Obsah (4)

§ 158§ 253§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1873 Haldusasi N. R.’a kaebus Kuusalu Vallavo

§ 158

lgle 3 kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani 12 poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Riigikohus on kohtuotsuses nr 3-31-15-08 (p 18) leidnud, et planeeringute, sh detailplaneeringute valdkonnas on kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud. Küsimuse sellest, mida planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan. Kohus saab küll tuvastada, kas ühe või teise rajatise või hoone ehitamise kavandamine planeeringualale on õiguspärane või välistab kehtiv õigusakt sellise hoone rajamise, kuid üldjuhul ei saa kohus hinnata, kas planeeringualale paigutatud üksikute hoonete ja rajatiste planeeringujärgne asukohavalik on otstarbekas ja põhjendatud.

1. Vaidlustatud otsusest (I kd, tl 13) ja detailplaneeringu seletuskirjast (P 3.4 ja 3.5) (I kd, tl 233 pöördel) nähtuvalt asub Pedassaare tee 92 (end Nurga ) kinnistu vastavalt kehtivale üldplaneeringule tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on elamumaa. Planeeringualast ida, lääne ja lõuna poole jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega kõrghaljastatud kinnistud. Planeeritava maa-ala teedevõrgu kujundamisel on lähtututud olemasolevast avaliku kasutusega Pedassaare teest. Kruntidele nr 3 ja 6 on kavandatud oma juurdepääsud Pedassaare teelt. Kruntidele nr 1, 2, 4 ja 5 on planeeritud ühine juurdepääs (Pedassaare teelt) planeeritud teemaa krundilt nr
2. Tupiktee otsa on kavandatud autodele ümberpööramise koht, vastavalt 12m x 12 m. Krundile nr 6 on näidatud 6 m laiune perspektiivne kergliiklustee ja sõidutee servituut. Nimetatud teedele seatakse isiklik kasutusõigus Kuusalu valla kasuks, mis võimaldab takistamatult juurdepääsu kõigile, sh Marimetsa kinnistule ja sealt edasi kinnistuomanike vahelisel kokkuleppel ka Metsa ja Uuemetsa kinnistule (detailplaneeringu seletuskirja p 4.3 – I kd, tl 236). Kaebaja omandis olevad Marimetsa kinnistu (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) ja Uuemetsa kinnistu (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) on Pedassaare tee 92 (end Nurga ) kinnistu lõunapoolsed naaberkinnistud, mille sihtotstarve on kinnistusraamatu andmetel 100% maatulundusmaa.
3. Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 4 lg 2 p 2 kohaselt tagab kohalik omavalitsus planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Sama seaduse § 9 lg 2 punktide 4 ja 13 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning servituutide vajaduse määramine. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-78-12 p 11 leidnud, et „kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostajana ei anna lõplikku hinnangut, kas teeservituudi seadmine planeeringuala kinnistutele on asjaõigusseaduse järgi võimalik ja põhjendatud. Seda saab otsustada üksnes kohus hagita menetluses. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kaaluda erinevate planeerimismenetluses osalejate huvisid, kas ja milliste kinnistute kaudu on juurdepääsu võimaldamine mõistlik ja otstarbekas ning riivab kõigi osalejate huvisid kõige vähem./…/ kohalik omavalitsus võib juurdepääsu küsimuse lahendamisel lähtuda servituudi seadmisega sarnastest kriteeriumitest olukorras, kus juurdepääsu soovival isikul on olemas teine juurdepääs avalikult kasutatavale teele või teise juurdepääsu kasutamine oleks odavam või muid isikud vähem koormav.“
4. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole tegemist Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-78-12 käsitletud olukorraga sarnase olukorraga. Viidatud Riigikohtu lahendis käsitleti olukorda, kus detailplaneering jäeti kehtestamata mh põhjusel, et planeeritavale krundile ei olnud läbi naaberkinnistu krundi juurdepääsu rajamine võimalik, kuna naaberkinnistu omanikud ei nõustunud krundi kasutamist kitsendava servituudi seadmisega. Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, et Pedassaare tee 13 92 (endine Nurga) kinnistule oleks vajalik juurdepääs läbi kellegi teise isiku, nt kaebaja, omandis oleva kinnistu. Sellist takistust detailplaneeringu kehtestamiseks ei eksisteeri. Ka ei kavandata vaidlusaluse detailplaneeringuga kaebaja kinnistutele ning vaidlusaluse detailplaneeringuga ei kaasne kaebaja kinnistutele õiguslikke riiveid.
5. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on enne detailplaneeringu vastuvõtmist 21.12.2012 korraldusega nr 970 toimunud 25.05.2011 vaidlusaluse detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu (I kd, tl 149), kus Metsa 2, Marimetsa, Uuemetsa esindaja M. R. on öelnud, et Nurga kinnistu taha jäävatele kruntidele kulgeb hetkel juurdepääs üle planeeritavate elamukruntide. Samasse kohta tee jätmine ei oleks loogiline, küll aga palume näha ette tee Nurga kinnistu idaservast. Kaebaja on detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu tulemusena esitanud Vallavalitsusele 30.05.2011 kirjaliku ettepaneku (I kd, tl 151) leida Nurga kinnistu detailplaneeringus selline lahendus, et kaebaja pääseks tema omandis olevatele Marimetsa kinnistule (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) ja Uuemetsa kinnistule (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX), mõlemale läbi Nurga kinnistu. Kaebaja on ettepanekut põhjendanud asjaoluga, et kaebaja kinnistute vahele jääb Metsa kinnistu, mistõttu on kaebajal vaja pääseda läbi Nurga kinnistu nii Uuemetsa kui Marimetsa kinnistult avalikult kasutatavale teele. Ka Metsa 2 kinnistu omanik T.M. on 30.05.2011 esitanud Vallavalitsusele avalduse (I kd, tl 150), milles on palunud Nurga detailplaneeringu koostamisel tagada juurdepääsu võimalus Metsa 2 kinnistule. Seega on kaebaja soovinud läbi Nurga kinnistu kahte juurdepääsu oma kinnistutele ja Metsa 2 kinnistu omanik veel kolmandat juurdepääsu. Kaebaja on ka detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitanud 08.02.2013 vastuväite (I kd, tl 3536 ja 152-153), milles on mh märkinud, et Vallavalitsuse 23.12.2010 korraldusega nr 1052 algatatud Nurga kinnistu detailplaneeringus ei ole arvestatud Nurga kinnistu naaberkinnistute omanike huvidega pääseda üle Nurga kinnistu oma kinnistutele. Kaebaja on esitanud Vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks Uuemetsa kinnistule elamu ja kahe abihoone ehitamiseks ja taotlusele lisatud asendiplaanil on arvestatud olemasoleva juurdepääsuteega üle Nurga kinnistu. Sellest tulenevalt teeb ta ettepaneku muuta Nurga kinnistu detailplaneeringut selliselt, et detailplaneeringu põhijoonisel näidatud kruntide nr 1, 2, 4 ja 5 juurde viivat juurdepääsuteed pikendataks kuni Uuemetsa kinnistu piirini. Ettepaneku arvestamisega oleks Uuemetsa kinnistu omanikule tagatud juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning langeksid ära võimalikud nõuded tulevikus AÕS § 156 lg-st 1 tulenevate õiguste realiseerimiseks. Ka Metsa 2 kinnistu omanik T.M. on esitanud Vallavalitsusele vastuväite (I kd, tl 37), milles on märkinud, et Nurga detailplaneeringuga tuleb tagada juurdepääsu võimalus Metsa 2 kinnistule, sõlmida teeservituut.
6. Käesoleval juhul soovib kaebaja detailplaneeringuala naaberkinnistute omanikuna saada juurdepääsuteed läbi detailplaneeringuala oma kahele metsamaa kinnistule, mille sihtotstarve on kinnistusraamatu andmetel 100 % maatulundusmaa ja millel puudub ehitusõigus. Asjaolu, et kaebaja on esitanud Vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks Uuemetsa kinnistule elamu ja abihoonete ehitamiseks, ei saa tekitada kaebajale õigustatud ootust elamu ehitamiseks, sest kohalikul omavalitsusel on õigus projekteerimistingimuste andmisest ka keelduda (EhS § 32). Kaebaja on taotlenud projekteerimistingimusi elamule ehitusaluse pindalaga 200 m ja kõrgusega 8,5 m (I kd, tl 29). Vastavalt EhS § 38 lg-le 2 ja lisale 1 on sellise elamu püstitamiseks vajalik ka ehitusluba, mida kaebaja asja materjalidest nähtuvalt taotlenud ei ole.
