← Eesti

2-17-4127/2

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Kohtujurist Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-4127 Tsiviilasi Xxxxtaotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine; kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigi õigusabi taotleja Xxxx(isikukood xxxx, aadress xxxx, e-post xxxx) Kohtumääruse resolutsioon
  2. Võtta Xxxxtaotlus riigi õigusabi saamiseks menetlusse.
  3. Rahuldada Xxxxtaotlus riigi õigusabi saamiseks.
  4. Anda Xxxxriigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus.
  5. Anda Xxxxriigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.
  6. Advokatuuril nimetada Xxxxadvokaat.
  7. Saata määrus avaldajale, teadmiseks Rahandusministeeriumile ja määruse resolutsiooni p 5 osas täitmiseks Eesti Advokatuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetlusabi saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). I. Asjaolude kirjeldus 1

(4)
  1. Xxxx(taotleja, avaldaja) esitas 16.03.2017 Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt tahab avaldaja pöörduda kohtu poole isaduse tuvastamise nõudega ja seejärel elatise nõudega. Avaldaja soovib lapse Xxxx põlvnemise tuvastamist isast Xxxx.
  2. Kohtule esitatud majandusliku seisundi teatisest nähtub, et avaldaja on arvel Eesti Töötukassas ja õpib Tallinna Xxxx ametikoolis. Avaldaja on oma sissetulekuteks märkinud: peretoetus 69,18 eurot kuus. Kinnisvara, väärtpabereid, mootorsõidukeid ega muud olulist vara avaldajal taotluse kohaselt ei ole. Avaldaja on oma igakuisteks vältimatuteks püsikulutusteks märkinud järgmist: eluasemekulud 174,98 eurot kuus ja kulutused toidule 150 eurot kuus, sidekulud 12 eurot kuus, kulutused tervishoiule 3 eurot kuus, kulutusi transpordile ei nähtu. Avalduse kohaselt on avaldajal alaealine laps.
  3. Kinnistusraamatu andmetel avaldajale kinnisasju ei kuulu. Liiklusregistri andmetel avaldajale sõidukeid ei kuulu. Avaldajal puuduvad Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel väärtpaberid. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on avaldajal alaealine laps. Avaldaja on esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte, millest nähtuvalt laekus avaldaja riigi õigusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul (november 2016 kuni veebruar 2017) järgmised summad: novembris 2016 peretoetus 69,18 eurot ja Töötukassalt 195,20 eurot, detsembris 2016 peretoetus 69,18 eurot ja Töötukassalt 190 eurot, jaanuaris 2017 peretoetus 69,18 eurot ja Töötukassalt 197,20 eurot, veebruaris 2017 peretoetus 69,18 eurot ja Töötukassalt 197,20 eurot. II. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
  4. Esmalt kontrollib kohus, kas avaldaja on isik, kes on õigustatud saama riigi õigusabi, seejärel kontrollib kohus, kas esineb riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid. Seejärel hindab kohus avaldaja majanduslikku seisundit ja lahendab riigi õigusabi taotluse.
  5. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 11 sätestab, et riigi õigusabi antakse füüsilisele isikule, kelle elukoht on õigusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. Elukoha määramisel käesoleva seaduse tähenduses lähtutakse EL Nõukogu määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artiklist
  6. Muule füüsilisele isikule antakse õigusabi üksnes juhul, kui see tuleneb välislepingust. Avaldaja elukoht oli taotluse esitamise ajal Euroopa Liidu liikmesriigis, Eestis. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja õigustatud riigi õigusabi saama, kui ei esine riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid.
  7. RÕS § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Avaldajal puuduvad kinnisasjad, sõidukid ning muu oluline vara. Avaldajal on pangakonto Swedbank AS-is, millele laekus avaldaja menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul (november 2016 kuni veebruar 2017) järgmised summad: novembris 2016 peretoetus 69,18 eurot ja Töötukassalt 195,20 eurot, detsembris 2016 peretoetus 69,18 eurot ja Töötukassalt 190 eurot, jaanuaris 2017 peretoetus 69,18 eurot ja Töötukassalt 197,20 eurot, veebruaris 2017 2
(4)peretoetus 69,18 eurot ja Töötukassalt 197,20 eurot. Muid püsivaid igakuised sissetulekuid (sealhulgas töötasu sissetulekut) avaldajal ei nähtu. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 1, 5 sätestavad, et sissenõuet ei saa pöörata muuhulgas järgmisetele sissetulekutele: riiklikud peretoetused ja Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus riigi õigusabi taotluse lahendamisel arvestada avaldaja sissetulekutena peretoetust ja Töötukassa poolt tehtud makseid. Seega on avaldaja eelneva nelja kuu sissetuleku järgi arvutatud ühe kuu keskmine sissetulek null eurot kuus. RÕS § 7 lg 1 p 4 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud. Avaldaja on välja toonud, et tema eluasemekulud on 174,98 eurot kuus. Kulutusi transpordile ei nähtu. Seega on avaldaja ühe kuu sissetuleku pärast mahaarvestuse tegemist negatiivne ehk -174,98 eurot. Avaldaja kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek pärast mahaarvestuse tegemist on negatiivne ehk -349,96 eurot (-174,98*2=-349,96). Arvestades avaldaja sissetulekuid asub kohus seisukohale, et kulud õigusteenusele ületavad avaldaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega ei esine RÕS § 7 lg 1 punktis 3 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alust. Avaldaja on seega isikuks, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest.
  1. Avaldaja soovib lapse Xxxxpõlvnemise tuvastamist isast Xxxx. Perekonnaseaduse (PKS) § 95 esimene lause sätestab, et isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kohtule esitatud sünnitunnistusest nähtub, et Xxxxisa ei ole sünnitunnistusele kantud. Seega on võimalik kohtule isaduse tuvastamiseks hagi esitada.
  2. Avaldaja on märkinud taotletava riigi õigusabi liikideks: isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Probleemi kirjeldusest tulenevalt peab kohus põhjendatuks anda riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus.
  3. Kohtule esitatud taotluse kohaselt õpib avaldaja Tallinna Xxxx ametikoolis. Kohtule esitatud individuaalse tööotsimiskava kohaselt on avaldajal varasemad töökogemused lihttööde valdkonnas. Avaldaja omandab maaleri eriala Tallinna Xxxx ametikoolis. Avaldajale ei sobi töötamine vahetustega. Avaldajal on alaealine laps, kelle ülalpidamiskohutust tuleb avaldajal täita. Eeltoodust tulenevalt ei saa eeldada, et avaldaja on võimeline mõistliku aja jooksul hüvitama riigi õigusabi tasu ja kulud. Seetõttu määrab kohus RÕS § 8 p 1 alusel avaldajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi kulud. 3
(4)
  1. Tulenevalt riigi õigusabi seaduse § 18 lg 1 nimetab advokaadi advokatuur. Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 5 kohaselt saadetakse riigi õigusabi andmise määruse ärakiri Eesti Advokatuurile. Seetõttu edastab kohus käesoleva määruse ka Eesti Advokatuurile.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 2 kohaselt saadab kohus menetlusabi andmise määruse ärakirja viivitamata Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele. Seega edastab kohus käesoleva määruse ka Rahandusministeeriumile. (allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.