4-17-1590/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. juuni 2017, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-1590 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Väärteoasi Igor Zaytsev tolliseaduse § 73 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. aprilli 2017 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Igor Zaytsev Kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliamet. Esindaja juriidilise osakonna jurist Tiia Pukk Menetlusalune isik Igor Zaytsev isikukood 36001092218, elukoht XXXX RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli 2017 otsus muutmata.
5. Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse otsuse teinud Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. veebruaril 2017.a koostas Maksu-ja Tolliameti nimel tollikorralduse osakonna Ida tollipunkti Narva mnt piirpunkti inspektor Mihhail Mjagkov Igor Zaytsevi suhtes väärteoprotokolli nr 930017000305/1 TS § 73 lg 1 järgi selles, et tema
8. veebruaril 2017 kell 19:26 saabus Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti sõiduautode terminali rohelise koridori liiklusriba sõidukiga Toyota Corolla Verso registrimärgiga XXX, mille roolis oli Igor Zaytsev. Valides rohelise koridori andis autojuht mõista, et tal on kaasas kaupa, mis ei kuulu deklareerimisele ega ületa õigusaktidega lubatud piirnorme. Igor Zaytsevit teavitati, et vastavalt seadusele toimub tollikontroll Eestisse sisenemise kordade alusel ja seoses sellega on tal kohustus deklareerida mitmes kord ta kalendrikuus riiki siseneb. Igor Zaytsev esitas Vene Föderatsiooni passi nr. XXX. PPA piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt oli see temale
9. (neljas) piiriületus kalendrikuu jooksul. Tolliseaduse § 40 Ig-te 1 ja 2, § 41 Ig-te 1 ja 2 ning § 42 Ig-te 2 ja 3 alusel teostati reisija ja tema pagasi läbivaatus ning sõiduki läbivaatus (enne läbivaatuse algust Igor Zaytsev ei soovinud midagi deklareerida), mille käigus avastati 240 sigaretti "Winston BIue" ja 20 sigaretti "LM BIue", mis olid peidetud sõiduki salongi õhufiltri plastkarbi sisse. Sigaretid olid originaalpakendites ja pakendite peal asusid Venemaa maksumärgid. Üldkoguses 260 sigaretti pakendati kilekotti ning tõkendati tolliplommiga nr. ET0050552 ja hoiustati Ida TP-i laos. Oma tahtlike tegudega pani I. Zaytsev toime deklareeritava kauba või sularaha toimetamine üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides, kauba või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides, st TS § 73 lg 1 ettenähtud süüteo.
10. Viru Maakohtu
11. aprilli
12. a otsusega tunnistati I. Zaytsev süüdi
13. veebruaril 2017 deklareeritava kauba toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides ning kauba deklareerimata jättes, so TS § 73 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõisteti karistuseks 5 päeva aresti.
14. Maakohtu seisukohad on lühidalt järmised. Asjaolude kohaselt on I. Zaytsev alates 15.07.2013 toime pannud 3 (üks jõustunud lõpplahendusega ning 2 väärtegu on menetluses) TS § 73 sätestatud väärtegu. I. Zaytsev, tuues ebaseaduslikult Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki deklareeritavat kaupa, on pannud mitmeid kordi toime teod, mis on omavahel sarnased. Selline ebaseaduslik tegevus on saanud isikule elatuse hankimise allikaks. I. Zaytsev on sarnaste korduvate väärteo toimepanemistega näidanud suurt hoolimatust kehtivasse õiguskorda. Kohus on seiskohal, et kuna menetlusalune isik I. Zaytsev on süstemaatiliselt toime pannud TS § 73 sätestatud väärtegusid ning isikule määratud korduvad rahatrahvid ei ole teda mõjutanud hoiduma tahtlike väärtegude toimepanemisest, siis tuleb tema mõjutamiseks kohaldada aresti. Kohtu hinnangul ei ole karistuse eesmärke arestist kergema karistusega võimalik saavutada. Kohus on nõus kohtuvälise menetleja esindajaga, et kui aresti mitte kohaldada, siis annab see ühiskonnale väära signaali, et alailma sarnaste tehisoludega toime pandud õigusnormide rikkumise korral ei ole teo toimepanijal tõsiseid tagajärgi vaja karta. Kohus märkis, et I. Zaytsev ei ole talle eelnevalt määratud rahatrahve tasunud, mis viitab veelkord vajadusele karistada teda arestiga. Kohus arvestab ka asjaolu, et kahe väärteo vahel oli 4 päeva. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I. Zaytsevit ei ole võimalik karistada rahatrahviga. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse I. Zaytsevi süü suuruse, tema varasema käitumise, samuti karistust raskendavate asjaolude puudumise ning luges kergendavaks asjaoluks isiku kahetsuse. I. Zaytsev töötab. Karistusregistri andmete kohaselt on I. Zaytsev varem väärteokorras karistatud, trahv on maksmata. Seega kõiki asjaolusid kogumis arvestades mõistis maakohus I. Zaytsevile karistuseks 5 päeva aresti.
15. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I. Zaytsev, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas. Kaebaja ei ole nõus, et teda karistati arestiga ning soovib, et talle mõistetaks rahatrahv või asendataks arest üldkasuliku töö tundidega. Tasumata trahvist sai ta teada alles kohtuistungil. 26.04.2017 maksis trahvi ära, mille kohta esitab ringkonnakohtule ka maksekorralduse.
16. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele võimalus esitada kirjalikud seisukohad apellatsiooni osas kuni
17. juunini
18. 2
19. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha, milles leiab, et maakohtu otsus I. Zaytsevile määratud karistuse osas on seaduspärane ja õige, mistõttu esitatud apellatsioon tuleks jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Oma otsust põhjendab apellatsioonikohus järgnevalt. 7.1 Maakohus leidis, hinnates kogutud tõendeid nende kogumis, et I. Zaytsev on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud. 7.2 Apellatsioonis taotleb I. Zaytsev kohtuotsuse ümbervaatamist talle mõistetud karistuse osas. I. Zaytsev palub aresti asendamist üldkasuliku tööga või siis rahatrahvi määramist. Sisulise põhjendusena on kaebaja välja toonud, et sai maksmata trahvist teada alles kohtuistungil, mille on nüüdseks tasunud. Ta kahetses tehtut ning raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. 7.2.1 Maakohus on I. Zaytsevile karistust mõistes järginud seadust. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohtupraktikas arvestatakse lisaks karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKK 3-1-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 31-1-116-09, p 20, RKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-18-11, p 8.1). Süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti tuleb anda hinnang teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne). 7.2.2 Ringkonnakohus ei saa eeltoodud kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtu siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul jälgitav. Maakohus arvestas asjaolu, et I. Zaytsev on ka varem karistatud analoogse väärteo eest. Asjaolu, et isiku väite kohaselt ta ei teadnud, et tal on tasumata rahatrahv, ei oma mingit õiguslikku tähendust. Oluline on siiski see, et samasuguse väärteo on I. Zaytsev ka varem toime pannud. Käesolevas asjas menetletava väärteo pani ta toime kõigest neli päeva pärast eelmise väärteo sooritamist. Seega saab selgelt järeldada, et I. Zaytsevil puudub vähimgi enesekriitika oma õiguskorda eirava käitumise suhtes. Samuti arvestas I astme kohus muid asjaolusid (raskendavate asjaolude puudumist, kergendava asjaolu- kahetsuse olemasolu). 7.2.3 Kuivõrd mingeid minetusi maakohtule karistuse mõistmisel ette heita ei saa, nõustub ringkonnakohus I astme kohtu otsuses toodud seisukohaga, et I. Zaytsevit on võimalik mõjutada uute süütegude (eelkõige analoogsete) toimepanemisest hoiduma üksnes arestiga. Arvestades I. Zaytsevi suhtumist õiguskorda, on ka ringkonnakohtu arvates karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades 5-päevane arest põhjendatud ja proportsionaalne isiku süüga. Aresti asendamist üldkasuliku tööga ringkonnakohus otstarbekaks ei pea, kuna I. Zaytsev on oma jätkuva õiguskorda eirava käitumisega asenduskaristuse kohaldamise ise välistanud. Rahatrahvi määramine ei ole enam samuti aktuaalne, kuna eelmine rahatrahv oli isikul tasumata, mis annab aluse arvata, et leebem karistusliik eripreventiivset toimet ei oma. 3
21. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4