3-15-2977/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-2977 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi Osaühing RevalCargo kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.10.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/029809-32 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Osaühing RevalCargo, esindaja vandeadvokaat Margus Reiland; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 20.05.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA, maksuhaldur ja vastustaja) kontrollis 29.12.2014 teate nr 12.2-3/029809-1 ja 19.01.2015 korralduse nr 12.2-3/029809-2 alusel Osaühing RevalCargo novembrikuu 2014 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Kontrolli käik ja tulemused kajastati MTA 28.09.2015 kontrollaktis nr 12.2-3/029809-29 (edaspidi kontrollakt). Kontrollaktile esitas Osaühing RevalCargo (edaspidi kaebaja) 16.10.2015 eriarvamuse. 28.10.2015 koostas MTA maksuotsuse nr 12.2-3/029809-32 (edaspidi ka maksuotsus), millega: 1) vähendas perioodi november 2014 sisendkäibemaksu summas 20 313 eurot; 2) vähendas perioodi november 2014 enammakstud käibemaksu 20 313 euro võrra ja 3) kohustas tasuma maksusumma 20 313 eurot.
5. 27.11.2015 saabus Tartu Halduskohtusse Osaühing RevalCargo kaebus MTA 28.10.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/029809-32 tühistamiseks.
6. Tartu Halduskohtu 01.12.2015 määrusega kohus võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 04.01.2016 saabus kohtusse vastustaja vastus kaebusele (II kd, tl 100-103).
7. 02.03.2016 kohtumäärusega otsustas kohus lahendada asja kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti. 16.03.2016 saabusid kohtusse kaebaja vastuväited vastustaja vastusele (II kd, tl 131-135) ja menetluskulude nimekiri koos lisadega (II kd, tl 147-152). 30.03.2016 saabus kohtusse vastustaja vastus kaebaja menetluskulude taotlusele ja täiendavatele seisukohtadele (II kd, tl 153). KAEBAJA VÄITED
8. Kaebuse esitaja taotleb MTA 28.10.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/029809-32 tühistamist ning vastustajalt kaebuse esitaja kasuks menetluskulude väljamõistmist. Kaebaja väidab, et pole maksupettust organiseerinud ega väidetavast maksupettusest teadlik, ta on vaid tavaline ettevõtja, kes tegi tehinguid hariliku majandustegevuse raames. Kaebaja väidab, et ta on raieõiguse ostja, kes on kõik korrektselt teinud. Kaebajale teadaolevalt ei ole MTA üldse püüdnud maksusummasid HCC Solutions OÜ-lt sisse nõuda, mistõttu on MTA kaebaja arvates uurimise läbiviimisel hooletu. MTA hooletusest tulenevaid riske ei saa kasutada ära kaebaja õigusvastasel maksustamisel. Kaebaja on seisukohal, et kaebajapoolne arvete tasumine või tasumata jätmine ei ole maksustamisel asjakohane. Kaebaja väidab, et oleks HCC Solutions OÜ-le arved tasunud pärast projekti täielikku lõppemist ja tulemi hindamist, kuid pärast seda, kui MTA alustas maksumenetlust, keeldus lubamast kaebajal sisendkäibemaksu maha arvata ning on esitanud väite justkui kaebaja ei olekski HCC Solutions OÜ-lt raieõigusi soetanud, ei oleks arvete tasumine praegusel hetkel enam ratsionaalne ettevõtja käitumine. Kaebaja on seisukohal, et kaebaja poolt majandusliku kasu saamine ei kinnita maksupettuses osalemist. Kaebaja arvates on tegemist ebaõige järeldusega, sest majandusliku kasu või kahju saamine ei viita pettusele. Tehingute majanduslik kasulikkus või kahjulikkus ei saa olla aluseks sisendkäibemaksu maha arvamise keelamiseks ega saa viidata mistahes pettusele. Kuna kaebaja on saanud raieõiguste omanikuks ja asunud raieõiguseid realiseerima nagu omanik, teostanud raiet, vedanud metsamaterjali ja seda edasi müünud, seega pidanuks MTA uurima, kas kaebaja on käitunud heauskselt. MTA ei ole kaebaja hea- ega pahausksuse kohta maksuotsuses ega kontrollaktis esitanud ühtegi seisukohta, rikkudes nõnda oluliselt uurimis- ja motiveerimiskohustust. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
9. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et maksuotsus on õiguspärane, motiveeritud ning tugineb maksuhalduri maksuotsuse koostamise hetkeks kogutud ja esitatud tõenditel. Vastustaja väidab, et kuna maksuhalduri tõendid ja seisukohad on avaldatud nii kaebajale esitatud kontrollaktis kui ka maksuotsuses eriarvamusele vastates, siis ei pea vastustaja vajalikuks maksumenetluses kogutud tõendite ja nendest tehtud järelduste detailselt ülekordamist vastuses kaebusele. Maksuhaldur on võtnud maksukohustuse määramisel arvesse kõik maksumenetluse käigus kogutud tõendid ja hinnanud neid kogumis. Maksuotsuses (mille lahutamatuks osaks on kontrollakt, milles on kajastatud maksustamise seisukohast tähtsust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud) on nii maksukohustuslase poolt esitatud tõenditele antud hinnang kui ka selgelt välja toodud maksumenetluse käigus tõendite kogumisel tuvastamist leidnud asjaolud ja maksuhalduri järeldused. Vastustaja hinnangul on maksuhaldur oma seisukohti ja maksu määramist igakülgselt ja piisavalt põhjendanud nii õiguslikult kui faktiliselt. Maksuhaldur märgib, et maksuotsuses märgitud maksukohustus on kaebuse esitajale määratud seaduse alusel, suuruses ja korras. Vastustaja hinnangul on maksuhaldur maksumenetluse tulemusena jõudnud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates õigele järeldusele, et poolte vahel pole arvel näidatud tehinguid toimunud ning asjaolu, kellelt Osaühing RevalCargo tegelikult Siidra ja Kalla maaüksuste raieõiguse ostis on üksnes teada temale endale. Kuivõrd tegelik müüja on teadmata, siis ei saa eeldada, et tegemist oleks käibemaksukohustuslasega ning kaebajal puudub alus sisendkäibemaksu deklareerimiseks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
10. Asja materjalidest nähtuvalt kohustas vastustaja vaidlustatud maksuotsusega (II kd, tl 83-90) tasuma maksusumma 20 313 eurot, asudes seisukohale, et kaebaja on perioodil november 2014 sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud alljärgnevad HCC Solutions OÜ arved: - 20.11.2014 arve nr 206 (I kd, tl 122), millelt on arvestanud sisendkäibemaksu 16 239,60 eurot; - 20.11.2014 arve nr 214 (I kd, tl 122 pöördel), millelt on arvestanud sisendkäibemaksu 4073,40 eurot.
11. Vaidlust ei ole menetlusosalistel selles, et kaebaja omandas Kalla ja Siidra maaüksustelt raieõiguse ja on seda ka realiseerinud ning saadud metsamaterjali edasi müünud.
12. Vaidlus on selle üle, et kas vormistatud tehingud on näilikud ning vormistatud üksnes soovist tekitada kaebajale alusetu sisendkäibemaksu maha arvamise õigus või arvetel näidatud tehingud on toimunud arvetel näidatud poolte vahel tavapärase majandustegevuse raames.
13. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et ta pole maksupettust organiseerinud ega väidetavast maksupettusest teadlik. Eelnimetatud HCC Solutions OÜ 20.11.2014 arvete nr 206 ja nr 214 alusel sisendkäibemaksu maha arvamine on kohtu arvates alusetu, kuna arved ei vasta järgmistele nõuetele: 1) sisendkäibemaksu hulgas deklareeritud arvel kajastatud teenus peab olema soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt – HCC Solutions OÜ ei müünud kasvava metsa raieõigust kaebajale. HCC Solutions OÜ nimel väljastatud arveid kajastas kaebaja oma käibemaksu arvestuses alusetu käibemaksu enammakse tekitamise eesmärgil, seega ei ole kaebaja kohtu arvates soetanud kasvava metsa raieõigust teiselt maksukohustuslaselt (käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 29 lg 1 ja § 31 lg 1); 2) esitatud arved peavad vastama KMS §-s 37 sätestatud nõuetele – HCC Solutions OÜ nimel väljastatud arvetele on märgitud tehingu majanduslik sisu valesti, sest kaebaja ei ostnud HCC Solutions OÜ-lt kasvava metsa raieõigust; 3) teenus peab olema soetatud arvel näidatud isikult, kuid teenus ei ole soetatud arvel näidatud müüjalt.
