud juhtimiskilbi tarnimisega viivitamine olla lepingu 1 erakorralise ülesütlemise aluseks, kuna hageja esitas kostjale hoiatuse lepingu 1 ülesütlemise kohta 12.09.2013, so pärast seda kui kostja oli enda kohustuse juba täitnud. Kohus leiab, et ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et käesoleva tsiviilasja kostja pidanuks tarnima juhtimiskilbi hiljemalt 13.05.2013, kuid tarnis selle 27.08.
4. Sellest tulenevalt oli hageja juhtimiskilbi tarnega viivituses 106 päeva. Samuti leidis ringkonnakohus, et hageja ei saanud enda lepingust 1 tulenevaid kohustusi tähtaegselt täita, kuna kostja ei olnud lepingu 1 punkti 3.2 rikkudes teostanud jõukaabli vedu peakülmutusagregaadi juurde ega valmistanud ette kohti külmutusseadmete jaoks (tl 62, I kd). Samuti on ringkonnakohtu otsusega tuvastatud, et kostja ei olnud õigustatud arvestama lepingu 1 alusel leppetrahvi seadmete paigaldamisega viivitamise eest, kuivõrd hageja nimetatud kohustuse täitmine sõltus kostja poolt lepinguliste kohustuste täitmisest lepingu 1 järgi (tl 63, I kd). Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja poolt juhtimiskilbi tarnimisega viivitamine olla lepingu 1 erakorralise ülesütlemise aluseks, kuna hageja esitas hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta 12.09.2013, so pärast kostja poolt kohustuse täitmist. Samuti nõustub kohus kostja seisukohaga, et samuti ei saanud olla lepingu 1 erakorralise ülesütlemise põhjuseks kostja poolt seadmete paigaldamise kohustuse täitmata jätmine, kuna kostja ei saanud täita seda kohustust hagejast tuleneva asjaolu tõttu.

§ 101

lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja toime pannud olulisi lepingu 1 rikkumisi ning seega ei ole täidetud müügilepingust (so lepingust 1) taganemise materiaalsed eeldused. Tulenevalt selles ei ole lepingust nr 1 taganemine kehtiv ning täidetud ei ole lepingust nr 1 tulenev kahju hüvitamise eeldus. Seega ei tule edasi analüüsida lepingust 1 tulenevaid kahju hüvitamise eeldusi.

