4-17-1270 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2017, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-1270 (233017001029) Väärteoprotokolli number - Kohtun

§ 201

lg-ga 1 on väärteokaristuse kohaldajale antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse määramiseks. Menetlusalusele isikule on võimalik kohaldada karistusena nii rahatrahvi (kuni 200 trahviühikut) kui ka aresti. Käesoleval juhul võib rikkumise asjaoludega arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü liiklusseaduse § 201 lg 1 mõttes on alla keskmise. See tingib ka karistuse ranguse, s.o karistuse määramise oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Arvestades süüteo raskust ja süü suurust ning võttes karistust kergendavate asjaoludena arvesse süü tunnistamist ja kahetsust samuti fakti, et Eduard Tollil ei ole kehtivaid karistusi, leidis kohtuväline menetleja, et rahatrahv suurusega 30 trahviühikut on põhjendatud. Kohtuväline menetleja palub jätta Eduard Tolli kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus muutmata. Kohtuotsuse põhjendused Arvestades kaebaja ja kohtuvälise menetleja nõusolekut ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1 vaatab kohus kõnealuse kaebuse läbi kirjalikus menetluses. 2 4-17-1270 VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Olles tutvunud esitatud kaebusega, väärteoasja materjalidega, kohtuvälise menetleja seisukohaga, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, asub kohus alljärgnevatele seisukohtadele. Liiklusseaduse § 90 lg 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 124

lg 3 p 1 sätestab, et mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. Vastavalt

§ 201

lg-le 1 on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse Eduard Tollile ette, et ta juhtis 27.02.2017 kell 00:27 Sillamäe linnas, Gagarini tänaval mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Tema juhtimisõigus oli peatunud alates 16.02.2017

§ 124lg 3 p 1 alusel.

Formaalselt vastab kiirmenetluse otsuses toodud sündmuste kirjeldus liiklusseaduse § 201 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele st. mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja juhtis otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit ning sel hetkel oli tema mootorsõiduki juhtimisõigus peatunud. Nimetatud faktilisi asjaolusid on kaebaja oma ütlustes tunnistanud. Mootorsõiduki juhtimist kaebaja poolt kinnitab ka 27.02.2017 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, milles on fikseeritud juhtimiselt kõrvaldamise aeg ja sõiduk, mida kaebaja juhtis ning mille juhtimiselt ta kõrvaldati. Asjaolu, et kaebajal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, on lisaks kaebaja ütlustele tõendatud ka Maanteeameti andmete väljatrükiga, millest nähtub, et kaebajale 15.02.2007 väljastatud juhiluba nr ET277794 kehtivusaeg lõppes 15.02.2017 ning uus juhiluba nr EV221748 anti välja 28.02.2017. Vahepealsel perioodil, so 16.02-27.02.2017 ei olnud Eduard Tolli nimele kehtivat juhiluba väljastatud.

§ 124

lg 1 p-st 1 ja 3 tulenevalt peatub juhiloa kehtivusaja lõppedes mootorsõiduki juhtimisõigus. Ajal mil juhtimisõigus on peatunud, on mootorsõiduki juhtimine ajutiselt keelatud. Kuivõrd Eduard Tollile väljastatud juhiloa kehtivusaeg lõppes 15.02.2017 ning uus juhiluba väljastati 28.02.2017, oli tal