14. Kohus nõustub vastustajaga, et raamatupidamisarvestuses teadlikult nõuetele mittevastavate arvete kasutamist ja seeläbi alusetu tagastusnõude tekitamist saab pidada maksupettuseks ning seetõttu ei ole vale ka maksuhalduri poolt kontrollaktis tehtud järeldus kaebaja maksupettuses osalemise kohta, kuid sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks on kohtu arvates siiski asjaolu, et arve ei vasta nõuetele ning kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtule suutnud tõendada, et oleks teinud tehingu arvel näidatud müüjaga (HCC Solutions OÜ).
15. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kaebajapoolne arvete tasumine või tasumata jätmine ei ole maksustamisel asjakohane. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 82 kohaselt lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (MKS § 85 lg 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Asja materjalidest nähtuvalt on maksuhaldur lähtunud kontrolli läbiviimisel MKS § 11 kehtestatud nõuetest, pöördudes kaebaja novembri 2014 käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli käigus nii kontrollitava poole kui ka kolmandate isikute (HCC Solutions OÜ, metsamaterjali vedajad, kasvava metsa esmane omanik jm) poole, kellel võis olla informatsiooni vaidlusaluse kasvava metsa raieõiguse ostu-müügi tehingute kohta, seega kohtu arvates õigesti. Maksuhaldur tuvastas, et kaebaja omandas küll Kalla ja Siidra maaüksustelt kasvava metsa raieõiguse, kuid mitte HCC Solutions OÜ-lt, ostis metsa ülestöötamise, väljaveo ja veoteenust ning müüs kinnistult saadud metsamaterjali edasi. Kohtu arvates on maksuhaldur, hinnanud kontrollaktis ja maksuotsuses tuvastatud asjaolusid, asunud õigele seisukohale, et arvetel müüjana märgitud isikul HCC Solutions OÜ-l puudus reaalne majandustegevus ning seetõttu ei saanud HCC Solutions OÜ olla ka raieõiguse tegelikuks müüjaks.
16. Seda, et äriühingu nimel vormistati vaid arved eesmärgiga luua võimalus sisendkäibemaksu maha arvamiseks kaebaja poolt kinnitavad järgmised asjaolud: 1) Osaühing RevalCargo juhatuse liige Elmo Kaart ei tuvastanud kasvava metsa raieõiguse müüja andmeid koheselt, vaid hiljem, tehingu toimumise käigus, mis näitab seda, et algselt ei olnud teada, et kasvava metsa raieõiguse müüjaks võis olla HCC Solutions OÜ. Eeltoodust võib järeldada, et kokkulepitu kohaselt märgiti hiljem kasvava metsa raieõiguse müüjaks HCC Solutions OÜ; 2) kaebaja ei ole tasunud HCC Solutions OÜ-le Kalla ja Siidra kinnistutelt ostetud kasvava metsa raieõiguse eest, mis kinnitab, et tehinguid kaebaja ja HCC Solutions OÜ vahel ei toimunud; 3) HCC Solutions OÜ ei kinnitanud dokumentaalselt tehinguid kaebajaga ning HCC Solutions OÜ juhatuse liikme Reio Redeli seletus ei ole usaldusväärne, mis seab kahtluse alla kaebaja ja HCC Solutions OÜ vahel toimunud Kalla ja Siidra maaüksustelt kasvava metsa raieõiguse ostu-müügi tehingu; 4) tõeseks ei saa lugeda HCC Solutions OÜ juhatuse liikme Reio Redeli seletust selle kohta, et ta ei saanud maksuhaldurile esitada HCC Solutions OÜ raamatupidamise dokumente tõendamaks kasvava metsa raieõiguse müüki Osaühingule RevalCargo, kuna need ei olnud tema valduses; 5) HCC Solutions