TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-1329 Otsuse tegemise kuupäev 11.02.2016, ja koht Kohtunik Kohtuasi Tartu Mare Priks E.E. kaebus Keskkonnaameti 24.04.2015 korralduse nr JT 115//15/211 tühistamiseks ja Keskkonnaameti kohustamiseks uue otsuse tegemiseks (kohustada tunnistada kehtetuks vee erikasutusluba L.VV/323245). Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja E.E. esindaja jurist Siim Vahtrus Vastustaja: Keskkonnaamet, esindajad Jane Adler, Helen Manguse, Kairit Kriis;
- isik: Nõo vald Resolutsioon Jätta E.E. kaebus haldusasjas 3-15-1329 rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 14.03.
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus Nõo Vallavalitsus on esitanud Keskkonnaametile 24.01.2013 taotluse vee erikasutusloa saamiseks. Nõo Vallavalitsus taotleb vee erikasutusluba Nõo oja tõkestamiseks Tartumaal Nõo vallas Nõo alevikus Veskijärve kinnistul. Vastavalt veeseaduse (VeeS) § 8 lg 2 p 5 kohaselt peab veekogu paisutamiseks olema vee erikasutusluba. Keskkonnaamet on kontrollinud vee erikasutusloa taotluse vastavust veeseaduse ja keskkonnaministri 26.03.2002 määruses nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ (Määrus nr 18) sätestatud nõuetele. Keskkonnaamet (Jõgeva-Tartu regioon) on andnud 16.05.2013 korralduse nr JT 1-15/13/13/348 lähtuvalt VeeS § 9 lg 5 ja Määruse nr 18 § 17 lg 1 ja tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 03.07.2009 käskkirja nr 1-4/148 „Regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 3 „Jõgeva-Tartu regiooni põhimäärus“ punktidele 2.1, 3.5.8 ja on otsustanud anda Nõo Vallavalitsusele vee erikasutusluba nr L.VV/323245 kehtivusega 17.05.2013-17.05.
- Vee erikasutusluba annab õiguse Nõo oja tõkestamiseks ja paisutamiseks Tartumaal Nõo vallas Nõo alevikus Veskijärve (52801:009:0195) kinnistul. 14.06.2013 esitas E.E. (Oja tn 3 kinnistu omanik) ning Oja tn. 2 ja Oja tn 5 kinnistute omanike esindajana SA Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus Keskkonnaametile vaide, millega taotleti nii korralduse nr JT 1-15/13/348 kui ka vee erikasutusloa nr L.VV/323245 kehtetuks tunnistamist. Keskkonnaamet on vaideotsusega (käskkiri 22.07.2013 nr 1-4.1/13/356) jätnud rahuldamata vaide Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 16.05.2013 korralduse nr JT 115/13/348 ja vee erikasutusloa nr L.VV/323245 kehtetuks tunnistamise osas. Vaide esitajad on taotlenud ka asja uut läbivaatamist ja nende menetlusse kaasamist, et kaaluda Nõo oja paisutamise vajadust veelkord, kuna see mõjutab vaide esitajate õigusi. Selles osas on vaie rahuldatud ning vaideotsusega on uuendatud ka menetlus Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 16.05.2013 korralduse nr JT 1-15/13/348 „Vee erikasutusloa andmine“ ja sellega antud vee erikasutusloa nr L.VV/323245 muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Sama vaideotsusega on kaasatud menetlusse ka vaide esitajad. 