§ 124

lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ajavahemikul 16.0227.02.2017 ajutiselt keelatud mootorsõiduki juhtimine. Eelnevat kokkuvõttes on tõendatud, et Eduard Tolli juhtis 27.02.2017 mootorsõidukit ning ta tegi seda ajal, mil tal oli juhtimisõigus peatunud. Seega esinevad tema tegevuses liiklusseaduse § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsed tunnused. Eduard Tolli selgitas ütlusi andes, et pani rikkumise toime tähelepanematusest. Kaebuses on ta täiendavalt lisanud, et ta ei märganud juhiloa kehtivusaja lõppemist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kaebaja taolised väited kummutaks ning annaks alust arvata, et kaebaja oli mootorsõidukit juhtima asudes siiski teadlik juhilubade kehtivusaja möödumisest. 3 4-17-1270 Kohtu hinnangul on taolistel asjaoludel liiklusseaduse § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise näol tegemist KarS § 18 lg 3 mõttes hooletusest toimepandud teoga. KarS § 18 lg 3 sätestab, et kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, on isik pannud teo toime hooletusest. KarS § 18 lg-st 1 tulenevalt on hooletus üks ettevaatamatuse liikidest ning vastavalt KarS § 15 lg-le 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et hooletus on ettevaatamatuse nõrgemaks vormiks. Hooletuse puhul puudub isikul teadmine, et tema käitumine võib vastata seadusega kirjeldatud süüteokoosseisule või kaasa tuua koosseisupärase tagajärje saabumise. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et Eduard Tolli tegevuses on tuvastatud liiklusseaduse § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuid iga süülise väärteo toimepanemise eest ei pea selle toimepanijat tingimata karistama. Süüteo toimepanemisele peab küll järgnema hukkamõistev reageering, kuid see ei tähenda, et hukkamõist peaks kindlasti väljenduma karistuse mõistmises. Viimast tuleks kohaldada ultima ratio põhimõttest lähtuvalt. Kohtu hinnangul peab igal üksikul juhul esmalt hindama, kas eksisteerib muid meetmeid, mis heastaks tekitatud ebaõiglust ning oleks ühtlasi eripreventiivselt efektiivsem suunamaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Tulenevalt VTMS § 30 lg 1 p-st 1 on menetlejale antud õigus lõpetada teatud juhtudel väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-29-11 märkinud, et menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-146-03, p 8 ja
3. novembri
4. a otsus asjas nr3-1-1-105-09, p 11). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsus asjas nr 3-1-1-85-04, p-d 15 ja 16 ning
7. aprilli
8. a otsus asjas nr 3-1-1-9-07, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Maanteeameti andmete väljatrükist nähtuvalt on kaebajal B-kategooria juhtimisõigus alates 2002.a, so 15 aastat ning Eduard Tolli enda sõnul ei ole tal seni ühtki liiklusalast rikkumist olnud. Karistusregistrisse kaebajat kantud ei ole. Viimane kinnitab, et 15-aastase juhistaaži jooksul ei ole teda ei liiklusalaste ega ka muude süütegude eest karistatud. Need andmed annavad alust arvata, et menetluse esemeks olev tegu oli ühekordne hooletusest toimepandud väärkäitumine ning kaebaja näol ei ole tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga. Kohtule ei ole teada, et kaebaja oleks pärast kõnealust rikkumist sooritanud uusi õigusrikkumisi. Eduard Tollile väljastati uus juhiluba järgmisel päeval pärast rikkumist ning kohtu hinnangul viitab see asjaolule, et kaebaja on teinud kõik endast oleneva uute süütegude vältimiseks - ta läks koheselt pärast juhilubade kehtivusaja möödumise avastamist taotlema uue juhiloa väljastamist. Nimetatu kinnitab üheselt kahetsuse esinemist ning kaebaja ei ole 4 4-17-1270 mingilgi viisil väljendanud ükskõiksust või üleolevat suhtumist oma rikkumisse, õiguskorda ning sellest tulenevatesse nõuetesse. Kõik eelnimetatud asjaolud kogumis kinnitavad, et kaebaja süü vaidlustatud otsuses kirjeldatud süüteo toimepanemises on väike. Kohtu hinnangul puuduvad ka asjaolud, mis tingiksid antud asjas avaliku menetlushuvi. Eelnevat kokkuvõttes on kohus seisukohal, et menetlusaluse isiku süü on sedavõrd väike, et tema suhtes tehtud väärteootsus tuleb tühistada ning alustatud väärteomenetlus tuleb VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 5