1. Järgmisena võtab kohus seisukoha kas on täidetud lepingust nr 2 taganemise materiaalsed eeldused. Kohus tuvastas eelnevalt, et vastavalt lepingu 2 p-le 5.2 oli MTÜ Xxxx Kala esmavastuvõtu ja esmajahutushoone ehituse valmimise tähtaeg 34 nädalat arvates lepingu allakirjutamise momendist, so 08.05.
2. Kostja peatas lepingust nr 2 kohustuste täitmise, kuna hageja jättis arve 09.08.2013 nr 70 osalisel tasumata. 25.01.2017 toimunud kohtuistungil seletas kostja, et kostja kindlasti ei viivitanud, see on tõendatud ka 9 ringkonnakohtu otsusega aga see ei olnud selline rikkumine, mis oleks andnud hagejale õiguse lepingust taganeda (tl 71 pöördel, II kd). Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et hageja leidis, et lepingus 2 ettenähtud tööde lõpptähtaeg lükkus edasi vähemalt 116 päeva põhjusel, et kostja tasus hageja poolt esitatud arveid hilinemisega. Samuti on ringkonnakohus märkinud, et siiski ei võimalda hageja leitu, et arve aluseks olev akt on omakäeliselt mõlema poole poolt allkirjastatud 13.09.2012, arve muutunud sissenõutavaks 20.09.2012 ja kostja on arve tasumisega 31.10.2012 viivitanud 40 päeva, õigustada hageja poolt lepingu 2 lõpptähtaja ületamist (tl 63, I kd). Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu otsusega tõendatud, et hageja arvete tasumisega hilinemine ei õigusta kostja poolset tähtaegade ületamist. Seega kohus leiab, et tegemist on kostja poolt olulise lepingu 2 rikkumisega. Seega on täidetud lepingu 2 taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused.
3. Järgmisena kohus analüüsib kas on täidetud lepingust 3 taganemise materiaalsed eeldused. 12.09.2012 sõlmisid MTÜ Xxxx ja kostja lepingu 3 MTÜ Xxxx Kala esmavastuvõtu ja esmajahutushoone ehitamiseks, mille p 5.2 kohaselt oli tööde valmimise tähtaeg 08.05.
4. 28.06.2013 sõlmisid Xxxx ja kostja lepingu lisa 4, millega pikendati töö valmimise tähtaega
5. oktoobrini
6. 16.09.2013 esitas MTÜ Xxxx kostjale 12.09.2013 dateeringut kandva hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja oli alates juunist 2013 olulises viivituses töö teostamisega, millest tulenevalt oli MTÜ-l Xxxx põhjendatud alus kahelda töö tähtaegses valmimises. MTÜ Xxxx andis kuni 18.09.2013 tähtaja esitada ja kirjeldada MTÜ-le Xxxx kostja poolt kasutusele võetavad abinõud ja meetmed, mis tõendavad ning tagavad töö valmimise hiljemalt 20.10.
7. Hoiatuses märgitud tähtajaks kostja MTÜ Xxxx nõudeid ei täitnud, samuti ei taotlenud kostja MTÜ-lt Xxxx täiendavat tähtaega tööde tähtaegset valmimist tagavate abinõude ja meetmete esitamiseks. 29.10.2015 sõlmisid MTÜ Xxxx ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas MTÜ Xxxx hagejale nõude kostja vastu summas 14 447,79 eurot.
8. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oli tulenevalt lepingust 3 olulises viivituses tööde teostamisega. Lepingu 3 p 6.6 kohaselt vahetähtaegade mittejärgimist ei loeta töövõtja poolseks lepingutingimuste rikkumiseks, mis annaks tellijale õiguse lepinguliste või seadusest tulenevate õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Vahetähtaegades mittekinnipidamine ei anna töövõtjale õigust ületada töö üleandmise-vastuvõtmise lõpptähtaega (tl 117, I kd). Seega on kohus seisukohal, et hoiatuses märgitud põhjus ei andnud hagejale alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kohus nõustub kostja 13.04.2017 kohtuistungil väljendatud seisukohaga, et Xxxx ütles lepingu üles enne kokkulepitud tööde teostamise tähtaja saabumist kuigi lepingu 3 järgi ei olnud õigust õiguskaitsevahendeid rakendada (tl 89 pöördel, II kd). Tulenevalt eeltoodust on töövõtulepingust 3 taganemine on tühine.
9. Järgmisena võtab kohus seisukoha kas 19.09.2013 ülesütlemist on alust käsitleda

§ 655

lg 1 tuleneva ülesütlemisena.

§ 655

lg 1 võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud.

§ 655lg 1 teist lauset tuleb kohaldada siis, kui töövõtulepingut ei ole rikutud.

Kostja on seisukohal, et Xxxxi puhul ei ole alust

§ 655

lg 1 tuleneva ülesütlemisena käsitleda, kuna kostja ja Xxxx vahel ei ole enam nõudeid mis tulenevad vaidlusalustest lepingutest. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 26.05.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-51897 kostja ja MTÜ Xxxx vahel sõlmitud kompromissi, millega mõlemad pooled kinnitasid, et neil ei ole pärast kompromissi kinnitamist teineteise vastu nõudeid, mis tulenevad 5.06.2012 ja 12.09.2012 poolte vahel sõlmitud lepingutest (tl 8-10, II kd). Sellest tulenevalt nõustub kohus kostjaga, et kuna MTÜ Xxxx kinnitas kompromissis, et tal puuduvad kostja vastu nõuded, puudub hagejal alus nõuda kostjalt MTÜ-le Xxxx tekitatud kahju hüvitamist. MTÜ-l Xxxx ei olnud nõude loovutamise ajal enam nõuet kostja vastu mida loovutada hagejale. 36. Eeltoodust tulenevalt leidis tuvastamist asjaolu, et täidetud on üksnes lepingust nr 2 taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused.

§ 135

lg 1 sätestab, et kui kahjustatud 1 0 lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist.

§ 135lg 2 on kahjuhüvitise arvutamist lihtsustav säte.

37. Kohus leiab, et kostja vastutab lepingu rikkumise eest, kuna rikkumine ei ole

§ 103lg 1 järgi vabandatav.