09.09.2013 on algatatud Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni juhataja korraldusega nr JT 115/13/598 Nõo Vallavalitsusele väljastatud vee erikasutusloa muutmise menetlus asjaolude selgitamiseks, kaasatud on Oja tn. 3, 2 ja 5 kinnistute omanikud. Koosolekul osales Oja tn 3 kinnistu omanik E.E. koos esindajaga. 09.10.2013 toimus Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni Tartu kontoris vee erikasutusloa nr L.VV/323245 muutmise arutelu, kus menetleti taas Nõo oja paisutamise vajadust ja selle võimalikke kõrvalmõjusid. Keskkonnaamet ei lõpetanud ega peatanud vee erikasutusloa muutmise menetlust, kuna lõplikku otsust veel ei olnud võimalik teha. 10.06.2014 esitas E.E. esindaja kaebuse Tartu Halduskohtule (haldusasi 3-14-51086) Keskkonnaameti kohustamiseks menetluse jätkamiseks ja uue otsuse tegemiseks. 22.12.2014 tegi halduskohus otsuse, millega rahuldati kaebus ja kohustati vastustajat mõistliku aja jooksul jätkama vaidlustatud vee erikasutusloa muutmise menetlust. 21.01.2015 esitas vastustaja Tartu Halduskohtu 22.12.2014 otsuse peale apellatsioonikaebuse. 24.04.2015 on andnud Keskkonnaamet korralduse nr JT 1-15/15/211, millega lõpetati vee erikasutusloa nr L.VV/323245 muutmise menetluse. 29.04.2015 esitas E.E. ringkonnakohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna teostatud on kaebaja poolt soovitud toiming. Kohtumäärusega 09.07.2015 on Tartu Ringkonnakohus lõpetanud selles asjas menetluse. Käesolevas asjas on E.E. vaidlustanud Keskkonnameti (Jõgeva-Tartu regiooni) 24.04.2015 korraldust nr JT 1-15/15/211 haldusakti tühistamiseks ning Keskkonnaameti kohustamiseks uue otsuse tegemiseks. Kaebaja on soovinud, et kohus kohustaks Keskkonnaametit tegema uue otsuse vee erikasutusloa L.VV/323245 kehtetuks tunnistamiseks. Keskkonnaameti (Jõgeva-Tartu regioon) 24.04.2015 korralduse nr JT 1-15/15/211 „Vee erikasutusloa muutmise menetluse lõpetamine“ on otsustatud jätta muutmata vee erikasutusloa nr 2 L.VV/323245, kehtivusega 17.05.2013-17.05.2018 tingimused ja lõpetada vee erikasutusloa nr L.VV/323245 muutmise menetlus. Kohus on kohtumäärusega 02.06.2015 võtnud menetlusse E.E. kaebuse ja kaasanud menetlusse
- isikuna Nõo valla. Kaebuselt on tasutud riigilõiv. Kaebaja seisukohad põhjendused ja taotlused Kaebuses on märgitud, et kaevatav korraldus on õigusvastane, kuna vee paisutamiseks Nõo ojal puudub kaebaja nõusolek. Kaebuse seisukohalt tuleneb kaebeõigus kaebaja õiguste riivest. Õigusvastane on korralduses toodud seisukoht, et puudub vajadus vee erikasutusloa muutmiseks. Kaebaja on seisukohal, et vee paisutamine mõjutab kaebaja kinnistu niiskusrežiimi. Kaebaja viitab ekspertarvamustele ja esitatud tõenditele, millega kaebaja arvates on tõendatud see, et Nõo oja paisutamine mõjutab kaebaja kinnistu niiskusrežiimi. Kaebaja soovib juhtida kohtu tähelepanu sellele, et seniste, eranditult väljaspool veerohkemaid aastaaegu läbiviidud mõõdistuste kohaselt on Nõo oja veetaseme maksimaalne kõrgus kaebaja kinnistu juures olnud 58,15 m merepinnast. Kaebaja arvates on oluline see, milline oli kinnistute veerežiim vahetult enne paisutamiseks loa andmist. Kõrgem veetase piirnevas veekogus põhjustab kahjulikku liigniiskust. Kaebaja on võrrelnud 1998.aasta ja