7. Vallavalitsus on vastanud kaebaja vastuväitele 04.03.2013 kirjaga nr 7-1/114-11 (I kd, tl 155), millega on teatavaks tehtud Nurga kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku 14 arutelu aeg ja koht. Kirjas on viidatud Metsa 2, Marimetsa, Uuemetsa esindaja M.R.’a seisukohale 25.05.2011 detailplaneeringu eskiisi avalikul arutelul (näha juurdepääs Metsa 2, Marimetsa, Uuemetsa kinnistutele ette Nurga kinnistu idaservast) ja märgitud, et planeeringute komisjon on pidanud vajalikuks tagada planeeringuga juurdepääs lõunapoolsetele metsamaa tükkidele; vallaarhitekti ja ehitusinspektori 23.05.2012 kirjaga on palutud Nurga kinnistu arendajal kaaluda teemaa-ala pikendamist kuni Uuemetsa kinnistuni, arendaja ei ole sellega nõustunud. Nurga kinnistu detailplaneeringu avaliku arutelu 13.03.2013 protokollist (I kd, tl 156-159) nähtuvalt ei ole kaebaja vallavalitsuse vastusega nõustunud ja on jäänud oma vastuväite juurde.
8. Harju maavanem on detailplaneeringu üle korduvalt järelevalvet teostanud (seisukohad : 06.
9. 2013 nr 6-7/2013/2544 (I kd, tl 46); 28.10.2013 nr 6-7/2013/2544 (I kd, tl 47-52 ja 161-166); 26.05.2014 nr 6-7/2014/1840 (I kd, tl 54-57 ja tl 174-177); 18.09.2014 nr 6-7/2014/1840 (I kd, tl 6069 ja tl 182-185); 10.11.2014 nr 6-7/2014/1840 (I kd, tl 64-67 ja 188-191). Maavanem on järelevalvemenetluses asunud seisukohale, et planeeringumenetluses tuleb lahendada ka juurdepääsu küsimus Uuemetsa, Marimetsa ja Metsa 2 kinnistutele (I kd, tl 162 pöördel). Kuna krundile nr 6 oli esialgu detailplaneeringus kavandatud 6 m laiune perspektiivne kergliiklustee (I kd, tl 22), siis on Harju maavanem järelevalvemenetluses leidnud, et planeeringu põhijoonisele märgitud 6 m laiune kergliikustee servituudi vajadusega ala Nurga kinnistu idaservas ei pruugi olla piisav selleks, et lahendada juurdepääs Uuemetsa, Marimetsa ja Metsa 2 kinnistutele (I kd, tl 162 pöördel) ning leidnud, et kohalikul omavalitsusel tuleb talle antud diskretsiooniõiguse alusel analüüsida erinevaid juurdepääsu võimalusi ning leida planeeringumenetluses kõigi osapoolte huve piisavalt arvestav juurdepääsulahendus Uuemetsa, Marimetsa ja Metsa 2 kinnistutele (I kd, tl 162 pöördel, 166, 177) Harju maavanem on 10.11.2014 kirjas nr 6-7/2014/1840 viitega detailplaneeringu seletuskirja punktile 4.3 leidnud, et järelevalve teostaja esitatud märkustega on arvestatud. Nurga kinnistu idaserva (krunt pos 6) seatakse Kuusalu valla kasuks isiklik kasutusõigus, mis võimaldab takistamatut juurdepääsu mh Uuemetsa, Marimetsa ja Metsa 2 kinnistutele. Uuemetsa, Marimetsa ja Metsa 2 kinnistutel liiklemise peavad kokku leppima kinnistute omanikud ning see ei sõltu detailplaneeringu lahendusest (I kd, tl 64-67 ja 188-191). Maavanem on andnud detailplaneeringule heakskiidu.
