1-17-3966/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-3966 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Andres Parmas ja Urmas Reinola Kriminaalasi Dmitri Nikolajevi süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. mai 2017 otsus Apellant süüdistatav Süüdistatav Dmitri Nikolajev isikukood 38908180310; elukoht XXX; kehtivaid kriminaalkaristusi 4, viimati karistati Harju Maakohtu 13.05.2014 otsusega KarS § 257 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud tingimisi KarS § 74 alusel katseajaga 3 aastat; viibib vahi all Tallinna Vanglas alates 08.02.2017.a. Prokurör Saskia Kask Kaitsja Anatoli Jaroslavski RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Dmitri Nikolajevi apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohus mõistis 22.05.2017 otsusega Dmitri Nikolajevi süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistas teda 3-aastase vangistusega. Mõistetud karistust suurendas maakohus KarS § 65 lg 2 alusel D. Nikolajevile Harju Maakohtu 13.05.2014 otsusega mõistetud, kuid ära kandmata 1 1 aasta 4 kuu pikkuse vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõistis kohus 4 aastat ja 4 kuud vangistust. Maakohus mõistis D. Nikolajevi süüdi selles, et ta omandas, valdas ja pakendas doosideks Maardus Keemikute 1H asuvas garaažiboksis 0,88 g narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrilist ainet, milles oli puhast amfetamiini vähemalt 0,10 g. Läbiotsimise käigus andis Dmitri Nikolajev välja veel 56,66 g narkootilist ainet marihuaanat. Mõistetud karistust põhistades märkis kohus, et KarS § 184 lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena ühe- kuni kümneaastase vangistuse. Kohus leidis, et põhjendatud on D. Nikolajevile alla sanktsiooni keskmise määra jääva karistuse mõistmine. Nimelt ei pidanud kohus D. Nikolajevi süüd väga suureks. Teda süüdistatakse kolmes narkootilise aine käitlemise osateos ja tema valdusest ära võetud marihuaana ja amfetamiini kogusest piisanuks narkojoobe tekitamiseks 80-le inimesele, mis ei ole väga suur inimhulk. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus võttis arvesse ka seda, et menetluse esemeks olev kuritegu ei ole D. Nikolajevi esimene kuritegu, vaid ta on korduvalt varem kriminaalkorras karistatud ning arutatava kuriteo pani toime eelmise otsusega määratud katseajal. Seetõttu ei pidanud kohus võimalikuks karistada D. Nikoljaevit KarS § 184 lg 1 sanktsiooni miinimummääras. Kuna D. Nikolajev pani narkootilise aine suures koguses käitlemise toime katseajal, tuli mõistetud karistust KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada Harju Maakohtu 13.05.2014.a. kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra.
4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni D. Nikolajev, kes palub kergendada ta karistust, karistades teda väikseima võimaliku karistusega. D. Nikolajev leiab, et kohtu mõistetud karistus on põhjendamatult karm. Süüdistatav märgib, et ta tunnistas end süüdi ja andis üksikasjalikke ütlusi. Ta käitles narkootilisi aineid pere raske majandusliku olukorra tõttu. Kohus ei võtnud arvesse seda, et ta käitles narkootilisi aineid esimest korda. Ekspertiisi kohaselt oli tegemist kergete narkootiliste ainetega ja tegemist ei olnud väga suure kogusega. Kohus ise märkis, et D. Nikolajevi süü ei ole väga suur. Samuti märkis kohus, et D. Nikolajev kahetseb puhtsüdamlikult. Kohus ei võtnud arvesse tema perekondlikku olukorda. D. Nikolajev on abielus ja peres on kolm last. Abikaasa ei tööta ja tal on üksi väga raske lastega hakkama saada. Seetõttu sooviks D. Nikolajev võimalikult kiiresti naasta pere juurde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud argumendid ei saa anda alust maakohtu otsuse tühistamiseks mõistetud karistuse osas. Ilmselgelt põhjendamatu on D. Nikolajevi etteheide, et kohus ei võtnud arvesse, et ta käitles narkootilise aineid esimest korda. Narkootiliste ainete suure koguse korduva ebaseadusliku käitlemise eest näeb ette vastutuse KarS § 184 lg 2 p 2, mis näeb ette raskema karistuse (kolm kuni viisteist aastat vangistust). Nagu apellatsioonis märgitud, leidis maakohus, et D. Nikolajevi süü ei ole väga suur. Kohus leidis ka, et karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada D. Nikolajevi puhtsüdamlikku kahetsust. Maakohtu mõistetud karistus on nende seisukohtadega kooskõlas. Kohus mõistis D. Nikolajevile KarS § 184 lg 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 184 lg 1 näeb ette karistusena 1 – 10 aastat vangistust. Seega mõistis kohus D. Nikolajevile tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra jääva karistuse. 2 Kohus on põhjendanud ka seda, miks ta ei ole võimalik D. Nikolajevile veel kergemat karistust mõista: D. Nikolajev pani toime kolm narkootilise aine käitlemise osategu ning käideldud narkootilisest ainest oleks jätkunud 80 inimesele (suur on narkootilise aine kogus, millest jätkub joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele). Samuti arvestas kohus sellega, et D. Nikolajevit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kergema karistuse mõistmiseks ei anna D.Nikolajevi väide, et tema vangistuse ajal on ta abikaasal raske üksi lapsi kasvatada.
6. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3