Obsah (6)

§ 423§ 230§ 173§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2017. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-7117 Tsiviilasi M A hagi V A vastu iga

§ 423

lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada kostja madala sissetuleku ja osalise töövõimetuse tõttu ning tegemist on perspektiivitu hagiga. 4.3.1.

§ 423

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodud sättest tulenevalt on tegemist kohtu õigusega, mitte kohustusega. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud asjaolud – kostja osaline töövõimetus ja madal sissetulek - ei ole aluseks, mille najal on võimalik ilmselgelt ja kahtlusteta jõuda järeldusele, et hagi on perspektiivitu. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et puudub alus hagi läbivaatamata jätmiseks

§ 423lg 2 p 2 alusel ning kohus lahendab asja sisuliselt.

4.

1. Kostja leiab, et tema majanduslik seisund on halb ning tal ei ole võimalik tasuda hageja poolt nõutud elatist summas 117,50 eurot kuus. Kostja on töövõimetuspensionär osalise töövõime kaotusega ja töötu. Kostja sissetulek on pension 202 eurot kuus, millest maksab kostja Telia kodulahenduse ja mobiiliarve eest 25 eurot, ravimite peale kulub 40 eurot, bensiinile kulub ligikaudu 30 eurot ning ülejäänud raha kulub toidule. Muid sissetulekuid kostjal ei ole, kuid omab hageja seadusliku esindajaga (emaga) ühisvarana * asuvat kinnisasja. 4.4.
2. Kostja on eeltoodu tõendamiseks esitanud kohtule Eesti Töötukassa 30.03.
3. a töövõime hindamise otsuse ja tõendi /tlk 43-45/, millest nähtuvalt on V. A’l osaline töövõime ning isiku töötamine on tema terviseseisundist tulenevalt osaliselt takistatud. Isikul on: mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud südamekahjustusest; mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas, mis on põhjustatud 3 hingamishäiretest; piiratud käimine ja liikumine treppidel, takistatud on kehaasendi muutmine ja säilitamine ning igapäevatoimingute tegemine. Isiku kirjeldatud piirangud käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ning ravimite mõjust ei leidnud tervise infosüsteemi andmete alusel kinnitust. Arvestades tervisekahjustuste iseloomu, on isiku töövõime pikemaks kui 1 aastaks raskesti prognoositav. Töövõime vähenemise kestus üks aasta, s.o 14.03.2017 kuni 13.03.
4. a. Lisaks on kostja esitanud Eesti Töötukassa 04.04.
5. a otsus töövõimetuse määramise kohta /tlk 46-47/, millest nähtuvalt V A’l on osaline töövõime, ta on töötuna arvele võetud ning töövõimetoetuse päevamäär on 11,82 eurot ning töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva ees on 6,74 eurot. Töövõimetoetuse maksmise periood on 01.04.2017-13.03.
6. a. 4.4.
7. Kohus leiab, et kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja igakuiseks sissetulekuks töövõimetoetus ligikaudu 202 eurot kuus (30 kalendripäeva * 6,74 eurot). Samuti nähtub esitatud tõenditest, et kostjal on osaline töövõime. Kostja nimetatud kulutused Telia kodulahenduse, mobiiliarve, vajalike ravimite, bensiini ning enda elutarbelistele kuludele on tõendamata. 4.4.
8. Kohus leiab, et eeltoodu ei tõenda, et kostja ei ole võimeline hagejale tasuma elatist taotletud ulatuses, s.o summas 117,50 eurot kuus. PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestavad, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesolevas asjas on hageja esitanud elatise nõude juba ½ väiksemas ulatuses kui seaduses sätestatud alammäär (
9. a 235 eurot kuus), kuna hageja on hagi esitamisel arvestanud PKS § 102 lõikes 2 sätestatud mõjuva põhjusega, s.o kostja osalise töövõimega. Seega on hageja omal algatusel vähendanud nõutavat elatis alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra ning kohus leiab esitatud asjaolude ja tõendite alusel, et nõutav elatis on esitatud määras, mida kostja on suuteline hagejale tasuma. 4.4.
10. Kostja on kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt osaliselt töövõimeline, seega on kostja vähemalt teatavas määras võimeline teenima elatist enda ja oma alaealise lapse ülalpidamiseks. Kostja on kinnitanud, et talle on vahendatud tööpakkumisi Eesti Töötukassa kaudu (värvitsehhi, lihatööstusesse ja puidutööstusesse), kuid pakkumised ei ole sobivad tervisliku seisundi tõttu. Kohus on kogunud hageja taotlusel tõendeid Eesti Töötukassast kostjale vahendatud tööpakkumiste kohta /tlk 51-53/. Eesti Töötukassa vastusest nähtuvalt on kostja töötuna arvele võetud alates 14.10.
11. a ja on töötuna arvel kuni käesoleva ajani. Kostja on töötukassale avaldanud, et otsib tööd puidutöölisena, tootmistöölisena või valvurina. Kostja on kandideerinud kolmele tööpakkumisele – puidutootmise töötaja, pakkija ja plastoodet valutööline - kuid ei ole osutunud valituks. Valvurina tööpakkumisi ei ole olnud. 4.4.
12. Kohus leiab, et kostja esitatud väide, et ta on aktiivselt tööd otsinud, on tõendamata. Ligikaudu kaheksa kuu jooksul kolmele töökohale kandideerimine ei näita, et isik osaleb aktiivselt töö otsimise protsessis. Samuti pole kohtule esitatud ühtegi tõendit asjaolude kohta, et kostja on omal algatusel (ilma Töötukassa vahenduseta) otsinud endale sobivat ja võimetekohast tööd. 4.4.
13. Kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud tõendeid ja asjaolusid, esineb käesolevas asjas PKS § 102 lõikes 2 sätestatud olukord, kus teise vanema, s.o kostja osalise töövõimetuse tõttu on põhjendatud elatis välja mõista alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra, 4 mida hageja on omal algatusel juba teinud ning puuduvad täiendavad alused nõutud elatise täiendavaks vähendamiseks alla taotletud summa, s.o 117,50 euro kuus. Kostja poolt esile toodud asjaolud ja tõendid kinnitavad, et kostja on osaliselt töövõimeline ning tema sissetulekuks käesoleval ajal on töövõimetuspension summas 202 eurot kuus. Seega on kostja vähemalt osaliselt suuteline endale ja oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatist teenima. Kuna kostja on teovõimeline täisealine isik, kellel Rahvastikuregistri andmete kohaselt on omandatud keskeriharidus, siis puudub kohtul kahtlus, et kostja on võimeline lisaks saadavale töövõimetoetusele teenima täiendavalt tulu, mis tagab nii kostja enda tavapärase ülalpidamise kui hageja ülalpidamise nõutud ulatuses, s.o summas 117,50 eurot kuus. PKS § 102 lg 2 teise lause sätestab, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. 4.4.
14. Riigikohus on ka 24.10.
15. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud (p 15), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada. 4.4.8.

