← Eesti

3-17-704/13

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-704 Haldusasi A.N. i kaebus Tallinna Vangla
  2. märtsi
  3. a vaideotsuse nr 5-15/17/74-2 tühistamiseks ja 2016.-
  4. a esitatud tervisega seonduvatest pöördumistest koopiate väljastamise kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  5. mai
  6. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus A.N. i määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A.N. Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON
  7. Rahuldada A.N. määruskaebus.
  8. Tühistada Tartu Halduskohtu
  9. mai
  10. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Tallinna Vanglas registreeriti
  12. veebruaril 2017 A.N. i teabenõue nr 5-18/17/3562-1 perioodil 2016-2017 enda poolt esitatud tervisega seonduvatest pöördumistest koopiate saamiseks. Tallinna Vangla jättis
  13. veebruari
  14. a vastusega nr 5-18/17/3562-2 A.N. teabenõude täitmata.
  15. A.N. esitas
  16. veebruaril 2017 Tallinna Vanglale vaide nr 5-15/17/74-1 teabenõude täitmisest keeldumisele. Tallinna Vangla tagastas
  17. märtsi
  18. a otsusega nr 5-15/17/74-2 A.N.
  19. veebruari
  20. a vaide Tallinna Vangla
  21. veebruari
  22. a vastuse kehtetuks tunnistamise nõudes ja jättis vaide teabe väljastamiseks kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes rahuldamata.
  23. A.N. esitas kaebuse Tallinna Vangla
  24. märtsi
  25. a vaideotsuse tühistamiseks. A.N. märkis kaebuses, et tema eesmärk on saada soovitu ja tühistada vaideotsus.
  26. Tartu Halduskohus tagastas
  27. mai
  28. a määrusega A.N. kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-i 1 alusel. Määruse põhjendused on alljärgnevad. 4.
  29. Halduskohtusse saab isik pöörduda üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks, mis tähendab, et kaebajal peab olema isiklik puutumus toiminguga, mis väljendab tema õiguste riives. Kaebusest ei nähtu, et koopiate väljastamisest keeldumine võiks kaasa tuua kaebaja õiguste rikkumise. Kaebajale oli üldjuhul eelnevalt väljastatud koopiad tema pöördumistest, ning halduskohtusse pöördumisel on tulenevalt uurimisprintsiibist kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, samuti kui kaebaja ei saa tõendit esitada tsiviilasju lahendavas kohtus, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Seega ei ole teabenõude täitmata jätmine takistanud ega takista ka tulevikus kaebajal enda õiguste kaitsmist kohtus. Niisiis puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus kohustamiskaebuse esitamiseks. 4.
  30. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kuna kohtule ei nähtu, et kaebaja subjektiivseid õigusi oleks antud juhul rikutud, pole kohtu hinnangul põhjendatud vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine HKMS § 45 lg 4 alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  31. A.N. esitas
  32. mail 2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  33. mai
  34. a määrusele. A.N. sedastas, et ta jääb kõigi varem kohtule esitatud taotluste juurde ning taotles kaebuse menetlusse võtmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  35. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
  36. A.N. kaebuses on kaebaja nõuded määratletud järgmistelt – tühistada vaideotsus ja „rahuldada vaides soovitu“ (tl 1). Ringkonnakohus mõistab teist nõuet kohustamisnõudena, et kaebajale väljastataks tema poolt soovitud koopiad.
