Obsah (7)

§ 604§ 475§ 477§ 602§ 603§ 172§ 606

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2017.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-3095 Kohtuasi Menetlust

§ 604lg 1 alusel.

Kohtumääruse põhjendused 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Juhindudes

§ 475

lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 kohaselt, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.
2. Äriregistri väljavõttest nähtub, et äriühing on äriregistrist kustutatud 10.02.2017 likvideerija kandeavalduse alusel. Xxxx määrati likvideerijaks osaniku 06.04.2016 otsusega. Kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas 2-16-12740 on kohtumenetlus algatatud 23.08.2016, menetluskulud 470 eurot on välja mõistetud puudutatud isikult I ja kohtulahend on jõustunud 06.01.
3. Tsiviilasjas 2-16-10331 on menetlus algatatud 05.07.2016, kostjateks on XXXXOÜ ja Xxxxning menetlus ei ole ka käesoleva seisuga lõppenud.
4. Tulenevalt § 218 lõikest 1 pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses, esitavad likvideerijad avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist.
5. Eeltoodust järeldub, et likvideerija ei oleks tohtinud esitada kandeavaldust puudutatud isiku I registrist kustutamiseks, kuna tsiviilasjas 2-16-12740 oli jõustunud kohtulahend, mis muuhulgas sisaldas äriühingu vastu ka rahalist nõuet ning samuti on äriühing pooleks käimasolevas kohtumenetluses (tsiviilasi 2-16-10331). Käesolevas tsiviilasjas ei ole puudutatud isik I ümber lükanud ka avaldaja väidet, et likvideerimisteadet ei ole avaldatud. Juhul kui likvideeritava osaühingu varast ei jätkunud võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, oleks likvideerija pidanud esitama pankrotiavalduse.
6. Kohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks tuleb rahuldada. Kohus leiab, et puudutatud isiku I täiendav likvideerimine on vajalik läbi viia selleks, et XXXXOÜ-l (kustutatud) tekiks õigusvõime (ÄS § 2 lg 3), mis võimaldaks kohtumenetlusega edasi minna ning rahuldada võlausaldaja nõudeid (muuhulgas täita 2-16-12740 kohtulahendit). 14.

§ 602

alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral.

§ 603

lg 1 ja lg 2 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerijaks võib kohus nimetada muuhulgas pankrotihalduri.

§ 603

lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.

§ 604

lg 1 sätestab, et sama seadustiku §-s 602 nimetatud isiku määramise avalduses tuleb võimaluse korral nimetada kandidaadi nimi, kelle määramist soovitakse. Kohus ei ole isiku määramisel avaldusega seotud. 15. Kuivõrd puudutatud isiku I likvideerija ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, siis kohus Xxxxi likvideerija õigusi ei ennista. Tulenevalt

§ 604

lg 1 ei ole kohus likvideerija määramisel seotud avaldusega ja avaldaja pakutud kandidaadiga. Puudutatud isik I esitas vastuväite avaldaja pakutud kandidaadi osas leides, et eelkokkuleppe sõlmimise tõttu ei pruugi likvideerija viia likvideerimismenetlust läbi objektiivselt. Kohus asub seisukohale, et osaühingu likvideerijateks tuleb määrata kogemustega ja sõltumatu kanditaat vandeadvokaat ja pankrotihaldur Maire Arm, kes on andnud selleks ka oma nõusoleku. Maire Arm märgib, et juhul kui likvideerija roll piirdub vaid tavapäraste toimingutega ja ei hõlma erakorralisi tegevusi, jääb töömaht 3-4 tunni piiresse ja tasu summas 390 eurot on mõistlik ja tavapärane. Kui likvideerimine osutub keerukamaks ja töömahukamaks, siis ta on kasutanud töötasu osas analoogiat pankrotiseaduse § 65 lg 1-ga (halduri tasu piirmäärad) arvestades sealjuures võlausaldajate arvamusega. 16. Vastavalt

§ 477

² lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 15. detsembriks 2017, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud ja esitada aruanne. Aruanne ülesannete täitmise kohta peab sisaldama selgitust ja tõendeid võlgade sissenõudmise, vara müümise, võlausaldajate nõuete rahuldamise ja allesjäänud vara jaotamise kohta; põhjendust, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud ja kuupäeva, millal likvideerimismenetlus viiakse lõpule ning likvideerijatele esitatud nõudeavalduste koopiad ja tõendid likvideerijate poolt teostatud toimingute kohta. 17.

§ 172

lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku I kanda. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kooskõlas

§ 606

lg 1 kehtib määrus ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/