§ 230

lg 3 alusel võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel. Kohus on teinud päringud kostjal olemasoleva sõidukite kohta ning päringute vastustest nähtuvalt kuulub kostjale sõiduauto Audi 100 Avant. Lisaks on kostja kinnitanud, et kostja ja hageja seadusliku esindaja (ema) ühisvarasse kuulub kinnisvara aadressil *, mille tõendamiseks on hageja omakorda esitanud kohtule ka väljavõtte e-kinnistusraamatus. Nimetatud väljavõte kinnitab, et kinnistu * (registriosa nr *) kuulub V A ja M A (praeguse nimega M R) ühisomandisse /tlk 61/. Seega kuulub kostjale ka vara, mille arvelt on kostjal võimalik rahaliste vahendite ebapiisavuse korral lapse ülalpidamiskohustust täita. 4.4.

1. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kohus on seisukohal, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid seejuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard (vt Riigikohtu
2. märtsi
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). 4.
4. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja hagi täielikult, kuivõrd hageja nõuab kostjalt elatist alla PKS § 102 lõikes 2 sätestatud alamäära, kuna esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud alammmärra. Kohus mõistab kostjalt V A’lt välja elatise summas 117,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1/4 s.o veerand maksmise ajal kehtivast Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 05.05.
5. a kuni lapse M A täisealiseks saamiseni *. a. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS 100 lg 4). Elatis tasuda hageja M A seadusliku esindaja M R arvelduskontole nr * * AS-is, selgitusega: elatis M A ülalpidamiseks.
6. Hagihind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja on taotlenud elatist summas 117,5 eurot kuus, kuid mitte vähem kui veerand maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast, s.o käesoleval 5 ajal 117,5 eurot kuus Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1057,5 eurot (117,5 € x 9). 6. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 162lg 1 ja 2 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et mõistlik aeg menetluskulude nimekirja esitamiseks on 15 päeva arvates kohtulahendi jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6