- aasta kaarte ning märgib, et varasem kaardimaterjal ei oma tähtsust, vee paisutamise ajaks oli veerežiim oluliselt teistsugune. Kaebuses märgitu kohaselt on Keskkonnaamet rikkunud tõendite vaba, ratsionaalse ja igakülgse hindamise põhimõtet. Ülekaalukalt kinnitavad erinevad tõendid, et Nõo veskijärve paisutamisel on mõju kaebaja kinnistu niiskusrežiimile. Kahtluse korral tulnuks otsus langetada kaebaja kasuks, vastustaja on tõendeid hinnanud meelevaldselt ja tõlgendanud need kaebaja kahjuks. Samuti ei ole otsustus kooskõlas keskkonnaõiguse üldpõhimõtetega. Kaebuses on taotletud tühistada Keskkonnaameti 24.04.2015 korraldus nr JT 1-15/15/211 ja kohustada Keskkonnaametit tegema uus otsus vee-erikasutusluba L.VV/323245 kehtetuks tunnistamise kohta. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Keskkonnaamet on taotlenud jätta E.E. kaebus läbi vaatamata või alternatiivselt jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja on viidanud VeeS § 17 lg 1 ja märkinud, et paisutuse mõjupiirkond lõpeb Voika tänava juures ning kaebaja kinnistu ei ole Nõo oja paisutamisest mõjutatud, mistõttu ei pea Nõo Vallavalitsusel olema paisutamiseks ka kaebaja nõusolekut. Kui kogutud tõendite vahel esineb vasturääkivusi, ei eelista Keskkonnaamet üht tõendit või isikut teisele, vaid kogub tõendeid juurde. Paisutuse mõjupiirkond ei ulatu kaebaja kinnistuni, paisutuse mõjupiirkond lõppes enne kaebaja kinnistut. Vastustaja viitab eksperthinnangule, et Nõo oja veetaseme vähese tõusu (16 cm Voika tänava truubi juures) tõi kaasa Nõo oja täitumine settega ja taimestiku vohamine selles. Seega ei saa väita, et veetaseme tõusu põhjuseks on Nõo Veskijärv, nagu kaebaja ekslikult järeldab. Vastustaja on märkinud, et tõendeid hinnates on Oja tn. 3 kinnistu kui Nõo oja äärne ala olnud juba enne paisutamist liigniiske. Turvas saab tekkida ainult liigniiskuse tingimustes ning see on ka oma loomulikus olekus niiske. Vastustaja viitab eksperthinnangule, kus on toodud kaebaja kinnistu Nõo oja äärse ala turbakihi paksus, mis varieerub 0,4-1,5 m. Turbakiht ei ole tekkinud Nõo Veskijärve rajamise järgselt. Vastustaja on viidanud ka Põllumajandusameti ja Maanteeameti arvamusele ning eksperthinnangutele. Keskkonnaamet on juhtinud tähelepanu sellele, et tavapäraselt juhitakse 3 pinnasevesi ära drenaaži abil ning ainult fotode abil ei saa väita, et paisutamine mõjutab kaebaja kinnistu niiskusrežiimi. Keskkonnaamet on märkinud, et on hinnanud tõendeid igakülgselt ja asjakohaselt ning kaebaja ei saa taotleda vee erikasutusloa kehtetuks tunnistamist kohtu kaudu ning ei saavuta kaebusega eesmärki. Samas ei saa kohus teha ettekirjutust vee erikasutusloa kehtetuks tunnistamiseks.
- isiku seisukohad Nõo vald
- isikuna on esitanud oma seisukoha kaebusele ja taotlenud jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebaja kanda.
