lg 1 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtupraktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset ka selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal. Seejuures on silmas peetud aga vaid neid tagajärgi, millede kõrvaldamine pole hiljem enam mõistlikul viisil võimalik.
lg 2 lubab esialgse õiguskaitse taotluse esitamist vaidemenetluse ajal, seega saab põhimõtteliselt sama kehtida ka vaidemenetluse suhtes. Taotleja ei ole veel oma taotluses kirjeldatuga seotud kohustamiskaebust esitanud, mistõttu ei tule kohtuotsuse täitmisega seotud esialgse õiguskaitse kohaldamise alused praegu veel arvesse, kuid kohtu järelepärimise peale vastustajalt saadud vaie kinnitab vaidemenetluse toimumist ning annab aluse lugeda taotlus lubatuks. 4.
lg 3 kohustab esialgse õiguskaitse kohaldamisel hindama kaebuse perspektiive ning arvestama avaliku huvi ja kolmandate isikute õigustega. Sama nõue saab kehtida ka vaidemenetluse ajal esitatud taotluse puhul. Taotleja poolt kohtule väidetu ning kohtu päringu peale vastustajalt saadud arvamus ja sellele lisatud dokumentidest nähtuv ei võimalda eeldada, et taotluse põhjustanud vaidel või hilisemal võimalikul kaebusel on tingimata edulootusi. Seda eelkõige seetõttu, et taotleja tugineb küll enda perekonnaeluga seonduvale ja terviseprobleemidele, kuid on jätnud tähelepanuta, et mõlemat tema poolt nimetatud kahjulikku tagajärge saab ta ise edukalt vältida, kui loobub distsipliinirikkumiste toimepanemisest. Lisaks on vangla meditsiiniosakond selgelt kinnitanud, et tegelikult ei ole tal kartserikaristuse kandmiseks tervisest tulenevaid takistusi, terviseprobeemide süvenemist pole täheldatud ning läbivaatustest, psühhiaatri vastuvõtust ja tema poolt määratud ravist on ta ise loobunud. Piisavat põhjust vaide või tulevase kaebuse rahuldamiseks ei pruugi anda ka viide üksikvangistuse lubamatusele. VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatu võimaldab kinnipeetavale määrata kuni 45 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamise. Riigikohus pole pidanud oma lahendis nr 3-3-179-12 erinevate distsiplinaarkaristuste järjestikku täitmisele pööramist õigusvastaseks ning on märkinud, et karistuse täitmisele pööramise saab üldjuhul edasi lükata vaid siis, kui karistatule on määratud katseaeg. Samuti pole taotleja arvestanud, et kehtivas halduskohtupraktikas ei peeta isegi õigusliku aluseta määratud kartserikaristust iseenesest inimväärikuse alandamiseks ega niisuguseks tagajärjeks, mida ei saaks näiteks kahju hüvitamise läbi enam mõistlikul viisil kõrvaldada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.