) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel puudub vaidlus krediidilepingu sõlmimise fakti osas.
lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.
lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja 4
lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Koos laenulepinguga sõlmiti 15.03.2016 kostjate 2 ja 3 avalduse alusel (tl 30-33) laenuandja ja kostja 2 ja 3 vahel piirsummas kuni 14 000 eurot käenduslepingud Xxxx ja Xxxx (tl 12-13, tl 21-22), mille kohaselt võtsid kostja 2 ja 3 endale eraisikuna kohustuse tagada laenulepingust tulenevate nõuete täielik täitmine, kui laenusaaja on jätnud oma kohustused tähtajaks täitma. Seega vastutavad kostja 2 ja 3
lg 1-3 ja
lg 1-2 kohaselt kostja 1 poolt sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga 1.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.
lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
kohaselt võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Tsiviilasja materjalide järgi sõlmis laenuandja Credit Invest OÜ
lg 1 alusel hagejaga nõude loovutamise lepingu xxxx, mille kohaselt laenuandja loovutas 18.08.2016 kostja 1 ja laenuandja vahelisest tehingust tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuetega Krediidikaitse Grupp OÜ-le koos õigusega pöörata nõudeõigus laenutehingu käendajate ehk kostja 2 ja 3 vastu (tl 38). Seega on hageja
lg 2 ja
kohaselt õigustatud esitama hagi kostjate vastu laenulepingust nr Xxxx ja käenduslepingutest nr Xxxx ja Xxxx tulenevates nõuetes.
kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.
kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise eest on sätestatud
§-s 101.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda ning p 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise viivist.
lg 1 esimese ja teise lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tsiviilasja materjalidega on tõendatud, et kostja 1 kohustus laenulepingu nr Xxxx p 3 kohaselt tagastama laenuandjale 7420 eurot (krediidisumma 7000 eurot + intress 6% laenusummalt 30 päeva arvestuses 420 eurot) hiljemalt 15.04.2016 (tl 14-19). Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja tasuma maksete tasumisega viivitamisel viivist 0,20% päevas. Kostja 1 pikendas 27.04.2016 (laenulepingu p 3.10.2 kohaselt) laenu tagasimakse tähtaega 30 päeva võrra, tasudes ära intressi eelneva 30 päeva eest summas 420 eurot (tl 35) ning uueks laenu tagasimakse tähtajaks sai 15.05.2016 kuupäev. Poolte vahel puudub vaidlus, et 5
lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
lg 2 kohaselt juhul, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.
lg 5 kohaselt peavad lepingu ülesütlemise korral lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut.
lg 2 kohaselt juhul, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. 12.07.2016 saatis laenuandja võlgnikule ja käendajatele elektroonilise nõudekirja (pretensiooni), millega laenuandja andis kostjatele täiendava tähtaja kuni 19.07.2016 võlgnevuse tasumiseks (tl 36-37). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjad ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus
lg 1 ja
Hageja laenulepingust tulenev nõue on kokku 9520 eurot, millest põhivõlg on 7000 eurot, interess 420 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 12.10.2016 kuupäeva seisuga 2100 eurot. Tulenevalt
lg 5 koosmõjus
lg 1 on kostja 1 kohustatud tagastama hagejale krediidisumma ning tasuma krediidilt intressi lepingus sätestatud suuruses,
lg 1 alusel kohustub kostja 1 tasuma hagejale viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostjad 2-3 vastutavad
lg 1-3 ja
Kostjad 2-3 on esitanud hageja nõudele vastuväite, mille kohaselt leiavad, et nad käendasid kostja 1 laenu ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutusi ning kahjusid käenduslepingu järgi summas kuni 14 000 eurot. Hagis nõuab hageja suuremat summat, koos riigilõivuga vähemalt 14 650 eurot. Hageja on seisukohal, et käenduslepingus märgitud maksimumsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga käenduslepingust tulenevate võlausaldaja täiendavate nõuete eest, mida võib esitada ka sõltumata vastutuse maksimumsummast. Sellisteks käenduslepingust tulenevateks täiendavateks nõueteks on eelkõige käendaja enda viivitusest tuleneva kohustuse täitmisel tekkivad kohtumenetluskulude hüvitamise nõuded, käesoleval juhul hageja poolt tasutud riigilõivu hüvitamise nõue summas 650 eurot. Tsiviilasja materjalide järgi on hageja esitanud kostjate 2-3 vastu põhivõla 7000 euro, intressi 420 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 12.10.2016 seisuga 2100 euro ning TsMS 367 alusel peale hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutuva viivise nõudes 0,2% päevas tagastamata põhinõudelt (7000 eurot) alates 13.10.2016 kuni põhinõude täitmiseni, aga mitte enam kui 4480 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.