- isik on väitnud, et Keskkonnaamet on õiguspäraselt toiminud ning kaevatava korralduse tühistamiseks puudub alus. Nõo vald on käitunud lähtuvalt avalikust huvist ning on soovinud paisutada Nõo Veskijärve kogukonna huvides. Nõo paisjärv oma praeguses kohas on kehtestatud Nõo valla üldplaneeringuga Nõo Vallavolikogu 29.06.2006 määruse nr 15 alusel. Samuti on kavandatud üldplaneeringuga Veskijärve ümbrusesse puhkeala koos kergliiklusteede ja laululavaga. Nõo Veskijärve taastamise aluseks on Nõo alevikus asuva Veski 1 kinnistu I maatüki ning Voika tänava, Nõo-Tamsa maantee ja planeeritud Tuuleveski elamurajooniga piirneva maa-ala osa detailplaneering, mis on kehtestatud Nõo Vallavolikogu 26.06.2003 otsusega nr
- Planeeringuga on kehtestatud paisjärve parameetrid ja konfiguratsioon ja määratud on rajatava järve normaalpaisutustase 58,
- Kaebaja ei ole omapoolseid vastuväited ega ettepanekuid planeeringu menetlemise käigus esitanud ning planeeringu kavandatavale tegevusele on koostatud ka keskkonnamõju hindamine, mida ei ole vaidlustatud. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus , tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. 2.Antud asjas tuleb lahendada küsimus, kas Nõo oja paisutamisega on rikutud E.E. õigusi ning kas oja paisutamise mõju kaebaja kinnistule Oja 3 on tõendatud. Kaebaja seisukohalt vee paisutamine mõjutab kaebaja kinnistu niiskusrežiimi ning kuna kaebajalt ei ole vee paisutamiseks nõusolekut küsitud, on rikutud kaebaja suhtes VeeS § 17 lg 1 nõuet, mis kohustab maaomanikult veekogus vee paisutamiseks kirjaliku nõusoleku võtmist. Kaebaja on märkinud, et kuna ainuüksi kaevatava korralduse tühistamine ei too kaasa soovitud tagajärgi kaebajale, tuleks ka kohustada vastustajat tunnistada kehtetuks vee erikasutusluba. 3.Asja materjalide kohaselt on Nõo Veskijärv rajatud avalikest huvidest lähtuvalt. 16.05.2013 on väljastanud Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon korralduse nr JT 1-15/13/348 , millega otsustati anda Nõo Vallavalitsusele vee erikasutusluba nr L.VV/323245 kehtivusega 17.05.201317.05.
- Nõo Veskijärve taastamise aluseks on Nõo alevikus asuva Veski 1 kinnistu 1 maatüki ning Voika tänava, Nõo-Tamsa maantee ja planeeritud Tuuleveski elamurajooniga piirneva maa-ala osa detailplaneering, mis on kehtestatud Nõo Vallavolikogu 26.06.2003 otsusega nr
- Planeeringuga on kehtestatud paisjärve parameetrid ja konfiguratsioon, muuhulgas on määratud ka rajatava järve normaalpaisutustase. Nõo valla üldplaneeringuga, mis on kehtestatud Nõo Vallavolikogu 29.07.
- aasta määrusega nr 15, on kavandatud Nõo paisjärv oma praeguses asukohas. Samuti on kavandatud üldplaneeringuga Veskijärve ümbrusesse puhkeala koos kergliiklusteedega ja laululavaga.
- isik on märkinud, et kaebaja ei ole kummagi planeeringu vastu huvi tundnud. 4 Asja materjalide kohaselt on Nõo Veskijärve rajamist koos suplusalaga ja kergliiklusteedega alustatud
- aastal ja tööd valmisid
- aastal. Nõo vald on tegelenud järve ümbruses ka puhkeala arendamisega. 4.
- isiku kirjeldusest asja kohta on selgelt näha, et tegemist on avalikest huvidest lähtuva projektiga. Kaebaja on lähtunud
- aasta ekspertarvamusest, kuid
- isik on õigesti täheldanud, et
