RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number

kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine 5-17-14

1. august 2017 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Viive Ligi, Malle Seppik, Saale Laos ja Paavo Randma Vabariigi Valitsuse
2. juuni
3. a

nr 101 „Kambja valla ja Ülenurme valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a

nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ põhiseaduspärasuse kontroll Kambja Vallavolikogu ja Ülenurme Vallavolikogu

1. juuli
2. a taotlus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Kambja Vallavolikogu ja Ülenurme Vallavolikogu taotlus peatada kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni Vabariigi Valitsuse
3. juuni
4. a

nr 101 „Kambja valla ja Ülenurme valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a

nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ kehtivus, täitmine või jõustumine. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Vabariigi Valitsus võttis 22. juunil 2017. a vastu

nr 101 „Kambja valla ja Ülenurme valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a

nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ (edaspidi määrus).

§ 1

lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustati uue haldusüksuse Kambja valla moodustamine Kambja valla ja Ülenurme valla ühinemise teel. Uue haldusüksuse moodustamine jõustub

§ 5lõike 2 kohaselt Kambja Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

2. juulil
3. a esitasid Kambja Vallavolikogu ja Ülenurme Vallavolikogu Riigikohtule taotluse, milles paluvad algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

põhiseaduspärasuse kontrollimiseks ning tunnistada määrus põhiseaduse (PS) §-dega 154 ja 158 vastuolus olevaks ning kehtetuks. Samuti palutakse taotluses peatada vaidlusaluse

kehtivus või selle täitmine või

veel jõustumata sätete jõustumine kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni. TAOTLUSE ESITAJATE SEISUKOHT 5-17-14 3. Taotluse esitajad on seisukohal, et

kehtivuse peatamine on vajalik põhjusel, et Kambja valla ja Ülenurme valla õigussubjektsus võib valimiste tulemusel lõppeda enne vaidluse lahendamist Riigikohtus ning Kambja vald ja Ülenurme vald jäävad vastuolus PS §-st 154 tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse õiguste kaitse garantiiga ilma võimalusest kaitsta ennast riigivõimu meelevaldse otsuse vastu. Vaidlusaluse

tagajärjed on pöördumatud, kuna endise olukorra taastamine on võimatu. Uus õigussubjekt Kambja vald peab oma huvidest lähtudes Riigikohtule esitatud taotlusest loobuma. 4. Lisaks sellele on

kehtivus vaja peatada välistamaks segadust valimistoimingutega. Kambja valla ja Ülenurme valla territooriumil on praegu teinud valimistoiminguid nii maavanem moodustatava Kambja valla kohta kui ka taotluse esitajad olemasolevate Kambja valla ja Ülenurme valla kohta. Maavanema valimistoimingud ei asenda taotluse esitajate tehtud valimistoiminguid ega tunnista neid kehtetuks. Taotlejad kavatsevad viia Kambja vallas ja Ülenurme vallas läbi volikogude valimised, alustades 16. augustist 2017 kandidaatide ülesseadmisega. Kui Kambja valla ja Ülenurme valla territooriumil toimuksid samaaegselt kahed valimised, oleks see vastuolus õigusselguse ja demokraatia põhimõtetega. Sellega kaasnevad suuremad kulud ja vaidlused, välistatud pole valimistulemuste kehtetuks tunnistamine ja kordusvalimiste läbiviimine. Juhul kui maavanema valimistoimingud asendavad Ülenurme ja Kambja vallavolikogude valimistoiminguid, toimuvad valimised üksnes moodustatavas Kambja vallas. Riigikohtule esitatud taotluse rahuldamise korral kujuneks siis aga olukord, kus Kambja vallal ja Ülenurme vallal ei oleks volikogusid ning nende asemel astub ametisse moodustatava Kambja valla volikogu.

kehtivuse peatamisel saaksid volikogude valimised toimuda praegu olemasolevates valdades, taotluse rahuldamata jätmise korral tuleks läbi viia erakorralised valimised moodustatava Kambja valla piirides. 5. Taotlejad on seisukohal, et peatada ei tuleks üksnes

veel jõustumata sätete jõustumist, vaid kogu vaidlusaluse

kehtimine või selle täitmine, tuginedes analoogia korras halduskohtumenetluse seadustiku § 251 lõike 1 punktile 1.

§ 5

järgi ei ole

§ 1

lõiked 1 ja 2 ning § 4 veel formaalselt jõustunud, kuid sisuliselt avaldab määrus mõju juba enne valimisi. Vahetult pärast vaidlusaluse

osalist jõustumist asus Tartu maavanem tegema moodustatava Kambja valla kohta valimistoiminguid, mis tähendab

täitmist. Juhul, kui

kehtivust ei peatata, ei ole maavanema valimistoiminguid võimalik takistada ning valimised toimuvad õigusvastase sundühendamise alusel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Taotlejad paluvad peatada vaidlusaluse

kehtivus, täitmine või jõustumine kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni. Taotlejad on seisukohal, et juhul kui Kambja valla ja Ülenurme valla õigussubjektsus lõpeb enne vaidluse lahendamist Riigikohtus, toob see nimetatud omavalitsusüksuste jaoks kaasa pöördumatud tagajärjed.

1. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 12 järgi võib Riigikohus menetlusosalise põhistatud taotluse alusel või omal algatusel põhistatult peatada vaidlustatud õigustloova akti või selle sätte jõustumise kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni. Arvestades PSJKS §-s 7 sätestatut, saab Riigikohus PSJKS § 12 järgides peatada kohaliku omavalitsuse volikogu taotluse alusel sellise veel jõustumata õigusakti või selle sätte jõustumise, mis riivab või võib riivata kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikke tagatisi.
2. Kolleegium möönab, et vaidlusalune määrus võib riivata Kambja valla ja Ülenurme valla põhiseaduslikke tagatisi.

§ 1

lõiked 1 ja 2 toovad kaasa uue haldusüksuse Kambja valla moodustamise olemasoleva Kambja valla ja Ülenurme valla ühinemise teel. Eesti territoriaalse haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 92 lõike 2 järgi ühinemise tulemusena kohaliku omavalitsuse üksuse moodustamisel ühinev kohaliku omavalitsuse üksus kui avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb 2

sätted, mis toovad kaasa Kambja valla ja Ülenurme valla õigussubjektsuse lõppemise, ei ole jõustunud. ETHS § 92 lõike 1 järgi tekib haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustuval kohaliku omavalitsuse üksusel õigusvõime kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval. Sellega kooskõlas näeb

§ 5

lõige 2 ette, et

§ 1

lõiked 1 ja 2 jõustuvad moodustatava Kambja valla vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval. 10. Seega on kolleegiumi hinnangul küll olemas formaalsed eeldused PSJKS § 12 kohaldamiseks

§ 1

lõigete 1 ja 2 jõustumise peatamiseks, kuid ainuüksi sellest ei piisa taotluse rahuldamiseks. Õigusakti või selle sätete jõustumise peatamise taotluse lahendamisel tuleb lisaks sellele hinnata, kas õigusakti jõustumine muudab taotlejal õiguste kaitse raskendatuks või võimatuks (vrdl Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. septembri 2014. a määrus asjas nr 34-1-34-14, punkt 9 ja 26. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-4-1-23-15, punkt 8). 11. Kolleegium ei näe praeguses menetlusetapis vajadust

jõustumata sätete jõustumise peatamiseks. Vajadus sellise menetlusliku otsuse tegemiseks võib tekkida siis, kui on tõenäoline, et menetlus kohtuasjas ei pruugi lõppeda enne valimistulemust väljakuulutamist. Juhul kui kolleegium ei jõua otsuseni enne valimistulemuste väljakuulutamist, saab kolleegium vajadusel ka omal algatusel peatada vaidlustatud

sätete jõustumise. Pärast põhjalikku tutvumist menetlusosaliste seisukohtadega saab kolleegium arvestada ka taotluse rahuldamise perspektiivi. 12. Taotlejad leiavad, et

kehtivus või täitmine tuleks peatada probleemide tõttu, mis on seotud 2017. aasta sügisel toimuvate korraliste kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega. Kolleegium mõistab taotlust nii, et taotlejate arvates tuleks

kehtivuse peatamisel valimised läbi viia olemasolevates omavalitsusüksustes.

1. Kolleegium märgib, et vaidlusalune määrus tervikuna või selle üksikud sätted ei mõjuta seda, kas kohaliku omavalitsuse volikogu valimised viiakse läbi olemasolevates või moodustatavates omavalitsusüksustes. Omavalitsusüksustel, kelle suhtes Vabariigi Valitsus algatas vastavalt haldusreformi seaduse (HRS) § 9 lõikele 2 haldusterritoriaalse korralduse muutmise, oli tulenevalt HRS § 12 lõike 2 punktist 4 pärast Vabariigi Valitsuse ettepaneku saamist kohustus teha hiljemalt
2. juuniks 2017 koostöös teiste asjaomaste volikogudega kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud valimistoimingud moodustatavale omavalitsusüksusele volikogu valimiseks. Maavanema pädevus teha moodustatava omavalitsusüksuse volikogu valimiseks valimistoiminguid tuleneb seejuures HRS § 12 lõikest 9 koostoimes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-ga
3. HRS § 12 lõike 9 järgi läks valimistoimingute tegemise pädevus maavanemale üle juhul, kui asjaomased volikogud ei olnud
4. juuniks 2017 teinud HRS § 12 lõike 2 punktis 4 nimetatud otsuseid ja toiminguid või kui volikogude otsused ei olnud samased. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised toimuvad olemasolevates omavalitsusüksustes üksnes juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustas haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse vastavalt HRS § 9 lõike 9 punktile 1 lõpetada. Seega tulenevad kohustused, mida kohalikel omavalitsustel ja maavanematel seoses
5. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega täita tuleb, haldusreformi seadusest, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest, mistõttu ei saaks vaidlustatud

kehtivuse või täitmise peatamine tuua kaasa taotlejate poolt soovitud tagajärge. Seetõttu ei käsitle kolleegium pikemalt küsimust, kas õigustloova akti põhiseaduspärasuse kontrolli menetluses saaks peatada akti või selle sätte kehtivuse või täitmise. 14. Eeltoodust lähtudes jätab kolleegium Kambja Vallavolikogu ja Ülenurme Vallavolikogu taotluse vaidlusaluse

kehtivuse, täitmise või jõustumise peatamiseks rahuldamata. Priit Pikamäe 3