Kohtule esitatud hinnapakkumisega on tõendatud, et lepingust 2 tuleneva töö 2 lõpetamiseks esitas XxxxOÜ hinnapakkumise summas 134 757,71eurot ilma käibemaksuta, mis oli kolmest pakkumisest kõige odavam (tl 89, I kd). Samuti on tõendatud, et hageja sõlmis XxxxOÜ-ga 08.11.2013 töövõtulepingu nr 25/10/13 (tl 90-99, I kd). Poolte vahel sõlmitud lepingu 2 kohaselt oli kostja poolt teostamisele kuuluva töö 2 kogumaksumuseks ilma käibemaksuta 235 043,70 eurot. Lepingu 2 alusel teostas kostja viimased tööd

1. aasta juunikuus, millised on akteeritud 01.07.2013 seisuga. Nimetatud akti kohaselt oli 01.07.2013 akteeritud lepingu 2 alusel töid maksumuses 126 466,14 eurot ilma käibemaksuta. Sellest tulenevalt oleks kuulunud lepingu 2 alusel töö 2 lõpetamisel hageja poolt täiendavalt tasumisele 108 577,56 eurot ilma käibemaksuta. Kostja poolt lõpetamata tööde teostamiseks XxxxOÜ-ga sõlmitud uue töövõtulepingu alusel kujunes tööde lõpetamise maksumuseks ilma käibemaksuta 134 757,71 eurot ehk 26 180,15 eurot enam, kui kostjaga sõlmitud lepingu 2 alusel tasuda tulnuks.
2. Seega kallines hageja jaoks töö 2 lõpetamine 26 180,15 euro võrra. Nimetatud töö 2 kallinemisest tulenev kahju on 14 171,54 euro ulatuses kaetud hageja poolt kostjale lepingu 2 alusel esitatud viivistasu ehk leppetrahvi arvel (arvestades, et esialgselt esitatud leppetrahvist summas 15 160,32 eurot on tsiviilasjas nr 2-13-51899 tehtud kohtuotsusega arvestatud maha 988,78 eurot). Seega on töö 2 kallinemisest tulenev kahju kostja poolt hüvitamata 12 008,61 euro ulatuses. Õiguskirjanduse kohaselt on kahju konkreetne arvutamine

§ 135

lg-s 1 sätestatud reegli järgi võimalik üksnes juhul, kui asendustehing on tehtud mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul pärast taganemist. Et asendustehing oleks tehtud mõistlikul viisil, peab see olema tehtud esialgse lepinguga võimalikult samaväärsetel tingimustel, mida antud asjaoludel on mõistlikult võimalik saavutada. Asendustehingu tingimused ei pea olema identsed algse lepinguga, oluline on, et see oleks tegelikult tehtud selle lepingu asendamiseks, millest taganeti, ning, et seda saaks ka mõistlikuks asenduseks pidada (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, § 135 komm, lk 716). Kohtu hinnangul on eelpool nimetud asendustehing tehtud mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul pärast taganemist. Kohus tuvastas juba eelnevalt, et hageja valis asendustehingu kolme pakkuja hulgast ning hageja valis kolmest odavaima variandi. Samuti on tõendatud, et uus leping sõlmiti selle lepingu asendamiseks millest hageja taganes. 39.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

§ 127

lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kostja rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Juhul, kui kostja ei oleks lepingut 2 rikkunud, ei oleks hageja lepingust taganenud ning hageja ei oleks pidanud sõlmima uue töövõtjaga uut töövõtulepingut. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hagejale on tekkinud uue lepingu sõlmimisega kahju 12 008,61 eurot ja nimetatud summa kuulub kostjalt välja mõistmisele. 40. Järgmisena analüüsib kohus vastuhagiavaldust. TÜ Xxxx esitas kohtule vastuhagi, milles palub MTÜ-lt Xxxx välja mõista põhivõlg 64 916,02 eurot ja viivis 10 083,98 eurot. Vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele. Vastuhagi esmane nõue on esitatud

1 1 § 189 alusel. Alternatiivselt on vastuhageja esitanud vastukostja vastu

§ 1037

lg 1 alusel paneelide väärtuse hüvitamise nõude ning teise alternatiivina kahju hüvitamise nõude

§ 1043ja 1045 lg 1 p 5 alusel.

