lg 2 p 1, 2; § 349 ja § 418 lg 1 järgi.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust.
kohtuotsusega mõistetud karistuse - 2 kuud võrra, lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat ja 2 kuud vangistust.
lg 1 kohaselt arvati eelvangistuses viibitud aeg 6 kuud ja 25 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub 4 aastat 7 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 15.12.2003.a ja lõpp on 20.07.2008.a. Kinnipidamisasutuses Xxxxkohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab vanglas olles OÜ-s „Xxxx“ puusepana. Karistusregistri andmetel on Xxxx1-korral karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Kinnipeetav ei oma distsiplinaarkaristusi. Vabanemisel asub elama abikaasa juurde Tallinnasse. Vabaduses töökoht ei ole garanteeritud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna isik on 8-korral kriminaalkorras karistatud ning vanglas on viibinud 5 korda. Riski suurendab tema narkosõltuvus. Kuriteo sooritas koos abikaasaga, kellel on kriminaalne minevik. Kinnipeetav plaanib elama minna abikaasa venna korterisse, kuid korteriomanik ei ole sellega nõus. Sergei Semjonov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on kohtulikult karistatud 8-korral, vanglas viibib 5. korda. Kannab karistust narkokuriteo eest. Elama läheb abikaasa juurde Tallinnasse. Prokurör ei toeta taotlust. Xxxx on eelnevalt karistatud ja nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt. Ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Talle mõistetud katseaja jooksul pani toime uue kuriteo, seega puudub veendumus, et uuesti käitumiskontrollile allutades suudaks täita kontrollnõudeid ning edaspidi hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Xxxxja prokuröri arvamuse, leiab, et Xxxx tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Xxxx isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Xxxx on eelnevalt karistatud ja nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt. Ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Talle mõistetud katseaja jooksul pani toime uue kuriteo, seega puudub veendumus, et uuesti käitumiskontrollile allutades suudaks täita kontrollnõudeid ning edaspidi hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Arvestades Xxxx poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.