2-16-16542/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avaldamise aeg ja koht 28.02.2017, avaliku e-toimiku kaudu Tsiviilasja number 2-16-16542 Tsiviilasi Xxxx(Xxxx) hagi Xxxx(Xxxx) vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2075 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx), seaduslik esindaja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post: xxxx. ) Kohtuistungi toimumise aeg Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) 04.01.2017, edasi kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.
2. Välja mõista Xxxx Xxxx kasuks Xxxx ülalpidamiseks alates 02.11.2016 igakuine elatis muutuva suurusena perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõikes 1 sätestatud minimaalmääras kuni Xxxx täisealiseks saamiseni, s.o kuni 12.11.
4. Perioodil 02.11.2016 kuni 28.02.2017 Xxxx poolt Xxxx ülalpidamiseks tasutud elatise summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
5. Elatise võlgnevus tuleb tasuda Xxxx arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX (selgitusse märkida „elatise võlgnevus“). Igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette vastava kuu 10-ndaks kuupäevaks Xxxx arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is (selgitusse märkida „elatis“).
6. Xxxx on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulude jaotus
7. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja Xxxx kanda.
8. Rahuldada Xxxx menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
9. Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Xxxx välja Xxxx kasuks menetluskulud summas 50 eurot (õigusabikulud). 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Xxxx(hageja) esitas 02.11.2016 Harju Maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja igakuine elatis alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, elatise summa muutub koos palga alammäära muutumisega) alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja seaduslikul esindajal ja kostjal xxxx laps Xxxx , (hageja), kes elab koos emaga Xxxx . Käesolevaks ajaks on pooltevahelised suhted lõppenud. Lapse vanemad ei ela koos alates märtsist
10. Kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes täitnud. Hageja seaduslikul esindajal on aga raske täita üksinda ülalpidamiskohustust lapse suhtes ja tagada lapsele head võimalused arenemiseks ja kasvamiseks. Kostja ei ole nõus elatise maksmisega poolte kokkuleppel. Hageja palus tasuda väljamõistetud elatis hageja seadusliku esindaja Xxxxkontole iga kuu 10-ndaks kuupäevaks, selgitusega „elatis“. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et ta nõuab elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, s.o alates 02.11.2016, seega on kostja viited ülapidamiskohustuse ebaregulaarsele väidetavale täitmisele enne hagi esitamist asjakohatud. Kohtuistungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et hageja, kes on 14-aastane, ülalpidamiseks ei jätku 150 eurost. Hagejal on lisakulutusi, tal on allergia. Kostja vastuväited Kostja võttis hagi õigeks selles osas, et ta peab oma lapsele igakuiselt elatisraha maksma ja kostja rahalised toetused on olnud ebaregulaarsed ja mittepiisavad, kuna kostja oli pikemat aega töötu. Kostja palus vähendada seaduses ettenähtud elatise suurust, kuna kostjal on ka teine ülalpeetav laps, xxxx sündinud Xxxx , kes jääks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja saab palka vähem kui 600 eurot kuus ning tema töötasu ja pangakonto on arestitud kohtutäiturite poolt. Lubatud on väljamakse 1,666 miinimumpalga ulatuses. Kostjal on võimalik maksta hagejale igakuiselt elatisraha 120 eurot. Kostja suhted hagejaga ei ole mingil juhul lõppenud, ta püüab hagejaga regulaarselt kohtuda ja on ka last vastavalt võimalustele püüdnud materiaalselt toetada (ühised lõunasöögid, kinoskäigud, suvised koosveedetud puhkused Lõuna-Eestis vanavanemate maakodus). Kuna kostja pangakonto on olnud pikaajaliselt arestitud, siis on kostja aastate jooksul 2 teinud hagejale ülekandeid oma ema Xxxx pangakontode kaudu. Makseid on tehtud Xxxx soovil erinevatele kontodele, Xxxx , Xxxx , Xxxx (Xxxx poeg). Viimane makse oli 120 eurot 12.11.2016 Xxxx pangakontole. Samuti on kostja ema tasunud mitme aasta vältel Xxxx liisingumakseid. Kokkulepe oli, et hageja arvestab neid makseid elatisraha osana. Kostjal säästud puuduvad ja sissetulekust kulub kostjal ainuüksi eluasemele 350 eurot. Samuti on kostja kanda tema teise lapse ja elukaaslase ülalpidamiskulud. Kohtuistungil selgitas kostja, et maksimaalselt saab ta maksta hagejale elatist 150 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendused Xxxx ja Xxxx on ühine tütar, xxxx sündinud Xxxx(tl 6), kes elab koos emaga Xxxx . Hageja esitatud maksekorraldustest (tl 90, 94, 96) nähtuvalt on Xxxx kontolt kantud Xxxx kontole 12.11.2016.a. 120 eurot (selgitusega elatisraha Xxxx ) ja 13.12.2016.a. 120 eurot (selgitusega elatisraha Xxxx Xxxx ), 12.01.2017.a. 150 eurot Xxxxkontole (selgitusega Xxxx elatisraha Xxxx xxxx). Nimetatud summad loeb hageja kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi peab vanem oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Hageja nõuab elatist miinimummääras. PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara (vt Riigikohtu