10. Kaevatud otsusega kehtestatud Pedassaare tee 92 kinnistu detailplaneeringu seletuskirja punktides 4.3 „Piirkonna liikumise ja liikluse võimalused. Teede hooldus“ ja 4.9 „Servituutide vajadus“ on Pedassaare tee 92 krundile nr 6 ette nähtud 6 m laiune perspektiivne kergliiklustee ja sõidutee servituut avalikult kasutatavale teele juurdepääsu tagamiseks ja nimetatud teedele Kuusalu valla kasuks isikliku kasutusõiguse seadmine (I kd, tl 236, 237 pöördel). Samuti on detailplaneeringu põhijoonise (I kd, tl 239) tingmärkidest nähtuvalt detailplaneeringuga planeeritud kinnistu idaküljele (krundile nr 6) 6 meetri laiune servituudi - isikliku kasutusõiguse (Kuusalu valla kasuks) ala, mis ulatub kaebaja omandis oleva Marimetsa kinnistuni. Eeltoodud detailplaneeringu seletuskirja tingimus on märgitud ka Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2015 otsuses nr 34 (I kd, tl 1315), millega planeering kehtestati. Otsuses nr 34 on ka märgitud, et 01.04.2015 sõlmiti Sirje Ormani notaribüroos Kuusalu valla ja Pedassaare tee 92 kinnistu omanike vahel notariaalne leping (nr 917) kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmiseks Kuusalu valla kasuks. Seega on tõenditega vastuolus kaebuse väide, et detailplaneeringust ei nähtu, et kinnistu idaserva on kergliiklustee alale planeeritud ka sõidutee. Asja materjalidest nähtuvalt on Vallavalitsuse 22.01.2015 korraldusega nr 55 „Isikliku kasutusõiguse seadmise, teede rajamise kokkulepete ning hilisemate asjaõiguslepingute sõlmimine“ (I kd, tl 192) otsustatud seada Pedassaare tee 92 (endine Nurga) kinnistule Kuusalu Vallavalitsuse kasuks isiklik kasutusõigus detailplaneeringuga moodustatavale krundile pos 6 moodustatavale servituudialale, tagamaks juurdepääs Pedassaare teelt Marimetsa kinnistule (p 1). Kuusalu vald (Kasutaja) ja OÜ 15 Maamaja, OÜ Maaõhk ja OÜ Maakoht (Omanikud) on sõlminud 01.04.2015 notariaalse lepingu nr 917 Pedassaare tee 92 (I kd, tl 200-203) kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmiseks Kuusalu valla kasuks ja tingimuste määramiseks detailplaneeringu järgse tee väljaehitamiseks, kasutamiseks, säilitamiseks, rekonstrueerimiseks, korrashoiuks ja hooldamiseks (lepingu p 2). Seega on detailplaneeringuga tagatud juurdepääs avalikult kasutatavale Pedassaare teele kaebaja omandis olevalt Marimetsa kinnistult ning õige ei ole kaebuse väide, et planeering ei näe ette võimalust lõunapoolsetele kruntidele juurdepääsuteed rajada. Kaebajale on detailplaneeringuga loodud juurdepääs avalikult kasutatavale teele Marimetsa kinnistu kaudu ja Marimetsa kinnistuni tee ehitamist ja korrashoidu finantseerib Kuusalu vald. Läbi Marimetsa kinnistu on võimalik rajada läbipääsutee Metsa kinnistule kokkuleppel vastava kinnistu omanikuga ja sealt edasi kaebaja omandisse kuuluvale Uuemetsa kinnistule ning sõlmida vajadusel servituudilepingud.
11. Asjakohane ei ole kaebuse seisukoht, et krundile nr 6 planeeritav 6 m laiune perspektiivne tee ei vasta EVS standardile 843:2003 „Linnatänavad“. Vastavalt nimetatud standardi punktile 1 on need standardid soovituslikud, seega ei ole õiguslikult siduvad.
12. Kaebaja õiguste rikkumise aspektist ei ole õige ka kaebuse väide, et tupiktee pikendamise korral kulgeks tee mööda tasast maatükki, kuid detailplaneeringuala idaserva kaudu tee rajamisel peaks selle üle kahe kraavi ehitama. Detailplaneeringu jooniselt (I kd, tl 239) nähtuvalt ei tuleks kaebajal idaservalt teed rajada üle kahe kraavi, sest üks allesjääv kraav jääb krundile 6 planeeritud 6m laiusele perspektiivsele teele, mille väljaehitamise korraldab ja finantseerib vastavalt detailplaneeringule, vallavalitsuse 22.01.2015 korraldusele nr 55 ja lepingule nr 917 Kuusalu vald. Valla kulutused teede ehitamisele ei puuduta aga kaebaja õigusi. Detailplaneeringu jooniselt nähtuvalt jääb kaebaja Marimetsa kinnistule üks kraav ning kraavi rajamine on kavandatud vaidlustatud detailplaneeringuga ka Pedassaare tee 92 kinnistule alale, kust kaebaja soovib tupikteed pikendada Uuemetsa kinnistuni. Seega mõjutaksid kraavid kaebajat nii ida- kui põhjapoolt sama moodi.
13. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-78-12 p 11 seisukohti arvestades tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud otsuse seisukoht, et Kuusalu Vallavalitsusel ei ole juriidilist alust (viitega AÕS § 156 lg-le 1) nõuda planeeringu lahenduse muutmist selliselt, et kavandada tupiktee pikendamist Uuemetsa kinnistuni või teha servituudi seadmise ettepanek planeeritavale krundile pos 5, kui kinnistu omanik sellega ei nõustu, ei ole veenev ega piisav, kuna servituudi võib seada ka kohus sõltumata koormatava kinnisasja omaniku nõusolekust. Samas on vastustaja planeeringumenetluses ja lõpuks planeeringu kehtestamisel kohtu hinnangul taganud avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise. 48.1 Haldusasja materjalidest, sh vaidlustatud otsusest, nähtuvalt on kohalik omavalitsus korduvalt tegelenud Uuemetsa, Marimetsa ja Metsa kinnistutele juurdepääsu tagamise küsimusega ja kaalunud erinevaid võimalusi selle tagamiseks. Ka maavanema järelevalvet on selles küsimuses korduvalt teostatud. 48.2 Sealhulgas on Vallavalitsuse 31.03.2015 kirjaga nr 7-3/398-1 (I kd, tl 198-199) vastuseks kaebaja 28.01.2015 päringule (I kd, tl 193-195) selgitatud, et Pedassaare tee 92 (end Nurga) kinnistu detailplaneeringu menetlemise jätkamise võimalusi on arutatud mitmel korral nii vallavalitsuse istungil kui ka vallavalitsuse planeeringute komisjonis. Nurga küla detailplaneeringu koostaja A.O. oma 23.01.2014 kirjas ja kinnistu omaniku esindaja E.V. oma 25.02.2014 kirjas paluvad arvestada, et idapoolse 6 m laiuse servituudialaga ja varemreserveeritud lõunapoolsete teemaadega (KiiuJaanukse tee 6 ja läbimurre Kokametsa ja Paali-Jaani kinnistute vahelt) on metsakinnistutele 16 juurdepääs tagatud ja lisa juurdepääsu nõue Nurga kinnistu lääneküljelt on kinnistu omanikule liigselt koormav ja vastuvõetamatu ning paluvad kehtestada planeeringu etteantud kujul. Vallavalitsuse 31.03.2015 kirjas viidatud Nurga kinnistu omaniku esindaja E.V. 21.02.2014 kirjas (I kd, tl 205-206) on märgitud, et juurdepääs Uuemetsa, Metsa 2 ja Marimetsa kinnistutele on vajalikul määral tagatud 6 m laiuse servituudialaga kinnistu idaosas ja transpordimaa krundi pikendamine või servituudi ette nägemine Uuemetsa kinnistuni on ebamõistlik ja ebavajalik ning kitsendaks ka oluliselt Nurga kinnistu sihtotstarbelist kasutusvõimalust ja koormaks ebamõistlikult Nurga kinnistut. Juurdepääs Nurga kinnistust lõuna poole jäävatele kinnistutele Nurga kinnistu idaosast on kõige vähem Nurga kinnistut koormav ning tooks kaasa kõige vähem kulutusi. Uuemetsa, Marimetsa ja Metsa kinnistutele ei ole siiani olnud ligipääsu üle Nurga kinnistu, mistõttu ei saa rääkida väljakujunenud tavast. Kohus märgib siinjuures, et kohtuistungil kinnitasid kaebaja nõustaja M. R. kui ka kolmandate isikute esindaja E.V., et nii Uuemetsa kui teistele Pedassaare 92 (end Nurga ) kinnistust lõunapoolsetele kinnistutele pääseb üle Pedassaare 92 (end Nurga ) kinnistu vaid jalgsi (II kd, tl 127 ja pöördel). Vallavalitsuse 31.03.2015 kirjas on ka märgitud, et Vallavalitsus kaalus Uuemetsa kinnistule juurdepääsu tagamist planeeritava ala lääneküljelt vallavalitsuse 