OÜ juhatuse liige Reio Redel ei ole tegelikult juhtinud HCC Solutions OÜ majandustegevust; 6) Kalla ja Siidra maaüksustelt on lühikese aja jooksul müüdud kasvava metsa raieõigust mitmete isikute vahel, mis ei ole tavapärane ning kinnitab täiendavalt, et tegelikkuses ei toimunud tehinguid dokumentides näidatud isikute vahel. Kohus märgib, et Osaühing RevalCargo juhatuse liige Elmo Kaart ja HCC Solutions OÜ juhatuse liige Reio Redel olid kauaaegsed tuttavad. Elmo Kaarti 02.02.2015 seletuse kohaselt oli Reio Redel talle võlgu ammusest ajast, sama kinnitas ka Reio Redel oma 12.02.2015 seletuses, millest võib kohus järeldada, et isikud olid tuttavad ammusest ajast. Kohtu arvates lõi pikaajaline tutvus Elmo Kaarti ja Reio Redeli vahel võimaluse kokku leppida kasvava metsa raieõiguse ostu-müügi tehingutes, et müük kaebajale vormistatakse HCC Solutions OÜ kaudu, mitte tegeliku müüja kaudu; 7) käesoleval juhul puuduvad usaldusväärsed tõendid Reio Redeli ja HCC Solutions OÜ vahel toimunud kasvava metsa raieõiguse tehingu eest tasumise kohta; 8) seda, et Reio Redel ei ole saanud kasu Kalla ja Siidra maaüksustelt müüdava kasvava metsa ostu-müügi tehingult, ei ole kohtu arvates tavapärane, millest tulenevalt kohus järeldab, et Reio Redel ei müünud kasvava metsa raieõigust HCC Solutions OÜ-le ning see omakorda kaebajale; 9) kaebaja ja Reio Redeli vahel 01.12.2014 sõlmitud ärilist koostöölepingut ei saa kohus lugeda usaldusväärseks dokumendiks, sest see ei tõenda üheselt, et Reio Redel lähtus abi osutamisel kaebajale nimetatud koostöölepingust. Maksuhalduril oli alust arvata, et pigem võisid Elmo Kaart ja Reio Redel sõlmida omavahel kokkuleppeid, mille tegelikku sisu neile ei avaldatud; 10) MTA poolt läbiviidud HCC Solutions OÜ maksumenetluse nr 030732 raames ilmnes, et HCC Solutions OÜ ei müünud kaebajale Kalla ja Siidra maaüksustelt pärinevat kasvava metsa raieõigust; 11) HCC Solutions OÜ ei tegelenud novembris 2014 majandustegevusega, vaid tegemist oli varifirmale omaste tunnustega äriühinguga. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud maksumenetluses maksuhaldurile tehingute toimumise tõendamiseks hulganisti dokumente.
17. Maksuhaldur on esitatud dokumente hinnanud kogumis muude maksumenetluses kogutud tõenditega ning jõudnud kokkuvõtvalt kohtu arvates õigele järeldusele, et arvetel nr 206 ja nr 214 kajastatud poolte vahel pole tegelikkuses tehinguid toimunud, vaid maksuhaldurile esitatud dokumendid on vormistatud üksnes alusetu sisendkäibemaksu deklareerimiseks ning läbi selle ka alusetu tagastusnõude tekitamiseks. Kuna arvetele müüjana märgitud isikul HCC Solutions OÜ-l puudus reaalne majandustegevus, siis ei saanud HCC Solution OÜ olla ka Siidra ja Kalla maaüksustelt kasvava metsa raieõiguse tegelikuks müüjaks, kuid mitte üksnes see ei ole toonud kaebajale kaasa sisendkäibemaksukohustuse piiramist, vaid sisendkäibemaksu maha arvamise aluseks on kokkuvõtlikult asjaolu, et maksuhaldur on maksumenetluse käigus kogutud tõendeid hinnates jõudnud järeldusele, et kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud dokumendid olid vormistatud üksnes eesmärgist tekitada kaebajale alusetu tagastusnõue riigi vastu.