41. Esmalt analüüsib kohus

§ 189alusel esitatud nõuet.

Riigikohus on märkinud, et kui töövõtulepingut on oluliselt rikutud, on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda. Sellisel juhul kohalduvad asjas lepingust taganemise üldsätted (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-59-13, p 14).

§ 189

lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui: 1) tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises; 2) lepingupool on üleantud eseme ära tarvitanud, võõrandanud, koormanud kolmanda isiku õigusega või ümber töötanud; 3) üleantu on hävinud. 42. Kohus tuvastas käesolevas kohtuotsuses, et on täidetud lepingust 2 taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Seega tuleb vastuhagi hageja nõue lahendada

§ 189alusel.

Vastuhagi hageja leiab, et kuna AS Xxxxtarnis 12-13.08.2013 Xxxx ehitusobjektile vastuhageja ostetud paneelid, mille eest vastukostja ei ole vastuhagejale tasunud, oli vastukostja kohustatud need paneelid töövõtulepingus taganemise järel vastuhagejale tagastama.

1. Kohtule esitatud müügilepinguga on tõendamist leidnud, et vastuhagi hageja ostis 12.07.2013 AS-lt Xxxxerinevas mõõdus ja koguses ning erinevate omadustega sandwich paneele kokku summas 64 916,02 eurot (tl 30-34, II kd). Samuti on tõendamist leidnud, et AS Xxxxesitas paneelide eest tasumiseks 15.07.2013 arve nr 228 ja 13.08.2013 arve nr 271 (tl 3435, II kd) ning vastuhagi hageja tasus kahe arve eest kokku 64 916,02 euro (tl 36-43, II kd). Kohus leiab, et vastuhagi hageja ei ole tõendanud müügilepingus märgitud koguses paneelide üleandmist vastuhagi kostjale. Vastuhagi kostja leiab, et vastuhagi hageja ei ole ehitusobjektile tarninud sandwich-paneele rohkem kui lepingu 2 alusel oli ette nähtud, so 1334 m².
2. Kohus leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2015 otsusega on tõendatud, et vastuhagi kostja on vastuhagi hagejale lepingust 2 tulenevate paneelide eest tasunud (tl 55 ja 63, I kd). Kohus kuulas 25.01.2017 üle tunnistaja Xxxxvastuhagi kostjale paneelide üleandmise osas. Tunnistaja Xxxxandis ütlusi selle kohta, et ta ei mäleta millal paneelid objektile tarniti. See oli suve lõpp, ilmselt august. Paneele toodi ühe korra. Tunnistaja ei tea objektil kasutatavate paneelide mahtu (tl 74-76; II kd). Samuti ei osanud tunnistaja Xxxxanda ütlusi paneelide mahu ega tarnimise aja kohta. Tunnistaja Xxxxandis ütlusi selle kohta, et võimalik, et oli üks tarne, ei olnud tarnimishetkel kohal. Kas need olid ühel või kahel päeval tulnud, ei oska öelda (tl 93, II kd). Tunnistaja Xxxxei kontrollinud kas paneelide maht vastas lepingule. Mais paneele ei olnud, võis olla juuni-juuli äkki (tl 94, II kd).
3. Seega ei ole tõendamist leidnud, et vastuhagi hageja on tarninud ja üle andnud vastuhagi kostjale täiendavaid paneele summas 64 916,02 eurot. Asjaolu, et hinnapakkumises lepitud paneelide maht on akteeritud
4. juulil, ei tõenda seda, et selleks kuupäevaks pidi paneelide maht vastavalt lepingule 2 olemas olema. Samuti ei tõenda juulis paneelide akteerimine asjaolu, et augustis toodi ja anti vastuhagi kostjale üle täiendavad paneelid summas 64 916,02 eurot. Tulenevalt asjaolust, et paneelide tarnimine ja üleandmine summas 64 916,02 eurot on tõendamata ei tule analüüsida vastuhagis esitatud alternatiivseid aluseid paneelide hüvitamise nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD 1 2
5. Kohus leiab, et hagiavalduse osas tuleb poolte menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel vaidluse asjaolusid arvestades täielikult poolte endi kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab osaliselt hagi, siis on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastuhagiavalduse menetluskulud jätta vastuhagi kostja kanda.
6. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 1 3