Obsah (6)

§ 29§ 22§ 108§ 30§ 150§ 23

2-17-3676 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 09. mai 2017. a. Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-17-3676 Tsiviilasi Osaüh

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud osaühing Xxxx(likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sundlõpetas Harju Maakohus 29.02.

1. a määrusega osaühingu Xxxxja määras likvideerijaks Oliver Ennoki. Likvideerimismenetluses ei ole õnnestunud äriühingul vara tuvastada, samas on likvideerija esmahinnangul teada kohustused summas vähemalt 49 279,44 eurot. Äriühingu tegevus on lõppenud ja võlgnevused üksnes kasvavad intresside ja viiviste näol. 15.03.
2. a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks vandeadvokaadi vanemabi Andrias Palmits’a. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku likvideerija, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused (49 279,44 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Võlgniku kohustustest moodustab 41 885,95 eurot maksuvõlg (lisandub intress), 4 916,39 eurot võlgnevused, mille suhtes on käimas täitemenetlused. Kohtu hinnangul tekkisid muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2008. aasta alguses, mil ei suudetud rahuldada võlausaldajate nõudeid ning võlgniku suhtes toimus seitse täitemenetlust. Seega on maksejõuetuse põhjus muu asjaolu

§ 22

lg 5 sätestatu tähenduses.Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liikmed Xxxxja Xxxxon rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Pankrotiavalduse esitas võlgniku likvideerija 08.03.

1. a. 2 Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik esitanud ajutisele haldurile ega likvideerijale raamatupidamisdokumente. Samuti on registripidajale esitamata majandusaasta aruanded alates
2. aastast. Kuivõrd võlgnik ei ole esitanud majandusaasta aruandeid ega bilansse, puuduvad ajutisel halduril piisavad andmed finantsanalüüsi koostamiseks. ÄS § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võttes arvesse, et võlgniku juhatus ei ole esitanud registripidajale alates
3. aastast ühtegi majandusaasta aruannet, võib võlgniku juhatuse liikmete Xxxx, Xxxxja Xxxxtegevuses esineda KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused, kui raamatupidamise korraldamise nõudeid on teadlikult rikutud. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmise või tagasinõudmine.

Võimalike tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimaluste tuvastamiseks on ajutine pankrotihaldur analüüsinud võlgniku arvelduskontode väljavõtteid perioodist 15.03.

1. a kuni 15.03.
2. a, s.o. ajutise halduri nimetamisele eelnenud viie aasta jooksul. Kõnealusel perioodil ei ole võlgnik kasutanud oma arvelduskontot, sularahatehinguid tehtud ei ole.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 008 eurot ja kulutuste katteks 6 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud.

§§ 23

ja 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu summas 1 209,60 eurot ja halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 6 eurot.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Andrias Palmitsale hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks). TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Väino Mets’ale. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Karin Sonntak Kohtunik 4