  37. Vastustaja on leidnud, et avaliku teabe seaduse (AvTS) kohaselt pole isiku enda pöördumine vaadeldav avaliku teabena, mida saab teabenõude korras taotleda (tl 2p). Halduskohus on täiendavalt leidnud, et kaebusest ei nähtu, et koopiate väljastamisest keeldumine võiks kaasa tuua kaebaja õiguste rikkumise. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need argumendid praeguses menetlusstaadiumis piisavad, asumaks seisukohale, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Teabenõude täitmisest keeldumise alused on sätestatud AvTS §-s
  38. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et käesoleval juhul esineks üheselt mõistetavalt mõni AvTS § 23 märgitud avaliku teabe väljastamisest keeldumise alustest ja et seetõttu saaks teabenõude täitmisest keeldumist lugeda ilmselgelt õiguspäraseks ning vastavalt A.N. kaebeõigust ilmselgelt puuduvaks. Vangla
  39. veebruari
  40. a vastuses teabenõudele on märgitud, et vangla ei väljasta kinnipeetavatele nende pöördumistest koopiaid (tl 7p). Sealjuures ei ole viidatud ühelegi õigusnormile, mis oleks selle keeldumise aluseks. Isegi vangla enda vaideotsuses on mööndud, et see vastus pole piisav. Samas vaideotsuses on selgitatud küll täiendavalt, miks on 2 koopiate väljastamisest keeldumine õiguspärane, kuid ka neid põhjendusi ei saa ringkonnakohtu hinnangul lugeda ilmselgelt kogu ulatuses õiguspäraseks. Nii on vaideotsuses märgitud, et A.N. on juba üldjuhul oma pöördumistest koopiad saanud ja seega on keeldumise alus AvTS § 23 lg 2 p 1, mille järgi võib teabenõude täitmisest keelduda, kui teave on juba väljastatud ja teabenõudja ei põhjenda teabe saamise vajadust teist korda (tl 2p). Samas selgub sellest seisukohast, et kaebaja on saanud koopiaid vaid üldjuhul, st järeldub, et ta pole saanud oma pöördumistest koopiaid alati. Seega ei saa väita, et kõigi pöördumiste osas esineks see koopiate väljastamisest keeldumise alus. Vangla ei ole välja selgitanud ega ära näidanud, milliste pöördumiste osas on kaebaja soovitud koopiad juba saanud. Vastavalt puudub alus väita, et kaebajal puuduks AvTS § 23 lg 2 p 1 alusel absoluutselt õigus oma pöördumistest koopiaid saada.
  41. Ka põhjendus, et koopiatest pöördumise saabumine pole vajalik kaebajale tema õiguste kaitseks, ei ole ringkonnakohtu arvates ilma lähema uurimiseta ilmselge. Ebaselge on, milliste õiguste kaitseks kaebaja pöördumistest koopiaid soovib. Tõsi, vaideotsuses on nenditud, et kaebaja ei ole ise põhjendanud, miks pole kaebajal võimalik enda õigusi kaitsta ilma koopiateta, kuid samas pole ei haldusmenetluses ega vaidemenetluses uurimispõhimõtte ja haldusmenetluses seaduse § 15 lg 2 ning § 78 järgi välja selgitatud, kuidas kaebaja nägemuses koopiad kaebaja õiguste kaitseks vajalikud on. See võib olla oluline menetlusviga. Halduskohtu määruses esitatud põhjendused, miks kaebajale ei ole tema pöördumistest koopiad õiguste kaitseks vajalikud, on küll põhimõtteliselt arvestatavad, ent ringkonnakohus viitab esiteks, et sellist alust koopiatest keeldumiseks ei ole sätestatud AvTS-s. Vastavalt ei saa ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et neil põhjustel puudub kaebajal ilmselgelt õigus oma pöördumistest koopiate saamiseks ning seega ka kaebeõigus. Teiseks ei saa ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul, vähemalt ilma täiendava infota, asuda seisukohale, et koopiad pöördumistest ei ole kaebajale tema õiguste kaitseks ilmselgelt vajalikud. Halduskohus on viidanud peaasjalikult sellele, et kohtumenetluses võib kohus aidata kaebajal vajalikke tõendeid koguda, kuid samas jätnud tähelepanuta selle, et muuhulgas võivad pöördumised olla isiku jaoks vajalikud näiteks selleks, et üldse otsustada, kas kohtusse pöörduda või mitte. Sellises staadiumis ei saa kohus isikut tõendite kogumisega abistada. Ebamõistlik oleks lähenemine, et niisugusel juhul peaks isik igal juhul kohtusse pöörduma, kohtu kaasabil vajalikud tõendid välja nõudma ning seejärel otsustama, kas nt juba esitatud kaebusest loobuda või mitte.
  42. Eeltoodu tõttu ei ole ringkonnakohus veendunud, et A.N. l puudub ilmselgelt kohtusse pöördumise õigus. Ringkonnakohus meenutab siinkohal ka Riigikohtu korduvalt esitatud seisukohta, et ebaselge küsimuse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning küsimuse põhjalikumat analüüsimist (vt nt RKHKm 3-3-1-12-16, p 8). Ringkonnakohus ei välista siiski, et lähemate asjaolude väljaselgitamisel võib veel olla võimalik kaebuse tagastamine või läbi vaatamata jätmine kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
  43. Kuna kohustamisnõude osas ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik kaebust kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada, ei ole alust ka vaideotsuse tühistamise nõude tagastamiseks. Kuna algset keeldumist on vaidlustatud, ei kohaldu siinkohal vaideotsuse suhtes HKMS § 45 lg
  44. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.