KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuli 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-888 Haldusasi OÜ Rivalte Transport kaebus Riigimetsa Majandamise K

§ 152

lg 1 p 3 alusel haldusasja menetluse lõpetamiseks seoses kaebusest ja määruskaebusest loobumisega. Taotluse kohaselt ei ole kaebajal seoses vaidluse lõppemisega haldusasjas 3-17-589 enam võimalik hankelepingut sõlmida, mistõttu ei ole mõistlik jätkata käesoleva haldusasja menetlust. Kaebaja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Teabenõudele vastamine ja sellega seonduvad küsimused (sh kaebuse aluseks olev küsimus sellest, kuidas on hankija teinud oma otsuseid riigihankes) on haldusorgani igapäevaseks tegevuseks ning vaidlus ei olnud ka ebatavaliselt keeruline. Seega puudus vajadus haldusorgani välise õigusabi kasutamiseks ning ei oleks õiglane jätta vastavat kulu kaebaja kanda. Arvestada tuleb ka seda, et vastustaja poolt informatsiooni andmisega viivitamine on viinud selleni, et kaebaja ei saaks ka kaebuse rahuldamisel oma õigusi realiseerida ja kaitsta.

1. Vastustaja esitas 11.07.2017 kaebusest loobumise avaldusele seisukoha, milles teatab, et tal ei ole vastuväiteid kaebusest loobumisele ega menetluse lõpetamisele. Vastustaja hinnangul tuleb vastustaja menetluskulud jätta kaebaja kanda. Kaebus on pahatahtlik ning esitatud üksnes eesmärgiga saada tõendeid haldusasjas nr 3-17-589, mis aga ei ole lubatav ega seadusega kooskõlas teguviis. Kaebuse pahatahtlikkus tuleneb ka asjaolust, et kaebaja esitas viis nõuet, millest vähemalt kahe nõude sisuliselt lahendamine ei oleks võimalik. Kaebuse eesmärk oli äriline ning sellises olukorras ei ole kaebajalt vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajat liigselt koormav. Õiguspraktikas on põhjendatud vastustajate menetluskulude jätmist vastustajate enda kanda sellega, et vastustajate menetluskulude väljamõistmine kaebajatelt takistaks isikute põhiseaduslikku õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole, kuna isik võtaks riski, et temalt mõistetakse välja vastustaja menetluskulud, mida isik ei pruugi olla suuteline kandma. Käesolevas asjas selliseid probleeme ei esine. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise.

§ 153

lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Avaldus kaebusest loobumiseks on esitatud enne kaebuse lahendamist kohtuotsusega. 11.

§ 155

lg 4 järgi võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 152lg 1 p 3). Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul 2

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

13.

§ 209

kohaselt võib määruskaebuse esitaja määruskaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Kohus lõpetab määruskaebuse menetluse määrusega. Määruskaebuse esitaja ei saa enam vaidlustatud määruse peale uut määruskaebust esitada. Tulenevalt asjaolust, et kohus lõpetab seoses kaebusest loobumisega käesoleva haldusasja menetluse, lõpetab kohus ka käimasolevad määruskaebuse menetlused. 14.

§ 108

lg 7 järgi kannab kaebusest loobumise korral menetluskulud kaebaja, sh vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud (

§ 104lg 9).

Sellest tulenevalt jäävad kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda. 15. Vastustaja on palunud enda menetluskulude väljamõistmist kaebajalt põhjusel, et kaebuse eesmärk oli äriline ning kaebuse esitamine pahatahtlik.

§ 109

lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

§ 109

lg 3 kohaselt mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. Antud juhul on vastustaja osalenud menetluses menetlusosalisena. Kohus märgib, et Riigikohtu pikaajaliselt väljakujunenud praktika kohaselt peavad haldusorganid olema võimelised oma haldusakte halduskohtumenetluses iseseisvalt kaitsma, kasutamata advokaadi abi, mistõttu ei ole nende õigusabikulud põhjendatud (nt RKHKo 24.04.2001, nr 3-3-1-19-01, p 3; 18.12.2003, nr 3-3-175-03, p 9). Lisaks on Riigikohtu halduskolleegium korduvalt rõhutanud, et halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine haldusorganile on põhjendatud üksnes siis, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2012 lahend nr 33-1-26-12, p 29; 27.10.2011 lahend nr 3-3-1-53-11, p 31; 19.06.2007 lahend nr 3-3-1-24-07, p 16; 10.05.2001 lahend nr 3-3-1-11-01; 05.10.2005 lahend nr 3-3-1-48-05; 14.05.2007 lahend nr 3-3-1-16-07). Haldusorgan võib välist õigusabi kasutada, kuid peab arvestama, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 06.11.2007 lahend nr 3-3-1-52-07, p 10). Haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise võimalikkus on piiratud mitme tingimusega, näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 26.04.2010 lahend nr 3-3-1-9-10, p-d 15 ja 17; 14.01.2009 lahend nr 3-3-1-62-08, p 15; 14.05.2007 lahend nr 3-3-3116-07, p 13; 15.10.2004 lahend nr 3-3-1-49-04, p 10). Lisaks leidis Riigikohtu halduskolleegium 27.10.2011 kohtuasjas nr 3-3-1-53-11, et olenemata sellest, et konkreetsel juhul oli tegemist mahuka ja keeruka kahjuhüvitamise asjaga, ei olnud õigusabikulu hüvitamine põhjendatud, sest ka sellisel juhul ei ole põhjust pidada kohtuvaidlust täidesaatva riigivõimu institutsiooni põhitegevuse raamidest väljuvaks. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest antud juhul vaidlus ei välju. Seejuures tuleb eeldada vastustaja kõrgeid teadmisi ja laia pädevust riigihangete alases valdkonnas, sh vastavatele teabenõuetele ja selgitustaotlustele vastamine. Haldusorgani jaoks on riigihangete läbiviimine ning teabenõuetele ja selgitustaotlustele vastamine tavapärane ning 3