← Eesti

2-17-9684/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2017, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-9684 Menetlustoiming

) § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 371

lg 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega ülalpidamiskohustuse tekkimise (ja kohtu kaudu selle kohustuse Tsiviilasi nr 2-17-9684 täitmise nõudmise) eelduseks on, et lapse põlvnemine isast on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. G Ki isa on seaduses ettenähtud korras kindlaks tegemata. Hageja G Ki sünniaktis kanne isa kohta puudub. Eeltoodust tulenevalt ei ole G Kil õiguslikku alust nõuda T Lilt elatist ning seaduse järgi ei ole T L G Ki ülalpidamise kohustust. Esitatud hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 371

lg 2 punktidest 1 ja 2, kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest.

§ 372

lg 4 alusel kohus tagastab avalduse selle esitajale.

§ 372

lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, siis loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hagejal on õigus esitada elatise nõue uuesti pärast T Li isaduse nõuetekohaselt vormistamist või koos põlvnemise tuvastamise hagiga (viimasel juhul ei tule ka põlvnemise tuvastamise nõudelt riigilõivu tasuda – riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 3).

§ 168lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.

Teadaolevaid hüvitatavaid menetluskulusid asjas tekkinud ei ole. /Allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.