27.02.2014 istungil ja leidis, et toetab planeerija ja kinnistu omaniku seisukohta, lugedes piisavaks tagumistele metsakinnistutele juurdepääsuna sõidukitele varem kergliiklustee teenindamiseks reserveeritud 6,0 m laiust servituudiala Nurga kinnistu idapoolsele küljele (krunt pos 6). Alates vallavalitsuse 27.02.2014 istungist on planeeringut selliselt ka menetletud. Vastuseks kaebaja küsimustele on kirjas selgitatud, et täna Pedassaare tee 92 kinnistu lääneosas tupiktee puudub ja selle rajamist ei ole veel ka ette näha. Üheks põhjuseks on seni munitsipaalomandisse taotlemata jäänud Pedassaare tee T1 lõigu küsimus. Vastuseks kaebaja küsimusele, mis takistab vallal seada isiklik kasutusõigus hoopis tupiktee pikenduseks kavandatavale teemaale, on vallavalitsus vastanud, et isiklik kasutusõigus valla kasuks seatakse juhtudel, kui on tegemist suurema hulga inimeste huvidega. Isikliku kasutusõiguse seadmisega valla kasuks avatakse võimalus seda teemaad kasutada liikumiseks igaühel, igal ajal nii jala kui autoga. Seda eesmärki kannab servituudi ala, mis on kavandatud planeeritava kinnistu idaossa, kus lisaks tagumistele metsakinnistutele juurdepääsuks säilib võimalus liikuda tulevikus trassil Kiiu-Salmistu ja selle teelõigu rajamise võtab vald enda kanda. Vald reeglina tupikteid üle ei võta. Isiklik kasutusõigus valla kasuks sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist, mis tähendab, et huvitatud isikutel on võimalik saavutada kokkulepe tee rajamise osas kinnistu idapoolsele osale kohe peale lepingu sõlmimist ja juurdepääsuks peale lepingu kehtestamist, tee rajamist. 48.3 Vaidlustatud otsuses on märgitud, et detailplaneeringus on üldistes huvides tehtud krundile pos 6 teeservituudi (6,0m) seadmise ettepanek Kiiu ja Salmistu vahelise perspektiivse kergliiklustee rajamiseks. Uuemetsa, Metsa ja Marimetsa kinnistutele juurdepääsuks kaaluti kahte varianti: kas pikendada planeeritavale Pedassaare tee 92 kinnistule kavandatavat läänepoolset tupikteed Uuemetsa kinnistuni või seada Pedassaare tee 92 kinnistule planeeritava krundi pos 6 idaserva avalikes huvides 6,0 meetri laiune servituudiala. Kuusalu Vallavalitsus eelistab juurdepääsu tagamist Pedassaare tee 92 kinnistu idapoolselt küljelt, kuhu rajatavale teele seatakse isiklik kasutusõigus Kuusalu valla kasuks. Kuusalu Vallavalitsuse ettepanekul on detailplaneeringu seletuskirja vastav muudatusettepanek sisse viidud, mille tulemusena on algselt kinnistu idaserva kergliiklustee maa asemel reserveeritud teemaa ka sõidukitega juurdepääsuks. Kinnistu idaserva rajatava teelõigu väljaehitamise korraldab ja finantseerib Kuusalu vald. 17 Otsuses on arvesse võetud detailplaneeringu koostaja ja Pedassaare tee 92 kinnistu omaniku E.V. seisukohta, et lisajuurdepääsu nõue Pedassaare tee 92 kinnistu lääneküljelt on kinnistu omanikule liigselt koormav. Kohus leiab, et asjaolu, et otsuses ei ole laiemalt lahti kirjutatud, milles seisneb Pedassaare 92 kinnistu liigne koormamine kaebaja kinnistutele avalikult kasutatavalt teelt mitme juurdepääsu võimaldamisega, ei too kaasa haldusakti tühistamist. AÕS § 156, mis juurdepääsu üle võõra kinnistu sätestab, asub AÕS 3 ptk.
