lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad
lg-s 2 sätestatud asjaolud.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata
lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna menetluse käigus on ilmnenud, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks selle küsimuse täiendavat analüüsimist menetluse käigus. Kaebaja on esitanud kohtule nõude tühistada Tallinna Vangla käskkiri, millega teda ei lubatud perioodil 04.01.201711.01.2017 väljasõidule, ning kohustada vanglat lubama kaebajat väljasõidule. Kaebaja vabanes Tallinna Vanglast 15.06.2017. 6.
lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.
lg 2 p 1 järgi võib tühistamiskaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Tühistamiskaebus sellise kehtetu haldusakti peale, mille täiendavast tühistamisest ei saa kaebajale enam mingisugust tulu tõusta, ei täida õiguste kaitse funktsiooni. Kuna taotletud väljasõidu periood on möödunud ning kaebaja viibib alates 15.06.2017 vabaduses, ei oma Tallinna Vangla keeldumine kaebaja väljasõidule lubamisest kaebaja suhtes enam mistahes toimet. Riigikohtu praktika kohaselt võib tühistamiskaebuse esitamist lubada ka haldusaktide peale, mille kehtivusaeg on lõppenud, juhul kui selle haldusakti mõju ja praktiline tähendus ei pruugi kaebaja jaoks olla vaatamata haldusakti kehtivuse lõppemisele veel täielikult ammendunud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-44-14, p 11). Praegusel juhul ei saa aga kaebaja vanglast ajutiselt välja lubamisest keeldumine kaebaja kui vabaduses viibiva isiku õigustele enam mingisugust mõju avaldada. Kohus on seega seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus sellise keeldumise peale tühistamisnõude esitamiseks. Kuna kaebaja viibib vabaduses, puudub kaebajal kaebeõigus ka kohustamisnõude esitamiseks, sest sellise kaebuse rahuldamine ei oleks võimalik. 7. Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul ka vajadus juhtida kaebaja tähelepanu nõude muutmise võimalusele ja anda selleks kaebajale täiendav tähtaeg. Kohus ei pea eesmärgipäraseks tühistamisnõude muutmist tuvastusnõudeks. Kui kinnipeetav on vanglast vabanenud, ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa kaebaja kui endise kinnipeetava õiguste kaitsmisele tulevikus (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-8-14, p 11). Hüpoteetiline võimalus sattuda uuesti samasse olukorda ei anna piisavat alust preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2016 määrus nr 3-14-51741, p 10). Seega ei saaks vaidlustatud käskkiri kaebaja vabanemise hetkest alates tema õigustele mingit edasist negatiivset mõju omada isegi juhul, kui praeguses vaidluses kaebus rahuldataks. Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei annaks kohtu hinnangul praegusel juhul õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.
lg 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Käesoleva haldusasja materjalides väljendatut ja vaidlustatud sätete olemust arvestades on äärmiselt ebatõenäoline, et kaebaja lühiajalisest vanglast väljalubamise keeldumisest saanuks kaebajale tekkida mingit varalist kahju või oleks kahjustatud hüvesid, mille puhul oleks alust mittevaralise kahju hüvitamise nõudeks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses. Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta kaebajalt ka võimalust kahju hüvitamise nõude esitamiseks RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud 3-aastase tähtaja jooksul. 8. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal menetluse vältel asjaolude muutumise tõttu kaebeõigus, mistõttu jätab kohus kaebus
lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
lg-st 6 ja § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. 9. Kaebaja kannab tulenevalt
Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist vastuses kaebusele taotlenud ega menetluskulude kohta andmeid esitanud. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu, ei kuulu kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv vastavalt
/allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.