11. oktoobri 2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; Riigikohtu
12. aprilli 2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14; Riigikohtu
13. märtsi 2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12; Riigikohtu
14. aprilli 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16). Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus (vt Riigikohtu
15. jaanuari 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17; Riigikohtu
16. aprilli 2016.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui 3 vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega annab teiste laste olemasolu alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-119-15 punktist 11 nähtub, et PKS 102 lõike 2 teises lauses silmas peetud vahendite ühetaoline kasutamine ei tähenda nende vahendite aritmeetilist jagamist ülalpeetavate arvuga (sh ülalpidaja ise), vaid pigem seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks. Seega ei pea erinevatele ülalpeetavatele antav rahasumma olema igakuiselt võrdne, vaid tagatud peab olema kõigi alaealiste laste igapäevaste vajaduste rahuldamine. Kohus on tuvastanud, et kostjal on lisaks hagejale veel üks laps, xxxx sündinud Xxxx . Kostja ongi väitnud, et hageja kasuks elatise alammääras väljamõistmisel jääks tema teine laps Xxxx hagejast halvemasse varalisse olukorda. 01.12.2016 menetlusdokumendis tõi kostja esile, et saab palka vähem kui 600 eurot kuus ning tema töötasu ja pangakonto on arestitud kohtutäiturite poolt ning lubatud väljamakse on 1,666 miinimumpalga ulatuses. Kohus andis 04.01.2017 toimunud kohtuistungil kostjale tähtaja tõendite esitamiseks kostja sissetuleku ja varalise olukorra kohta, kostjaga koos elava lapse igakuiste põhjendatud vajaduste kohta, lapse ema sissetuleku (sh toetused) ja varalise olukorra kohta. 18.01.2017 menetlusdokumendis tõi kostja täiendavalt esile, et elab koos elukaaslase Xxxx üürikorteris, maksab igakuiselt üüri 240 eurot kuus ja kommunaalmakseid ca 120 eurot kuus. Toidu, riiete ja olmekaupade peale kulub 250-300 eurot. Elukaaslasel on ka teine ülalpeetav laps, xxxx sündinud xxxx, laps elab koos isaga. Elukaaslane saab igakuiselt kahele lapsele toetust 475 eurot, millest xxxx toetus moodustab 425 eurot. xxxx vajaduste rahuldamiseks kulub umbes 250 eurot kuus. Peamiselt kulutatakse raha lapse mähkmetele, riietele, toidule, hügieenitarvetele. xxxx ülalpidamiskulud on umbes 100 eurot kuus, mis kulub lapse riiete, toidu, mänguasjade ja raamatute ostmiseks. Elukaaslasel xxxx puuduvad muud sissetulekud ja tema pangakonto on arestitud. Tõenditena esitas kostja oma pangakonto väljavõtte ja väljavõtte kostja vastu algatatud täiteasjade nimekirjast. Vaatamata kohtu nõudmisele ei esitanud kostja tõendeid kostjaga koos elava xxxx kuiste põhjendatud vajaduste kohta ja lapse ema xxxx sissetuleku (sh toetused) ja varalise olukorra kohta. Kohus võtab teise lapse xxxx(sündinud xxxx) vajalike kuludena edasiste arvestuste aluseks 18.01.2017 menetlusdokumendis kostja poolt esitatud summa 250 eurot. Kohus on seisukohal, et tegemist on eluliselt usutavate kulude suurusega, võttes arvesse lapse vanust, seda, kas elatakse ühe või kahe vanemaga ning seda, et kulude suurus on mõistlikult võrreldav Xxxx miinimumkuludega, mis 2016.a. oli 430 eurot ja alates 01.01.2017.a. 470 eurot kuus. Järgnevalt analüüsib kohus poolte poolt esitatud ja kohtu poolt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 5 alusel kogutud tõendeid (tl 69, 70, 71, 73, 77, 79, 81, 85, 86, 87, 120, 122, 126, 127, 133, 138, 139, 140, 141, 142, 143) laste emade ja kostja varalise olukorra kohta, et tuvastada laste vajaduste rahuldamise võimalused. Kostja poolt esiletoodu kohaselt elab xxxx koos kostja ja ema xxxx. Seega ei pea kostja osalema lapse ülalpidamises igakuiselt elatusraha makseid tehes, vaid perekonnasisesel kokkuleppel mistahes muus vormis. xxxx omab arveldusarvet Swedbank AS-is. Vastavalt xxxx Swedbank AS-i arveldusarve väljavõttele perioodil 01.11.2016 kuni 31.01.2017 (tl 86) on tema arvele laekunud sissemaksed füüsilistelt isikutelt xxxx 50 eurot taskurahaks, xxxx 50 eurot selgitusega „xxxx“ ja 4 kokku 447 eurot selgitusega „laen“. Sotsiaalkindlustuameti teatisest nähtuvalt perioodil 01.11.2016 kuni 31.01.2017 on Alena Eskole välja makstud riiklikke peretoetusi 2 lapse eest kogusummas 300 eurot ja riiklikku vanemahüvitist kogusummas 1147,81 eurot (tl 81). Kohtule ei ole esitatud tõendeid Xxxx poolt lapsele Xxxx , kes elab koos isaga, tehtud kulutuste kohta. Seega ei ole Xxxx poolt teisele lapsele tehtud kulutused tõendamist leidnud. Arvestamata kostja sissetulekuid oli Xxxx käsutuses rahalisi vahendeid lapse Xxxx ülalpidamiseks (sissetulek (50+447+1147,81) jagatuna kahega+Xxxx osa peretoetusest, s.o 150 eurot) perioodil 01.11.2016 kuni 31.01.2017 summas 972,41 eurot (822,41+150), keskmiselt 324,14 eurot kuus. Hageja elab koos ema Xxxx , emal teiste ülalpeetavate kohta andmeid kohtule esitatud ei ole. Arveldusarve väljavõtete kohaselt (tl 98, 100) oli Xxxx sissetulek perioodil november kuni jaanuar (k.a) töötasu 804,31 eurot, töövõimetushüvitus 226,85 eurot, peretoetus 119,18 eurot kuus. Seega on Xxxx käsutuses olnud nimetatud perioodil rahalisi vahendeid lapse ülalpidamiseks (sissetulek jagatuna kaheks + riiklik toetus + kostja makstud elatis kokku summas 390 eurot) 852,90 eurot, s.o keskmiselt 284,3 eurot kuus. Vallas-ja kinnisvara Xxxx puudub, ta üürib korterit, tasudes igakuiselt üüri 350 eurot kuus (tl 108-118). Kostja väidab, et tema sissetuleku moodustab töötasu alla 600 euro. Kostja omab arveldusarveid Swedbank AS-is ja SEB Pank AS-is. Kostja SEB Pank AS arveldusarvest (tl 123) nähtuvalt kontojääk 0, broneeringud (sh inkassonõue) 31 844,40 eurot. Swedbank AS arveldusarve väljavõttega (tl 40-41, 87) on tõendatud, et perioodil 01.01.2016 kuni 31.01.2017 laekus kostja arvele töötasu, isapuhkusetasu, töövõimetushüvitist kokku 1464,33 eurot, füüsiliselt isikult Asta Xxxxalt kokku 142,10 eurot. Seega kostja sissetulek nimetatud perioodil oli 1606,43 eurot. Kostja väitel on lubatud väljamakse 1,666 miinimumpalga ulatuses, kuna tema töötasu ja pangakontod on arestitud. Kostja ei ole tõendanud oma kulusid eluasemele. Kostjale kuuluval sõidukil on käsutamise piirang – keelumärge. Täitetoimikute väljavõtetest nähtuvalt on arestimise aluseks kohtuotsused või kohtumäärused (tl 42-46). Lisaks täitmisel olevatele kohtuotsustele tsiviilasjades on lahendi tegijateks Ühisteenused AS ja Politsei-ja Piirivalveamet. Seega on kostja oma käitumisega ise pannud ennast olukorda, kus tema töötasu ja pangakontod on arestitud. Alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmist tuleb eelistada muude võlaõiguslike kohustuste täitmisele. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Kostja peab tegema endast kõik oleneva, et tagada ka oma lapse Xxxx igapäevaste vajaduste rahuldamine, makstes elatist vähemalt perekonnaseaduses sätestatud minimaalmääras. Eeltoodust tulenevalt ei leidnud tõendamist, et kostja poolt hagejale PKS § 101 lõikes 1 ettenähtud määras elatise maksmise korral osutuks tema xxxx sündinud laps vähemkindlustatuks kui hageja või et sellega kaasneks laste ebavõrdne olukord. Kohus juhib kostja tähelepanu ka PKS §-le 106, mille kohaselt kui sugulane on PKS § 102 alusel ülalpidamise kohustusest vabastatud, annab ülalpidamist sugulane, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Seega isegi kui kohus vabastaks kostja osaliselt hageja ülalpidamise kohustusest, oleks lapsel õigus pöörduda PKS § 96 alusel ülalpidamisnõudega kostja vanema(te) (vanavanema(te) vastu. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks hageja ülalpidamiseks välja alates 02.11.2016 igakuise elatise muutuva suurusena PKS § 101 lõikes 1 sätestatud minimaalmääras kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 12.11.
17. Perioodil 02.11.2016 kuni 28.02.2017 hageja ülalpidamiseks tasutud elatise summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. 5 Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Kostja poolt kohtule esitatud tõendid: kauba ühendussisese väljaandmise akt, Alvadi autoosad invoice, passi koopia, Euroopa Komisjoni teatis (tl 47-50) on kostja sõnul esitanud ta kohtule ekslikult, nende tagastamist ei soovi. Kohus jätab nimetatud tõendid tähelepanuta. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskuludeks käesolevas menetlusstaadiumis on 50 eurot õigusabile (tl 35), mis on vajalik ja põhjendatud kulu ja mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja selgitab kostjale, et 2075 eurot on tsiviilasja hind ja kostja seda tasuma ei pea. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 6