18. Sisendkäibemaksu maha arvamise lubatavuse üheks kriteeriumiks lisaks formaalsetele, arvele esitatavatele nõuetele, on ka sisuline nõue ehk kaup peab olema reaalselt soetatud arvel näidatud isikult, mitte kelleltki kolmandalt. Riigikohtu halduskolleegium asus 11.02.2015 haldusasja nr 3-3-1-65-14 p-s 9 seisukohale, et käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal õigust käibemaksu maha arvata. Kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu maha arvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut, kelle puhul ei saa eeldada, et ta on käibemaksukohustuslane. Sealjuures tuleb maksuhalduril tõendada ostja pahausksust juhtudel, kus kauba olemasolu üle ei vaielda, kaup on reaalselt olemas, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt. Eeltoodust tulenevalt on sisendkäibemaksu maha arvamise piiramiseks alust üksnes juhul kui kaebaja on käitunud pahauskselt, sest arvele märgitud kaup/teenus on saadud. Kuid kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ja nii kontrollaktis kui maksuotsuses kajastatud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et kaebaja ja HCC Solutions OÜ vahel ei ole tehinguid toimunud, järelikult ei ole kaebajal õigust tegelikkuses mittetoimunud tehingu kohta väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Käesoleval juhul on kaebaja käitunud kohtu arvates pahauskselt, sest on olnud teadlik, et tegelikkuses arvel kajastatud poolte vahel tehingut ei toimunud. Kohtu hinnangul kinnitavad kaebaja teadlikust eelkõige maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud arvel kajastatud äriühingute seaduslike esindajate omavahelisest tutvusest. Asjaolu selle kohta, et kaebaja pole arvel kajastatud tehingute eest tasunud, kuigi on tasumist maksumenetluse käigus lubanud. Kuigi kaebuses on kaebuse esitaja asunud kummalisele seisukohale väidetava nõudeõiguse tekkimise osas ning põhjendanud tasumata jätmist läbi selle, ei ole kohtule eluliselt usutav juba asjaolu, et nii suures mahus tehtavate tehingute korral ei hakka väidetav müüja oma nõudeõigust rakendama. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja teadlikust kinnitab ka asjaolu, kuidas mittetoimunud tehingud olid vormistatud ja asjaolu, et tehingute tulemusel oli ainukeseks kasu saajaks üksnes kaebaja. Kuna kaebaja on oma raamatupidamisarvestuses teadlikult kasutanud nõuetele mittevastavat arvet ja ei ole maksumenetluses ega kohtus suutnud tõendada, et oleks teinud tehingu arvel näidatud müüjaga (HCC Solutions OÜ), siis on kohtu arvates kaebaja pahausksus tõendatud sooviga vaidlusaluseid arveid kajastada oma raamatupidamises üksnes alusetu tagastusnõude tekitamiseks.
19. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur jõudis, maksumenetluse tulemusena tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates, õigele järeldusele, et poolte vahel pole arvel näidatud tehinguid toimunud ning asjaolu, kellelt kaebaja tegelikult Siidra ja Kalla maaüksuste raieõiguse ostis, on üksnes teada temale endale. Vastustaja tuvastas, et raieõiguse müüjaks ei olnud HCC Solutions OÜ, äriühingu nimel vormistati vaid arved eesmärgiga luua võimalus sisendkäibemaksu maha arvamiseks kaebaja poolt. Kuivõrd tegelik müüja on teadmata, siis ei saa eeldada, et tegemist oleks käibemaksukohustuslasega ning kaebajal puudub kohtu arvates alus sisendkäibemaksu deklareerimiseks.
20. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane haldusakt, mis on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele, järelikult selle tühistamiseks puudub alus, mistõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.
21. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik