RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number

kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine 5-17-17

1. august 2017 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Viive Ligi, Malle Seppik, Saale Laos ja Paavo Randma Vabariigi Valitsuse
2. juuni
3. a

nr 99 „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a

nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ põhiseaduspärasuse kontroll Emmaste Vallavolikogu

1. juuli
2. a taotlus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Emmaste Vallavolikogu taotlus peatada kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni Vabariigi Valitsuse
3. juuni
4. a

nr 99 „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a

nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ kehtivus, täitmine või jõustumine. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Vabariigi Valitsus võttis 22. juunil 2017. a vastu

nr 99 „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a

nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ (edaspidi määrus).

§ 1

lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustati uue haldusüksuse Hiiumaa valla moodustamine Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla ühinemise teel. Uue haldusüksuse moodustamine jõustub

§ 6lõike 2 kohaselt Hiiumaa Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

2. juulil
3. a esitas Emmaste Vallavolikogu Riigikohtule taotluse, milles palub algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus

põhiseaduspärasuse kontrollimiseks ning tunnistada määrus põhiseaduse (PS) §-dega 154 ja 158 koosmõjus PS §-ga 3 vastuolus olevaks ning kehtetuks. Samuti palutakse taotluses peatada vaidlustatud

kehtivus või selle täitmine või

veel jõustumata sätete jõustumine kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni. TAOTLUSE ESITAJA SEISUKOHT 5-17-17 3. Taotluse esitaja on seisukohal, et

kehtivuse peatamine on vajalik põhjusel, et Emmaste valla õigussubjektsus võib valimiste tulemusel lõppeda enne vaidluse lahendamist Riigikohtus. Sellisel juhul jääb Emmaste vald vastuolus PS §-st 154 tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse õiguste kaitse garantiiga ilma võimalusest kaitsta ennast riigivõimu meelevaldse otsuse vastu. Vaidlusaluse

tagajärjed on sellisel juhul pöördumatud, kuna

tagasitäitmine ja endise olukorra taastamine on võimatu. Uus moodustatav õigussubjekt Hiiumaa vald astub Emmaste valla asemele ka kohtumenetluses ning peab oma huvidest lähtudes Riigikohtule esitatud taotlusest loobuma. 4. Lisaks sellele on

kehtivus vaja peatada välistamaks segadust valimistoimingutega. Emmaste valla territooriumil on teinud valimistoiminguid nii maavanem moodustatava Hiiumaa valla kohta kui ka taotluse esitaja Emmaste valla kohta. Maavanema valimistoimingud ei asenda taotluse esitaja tehtud valimistoiminguid ega tunnista neid kehtetuks. Taotleja kavatseb viia Emmaste vallas läbi volikogu valimised, alustades 16. augustist 2017 kandidaatide ülesseadmisega. Kui Emmaste valla territooriumil toimuksid samaaegselt kahed valimised, oleks see vastuolus õigusselguse ja demokraatia põhimõtetega. Sellega kaasnevad suuremad kulud ja vaidlused, välistatud pole valimistulemuste kehtetuks tunnistamine ja kordusvalimiste läbiviimine. Juhul, kui maavanema valimistoimingud asendavad Emmaste Vallavolikogu tehtud valimistoiminguid, toimuvad valimised üksnes moodustatavas Hiiumaa vallas. Riigikohtule esitatud taotluse rahuldamise korral kujuneks siis aga olukord, kus Emmaste vallal ei oleks volikogu ning selle asemel astub ametisse hoopis moodustatava Hiiumaa valla volikogu.

kehtivuse peatamisel saaksid volikogude valimised toimuda praegu olemasolevates valdades, taotluse rahuldamata jätmise korral tuleks läbi viia erakorralised valimised moodustatava Hiiumaa valla piirides. 5. Taotleja on seisukohal, et peatada ei tuleks üksnes

veel jõustumata sätete jõustumist, vaid kogu vaidlusaluse

kehtimine või selle täitmine, tuginedes analoogia korras halduskohtumenetluse seadustiku § 251 lõike 1 punktile 1.

§ 6

järgi ei ole

§ 1

lõiked 1 ja 2 ning § 4 veel jõustunud, kuid seda üksnes formaalselt, sisuliselt avaldab määrus mõju juba enne valimisi. Vahetult pärast vaidlusaluse

osalist jõustumist asus Hiiu maavanem tegema moodustatava Hiiumaa valla kohta valimistoiminguid, mis tähendab

täitmist. Juhul kui

kehtivust ei peatata, ei ole maavanema valimistoiminguid võimalik takistada ning valimised toimuvad õigusvastase sundühendamise alusel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Emmaste Vallavolikogu palub peatada vaidlusaluse

kehtivus, täitmine või jõustumine kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni. Taotluse esitaja on seisukohal, et juhul kui Emmaste valla õigussubjektsus lõpeb enne vaidluse lahendamist Riigikohtus, toob see nimetatud omavalitsusüksuse jaoks kaasa pöördumatud tagajärjed.

1. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 12 järgi võib Riigikohus menetlusosalise põhistatud taotluse alusel või omal algatusel põhistatult peatada vaidlustatud õigustloova akti või selle sätte jõustumise kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni. Arvestades PSJKS §-s 7 sätestatut, saab Riigikohus PSJKS § 12 järgides peatada kohaliku omavalitsuse volikogu taotluse alusel sellise veel jõustumata õigusakti või selle sätte jõustumise, mis riivab või võib riivata kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikke tagatisi.
2. Kolleegium möönab, et vaidlusalune määrus võib riivata Emmaste valla põhiseaduslikke tagatisi.

§ 1

lõiked 1 ja 2 toovad kaasa uue haldusüksuse Hiiumaa valla moodustamise olemasolevate Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla ühinemise teel. Eesti territoriaalse haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 92 lõike 2 järgi ühinemise tulemusena kohaliku omavalitsuse üksuse moodustamisel ühinev kohaliku omavalitsuse üksus kui avalik-õiguslik 2

sätted, mis toovad kaasa Emmaste valla õigussubjektsuse lõppemise, ei ole jõustunud. ETHS § 92 lõike 1 järgi tekib haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustuval kohaliku omavalitsuse üksusel õigusvõime kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval. Sellega kooskõlas näeb

§ 6

lõige 2 ette, et

§ 1

lõiked 1 ja 2 jõustuvad Hiiumaa Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval. 10. Seega on kolleegiumi hinnangul küll olemas formaalsed eeldused PSJKS § 12 kohaldamiseks

§ 1

lõigete 1 ja 2 jõustumise peatamiseks, kuid ainuüksi sellest ei piisa taotluse rahuldamiseks. Õigusakti või selle sätete jõustumise peatamise taotluse lahendamisel tuleb lisaks sellele hinnata, kas õigusakti jõustumine muudab taotlejal õiguste kaitse raskendatuks või võimatuks (vrdl Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. septembri 2014. a määrus asjas nr 34-1-34-14, punkt 9 ja 26. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-4-1-23-15, punkt 8). 11. Kolleegium ei näe praeguses menetlusetapis vajadust

jõustumata sätete jõustumise peatamiseks. Vajadus sellise menetlusliku otsuse tegemiseks võib tekkida siis, kui on tõenäoline, et menetlus kohtuasjas ei pruugi lõppeda enne valimistulemust väljakuulutamist. Juhul kui kolleegium ei jõua otsuseni enne valimistulemuste väljakuulutamist, saab kolleegium vajadusel ka omal algatusel peatada vaidlustatud

sätete jõustumise. Pärast põhjalikku tutvumist menetlusosaliste seisukohtadega saab kolleegium arvestada ka taotluse rahuldamise perspektiivi. 12. Emmaste Vallavolikogu leiab, et

kehtivus või täitmine tuleks peatada probleemide tõttu, mis on seotud 2017. aasta sügisel toimuvate korraliste kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega. Kolleegium mõistab taotlust nii, et taotleja arvates tuleks

kehtivuse peatamisel valimised läbi viia olemasolevates omavalitsusüksustes.

1. Kolleegium märgib, et vaidlusalune määrus tervikuna või selle üksikud sätted ei mõjuta seda, kas kohaliku omavalitsuse volikogu valimised viiakse läbi olemasolevates või moodustatavates omavalitsusüksustes. Omavalitsusüksustel, kelle suhtes Vabariigi Valitsus algatas vastavalt haldusreformi seaduse (HRS) § 9 lõikele 2 haldusterritoriaalse korralduse muutmise, oli tulenevalt HRS § 12 lõike 2 punktist 4 pärast Vabariigi Valitsuse ettepaneku saamist kohustus teha hiljemalt
2. juuniks 2017 koostöös teiste asjaomaste volikogudega kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud valimistoimingud moodustatavale omavalitsusüksusele volikogu valimiseks. Maavanema pädevus teha moodustatava omavalitsusüksuse volikogu valimiseks valimistoiminguid tuleneb seejuures HRS § 12 lõikest 9 koostoimes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-ga
3. HRS § 12 lõike 9 järgi läks valimistoimingute tegemise pädevus maavanemale üle juhul, kui asjaomased volikogud ei olnud
4. juuniks 2017 teinud HRS § 12 lõike 2 punktis 4 nimetatud otsuseid ja toiminguid või kui volikogude otsused ei olnud samased. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised toimuvad olemasolevates omavalitsusüksustes üksnes juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustas haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse vastavalt HRS § 9 lõike 9 punktile 1 lõpetada. Seega tulenevad kohustused, mida kohalikel omavalitsustel ja maavanematel seoses
5. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega täita tuleb, haldusreformi seadusest, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest, mistõttu ei saaks vaidlustatud

kehtivuse või täitmise peatamine tuua kaasa taotleja poolt soovitud tagajärge. Seetõttu ei käsitle kolleegium pikemalt küsimust, kas õigustloova akti põhiseaduspärasuse kontrolli menetluses saaks peatada akti või selle sätte kehtivuse või täitmise. 14. Eeltoodust lähtudes jätab kolleegium Emmaste Vallavolikogu taotluse vaidlusaluse

kehtivuse, täitmise või jõustumise peatamiseks rahuldamata. Priit Pikamäe 3