- aasta ekspertarvamus on koostatud enne vee paisutamise plaani ennatlikult. Ekspertarvamuse täienduses (tl 18-24) on välja toodud Nõo Veskijärve paisutuse mõjud, mille kohaselt on täiendavad uuringud näidanud, et Nõo Veskijärve otsene mõjuala on väiksem. Mõõtmistulemuste kohaselt mõjutab vee paisutus Nõo oja veetaset Nõo oja ja Voika tänava ristumiseni, see on truubini, mis asub paisjärvest ca 120 m ülesvoolu. Paisutuse mõjupiirkond on lõppenud enne kaebaja kinnistut. 5.Kohtu arvates on Keskkonnaamet menetlenud vee erikasutusloa muutmist ning teinud põhjaliku analüüsi ning hinnanud tõendeid kogumis ning jõudis järeldusele, et kaebaja kinnistu ei ole Nõo oja paisutamisest mõjutatud, mistõttu ei pea ka vald küsima kaebajalt nõusolekut Nõo oja paisutamisega seonduvalt. Keskkonnaamet on tuvastanud, et Nõo oja paisutamise järel ei muutunud kaebaja kinnistu maa niiskusrežiim. Keskkonnaamet on tuginenud
- aasta eksperthinnangule. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et 16.01.2014 tehtud mõõdistused näitavad jätkuvalt veetaseme vähest tõusu Voika tänava truubi juures. Kui võrrelda veetaseme mõõdetud kõrguseid paisjärve sissevoolul ja Voika tänava truubi sissevoolu juures, siis mõõdistuste kohaselt on veetase paisjärve sissevoolul võrreldes varasemate mõõtmistulemustega samas kohas olnud paisutamise perioodil praktiliselt muutusteta, kuid Voika tänava truubi sissevoolul on tuvastatav veetaseme tõus. Nõo oja veetaseme vähese tõusu 16 cm Voika tänava truubi juures tõi kaasa Nõo oja täitumine settega ja taimestiku vohamine selles. Asja materjalide kohaselt on Karujärve veeühingu poolt 1947.a. koostatud Karujärve peakraavi kapitaalremondi projekti järgi kaebaja kinnistu vahetus läheduses Nõo ojast ülespoole paikneva Oja tänava silla esise veetaseme kõrguseks mõõdetud 58,17 m abs ning sel ajal paisjärv puudus ning samas kohas on mõõdetud 16.01.2014 veetaseme kõrguseks 58,17 m abs. 6.Kohus märgib, et asjakohatu on kaebaja väide, et
- aasta eksperthinnag kinnitab paisutuse mõju kaebaja kinnistule. Keskkonnaamet on hinnanud tõendeid kogumis, et veetaseme mõõtmed erinevates kohtades on olnud marginaalsed ning üleujutusi ei ole olnud. Keskkonnaamet on hinnanud ka kaebaja kinnistu Nõo oja äärsel alal turbakihi paksust ning peab võimatuks, et turba juurdekasv kuni 2,3 mm aastas on tekkinud Nõo Veskijärve rajamise järgselt. Turvas saab tekkida ainult niiskel alal, seega võib järeldada, et Oja tn 3 kinnistu oli liigniiske juba enne Nõo oja äärse ala paisutamist. Keskkonnaamet on märkinud, et kinnistul asuvad kuivenduskraavid on kasvanud kinni ega toimi enam kuivendajana. Ka ekspertarvamuses 2014.a. on märgitud, et piirkonnad, mis on liigniisked, tuleks kuivendada drenaaži abil ning võsastumise vältimiseks kultuurtaimede säilimiseks tuleb alasid regulaarselt niita ja külvata uut heinaseemet. Märgitud on veel, et Oja 3 kinnistu omanikul tuleks lahendada ka oja kaldal asuva sauna heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. 7.Tulenevalt VeeS § 17 lg 1 kohaselt peab olema paisutamist kavandaval isikul (antud juhul Nõo vald) veekogu paisutamiseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab. Kohus on asja materjalide põhjal seisukohal, et vee paisutamise mõjupiirkond lõpeb enne kaebaja kinnistut ning vee paisutamine ei ole mõjutanud kaebaja kinnistut, mistõttu ei pea ka vald küsima kaebajalt nõusolekut seoses Nõo oja paisutamisega ning antud juhul ei ole tegemist ka omandi puutumatusega. Mõõtmistulemusena on veetaseme muutus minimaalne ja mitte 5 märkimisväärne, samas on Keskkonnaamet teinud kindlaks, et veetase on muutunud seonduvalt truubi ummistusega. Kohus märgib, et kaebaja suhtes ei ole rikutud VeeS § 17 lg 1 nõuet. Kaebaja kinnistu ei ole Nõo oja paisutamisest mõjutanud. 8.Asja materjalide kohaselt on E.E. osalenud ka Keskkonnaameti Nõo Veskijärve paisutamise mõjude eksperthinnangu koosolekul 05.05.2014, mille kohaselt ei ole E. E. nõus eksperthinnanguga, mille tulemusena on jäetud Oja tn 3 kinnistu paisjärve mõjutusalast välja (kaebaja arvates on kinnistu mõjutusalas) , kuid samas ei ole esitanud kaebaja ühtki tõendit selle kohta, et vee paisutamine on mõjutanud tema kinnistu niiskusrežiimi. Kaebaja on olnud ka kirjavahetuses Keskkonnaametiga ning 29.09.2014 on kaebaja kirjutanud, et puuduvad tõendid olukorra tõendamiseks, mis oli enne Nõo oja paisutamist. 9.Kaebaja on esitanud ka fotod, kuid fotode pealt on raske hinnata olukorda, tuleb aluseks võtta eksperthinnangud olukorra hindamiseks, mis on antud selleks pädevate isikute poolt. Samas oli võimalus kaebajal endal esitada tõendusmaterjali, kuna kaebaja oli menetlusse kaasatud. Nii Keskkonnaameti poolt kui ka eksperthinnangus on märgitud , et pinnasevee ärajuhtimine kinnistul lahendatakse drenaažide ehitamisega ning lahendada tuleb kinnistul reoveesüsteem, kuna antud juhul juhitakse reovesi kaebaja kinnistult otse Nõo ojja. Keskkonnaamet on viidanud asja menetlemisel ka Maanteeameti ja Põllumajandusameti seisukohtadele ning hinnanud tõendeid kogumis. 10.Tulenevalt VeeS § 8 lg 1 p 5 kohaselt peab olema vee erikasutusluba, kui toimub vee paisutamine. Kui vee erikasutusluba tunnistatakse kehtetuks tuleb paisutamine lõpetada ning Nõo vald peab paisjärve Nõo vallas likvideerima, mis ei oleks kooskõlas avalike huvidega. 11.Antud juhul jätab kohus kaebuse rahuldamata, mistõttu tuleb jätta muutmata vee erikasutusloa nr L.VV/323245 tingimused ja vee erikasutusloa muutmise menetluse lõpetamise kohta tehtud korraldus (24.04.2015 nr JT 1-15/15/211) jääb jõusse. Tuvastatud ei ole, et E.E. kinnistule avaldab mõju Nõo oja paisutamine. Niiskusmõju kaebaja kinnistule on tekkinud kuivendussüsteemide kinnikasvamisel ja kinnistul drenaaži puudumine. Maa-ameti ajaloolisel kaardil on Oja tn 3 kinnistul vahetult Nõo ojaga piirnev maa-ala tähistatud soo ja loodusliku rohumaa tingmärkidega, millega tähistatakse püsivalt liigniisket ala. Tõendid ei kinnita, et vee eriloaga paisutamine on mõjutanud kaebaja kinnistu niiskusrežiimi.
- Eeltoodu alusel on Keskkonnaamet õiguspäraselt jätnud muutmata vee erikasutusloa nr L.VV/323245, kehtivusega 17.05.2013- 17.05.2018 tingimused ja õiguspäraselt lõpetanud vee erikasutusloa nr L.VV/323245 muutmise menetluse. Kokkuvõttes on haldusakt õiguspärane, antud selleks pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel, haldusakt on motiveeritud, vastab haldusakti tunnustele, haldusakti andmisel on läbi viidud kaalutlus, kogutud on igakülgselt tõendeid ning hinnatud tõendeid kogumis kõiki asjaolusid arvestades. Samuti on kaebaja kaasatud menetlusse ja on saanud omapoolseid selgitusi anda. Haldusakt ei kuulu tühistamisele. Kehtima jääb ka vee erikasutusluba nr L.VV/
- 13.Mis puudutab kaebaja nõuet teha Keskkonnaametile ettekirjutus vee erikasutusloa L.VV/323245 kehtetuks tunnistamiseks, märgib kohus, et kohtul puudub õigus asuda haldusorgani asemele ja teha haldusorgani eest otsustust. Kohtul oleks vajadusel ainult pädevus teha ettekirjutus haldusorganile uue otsustuse tegemiseks juhul kui on rikutud menetlusnorme või õigusnorme, mitte teha otsest ettekirjutust vee erikasutusloa kehtetuks tunnistamiseks. 14.Antud asjas on Keskkonnaamet taotlenud kaebuse läbivaatamata jätmist või alternatiivselt kaebuse rahuldamata jätmist. 6 Kohus pidas antud asjas vajalikuks anda asja kohta sisuline hinnang, et teha antud asjas sisuline kohtuotsus ning kohus otsustas jätta kaebus rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 15.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Nõo vald ja Keskkonnaamet ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 7