14. jaos, mis sätestab kinnisomandi kitsendused. Seega on seadusest tulenevalt tegemist kitsendusega. Samuti põhjendab Kuusalu Vallavalitsus otsuses, et Pedassaare tee 92 kinnistu arenduse puhul ei ole põhjust eeldada, et kõige esimeses järjekorras ehitatakse välja planeeringuga kavandatud tupiktee Nurga kinnistu lääneserva täispikkuses, Uuemetsa kinnistuni kujuneks rajatava teelõigu pikkuseks üle 100 m. Ka nähtub otsusest, et vallavalitsusel ei ole plaanis Nurga kinnistule moodustatava teemaa ja ehitatava tupiktee rajamises osaleda ega seda ka üle võtta valla omandisse. Otsuses on leitud, et tagumistele metsakinnistutele ka sõidukitega juurdepääsuks on piisavaks reserveeritud 6,0 m laiune servituudiala planeeritava Pedassaare tee 92 kinnistu idapoolsele küljele (krunt pos 6). Otsuses on märgitud, et kuna planeeritava kinnistu idaserva rajatavale teele seatakse isiklik kasutusõigus Kuusalu valla kasuks, siis võimaldab see takistamatult juurdepääsu kõigile, sh ka tagumistele metsakinnistutele. Liiklemise korra Uuemetsa, metsa ja Marimetsa kinnistutel peavad kinnistute omanikud omavahel kokku leppima ning see ei sõltu detailplaneeringu lahendusest.
15. Riigikohtu halduskolleegium on 29.11.2012 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-29-12 leidnud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et lahendus ei ole tehtud lähtuvalt ühe kinnistu vajadustest, vaid eeldusel, et kõik kolm kinnistut, mis asuvad planeeritava ala taga, vajavad ligipääsu. Planeeritava ala idaserva avaliku tee planeerimisel on lähtutud ka asjaolust, et antud tee jätkuna on soov perspektiivselt ühendada Kiiu ja Salmistu asumid Kiiu-Jaanukse teelt lähtuva kergliiklusteega. Antud tee rajamiseks on reserveeritud teekoridor reformimata riigimaale, marsruudina on tee asukoht sees Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Harjumaa kergliiklusteed“. Uuemetsa, Metsa ning Marimetsa kinnistud ei asu kehtiva üldplaneeringu kohaselt perspektiivsel elamualal, osaliselt jääb alale Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga sätestatud rohekoridor. Kinnistute kasutamiseks metsamajandamise eesmärgil on tagatud piisav juurdepääs avalikus kasutuses olevalt Pedassaare teelt ning Pedassaare tee 92 kinnistu idaservast. Samuti on võimalik metsa majandamist korraldada läbi kinnistutest lõuna pool asuva reformimata riigimaa koridori, mis viib avalikus kasutuses olevale Kiiu-Jaanukse teele. Kohus on veendunud, et vastustaja on korralduse andmisel ka vastustaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendustest lähtunud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vastustaja on detailplaneeringumenetluses kaalunud nii kaebaja, kolmandate isikute kui avalikke huvisid ning neid planeeringut kehtestades tasakaalustatult arvestanud ja vaidlustatud otsuses on kaalutlused arusaadavalt esitatud.
16. Eeltoodust tulenevalt puudub alus Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2015 otsuse nr 34 ühistamiseks ja kaebus jääb rahuldamata.
17. Kohus rahuldas 03.11.2015 määrusega (II kd, tl 1-4) kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas esialgse õiguskaitse korras Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2015 otsuse nr 34 täitmise kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kolmas isik OÜ Maamaja esitas 12.05.2016 kohtule taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks (II kd, tl 90).

§ 253

lg 3 18 sätestab, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tühistab kohus 03.11.2015 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. 52.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108

lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Käesoleval juhul on kolmanda isiku vastaspooleks kaebaja. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, on menetluskulude kandjaks kaebaja.

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt saab välja mõista vaid tegelikult kantud menetluskulusid (vt nt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-54-13, p 30). Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente kohtule esitanud. Seega vastustaja võimalikke menetluskulusid kaebajalt välja ei mõisteta ja need jäävad tema enda kanda. Kolmas isik OÜ Maamaja on esitanud kohtule taotlused kaebajalt menetluskulude kokku 630,00 + 157,50 euro väljamõistmiseks. Taotlustele on lisatud Deivi Vaht Õigusbüroo arved nr 32 ja 40 (II kd, tl 118-119; 121-123). Kolmas isik ei ole esitanud kohtule kuludokumente, millest nähtuks OÜ Maamaja poolt Deivi Vaht Õigusbüroo arvetel nr 32 ja 40 märgitud summade tasumine. Seega on tõendamata menetluskulude kandmine, mistõttu kohus kolmanda isiku menetluskulusid kaebajalt välja ei mõista ja need jäävad kolmanda isiku enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik 19