← Eesti

3-15-2652/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 13.05.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2652 Haldusasi MTÜ Luite Selts, J.L.e (L.), K.G.i (G.), OÜ Hort Auto ja Boksipeatus OÜ kaebus Tallinna linna toimingu (Veerenni tn raudteeülesõidu sulgemisele suunatud tegevus) õigusvastaseks tunnistamiseks. Tallinna linna 24.08.2015 projekteerimistingimuste nr 231210 õigusvastasuse tuvastamiseks Tehnilise Järelevalve Ameti 14.10.2015 otsuse nr 1-10/15-296, millega väljastati ehitusluba nr 1512299/01049 Veerenni tn raudteeülesõidukoha täielikuks lammutamiseks, õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks taastada Veerenni tänava raudteeülesõidu sulgemisele eelnenud olukord. Menetlustoimingud Kaebuse tagastamine Resolutsioon Edasikaebamise kord

  1. Tagastada kaebus selle esitajatele läbivaatamatult.
  2. Saata määrus kaebajate esindajale ning teadmiseks Tallinna linnale ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Määruse peale võib esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
  3. 11.05.2015 kirjaga nr LV-1/110-1 (toimiku I kd, tl 20) teatas Tallinna linn MTÜ-le Luite Selts, et Veerenni raudteeülesõidu sulgemise ettevalmistustöödega alustatakse
  4. aasta juuni kuus ning hiljemalt 31.10.2015 suletakse raudteeülesõit autoliiklusele. Sama kirjaga on selgitatud, et AS Eesti Raudtee peab jätkuvalt vajalikuks Veerenni raudteeülesõidukoha sulgemist ning TJA toetab ülesõidu sulgemist lähtuvalt avaliku ohutuse parendamisest. Samuti on kirjas juhitud tähelepanu sellele, et Tallinna linnavalitsuse 7.08.2013 korraldusega nr 1061 „Veerenni// Viadukti tn 10 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas“ on kehtestatud detailplaneering, mis näeb samuti ette Veerenni tn ja viadukti tn ristmiku rekonstrueerimise, parempöörde raja ja kõnnitee lõigu ehitamise, et 1 parandada nähtavust ristmikul ja suurendada liiklusohutust. Tallinna linn juhib tähelepanu, et detailplaneeringu põhijoonisel on Veerenni raudteeülesõit kujutatud autoliiklusele suletuna ning juurdepääs krundile on ette nähtud Viadukti tänavalt.
  5. 24.08.2015 väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) projekteerimistingimused Veerenni tn ja Veerenni tn raudteeülesõidu sulgemiseks (toimiku I kd, tl 39).
  6. 28.08.2015 esitas AS Eesti Raudtee TJA-le ehitusloa taotluse Veerenni raudteeülesõidukoha täielikuks lammutamiseks ühes lammutamise ehitusprojektiga nr 08318/3 (tl 86-94).
  7. 17.09.2015 kirjaga nr 8-6/15-1176-011 teavitas TJA MTÜ Luite Selts, J.A.i, Osaühingu Hort Auto, Boksipeatus OÜ, Baltronic OÜ, K.G.i ja J.L.e lepingulist esindajat K.V.u AS Eesti Raudtee esitatud ehitusloa taotlusest ning küsis arvamust ehitusloa väljastamise kohta hiljemalt 27.09.2015 (toimiku I kd, tl 85).
  8. 14.10.2015 esitas MTÜ Luite Selts, J.A.i, Osaühingu Hort Auto, Boksipeatus OÜ, Baltronic OÜ, K.G.i ja J.L.e lepinguline esindaja K.V. TJA-le taotluse ehitusloa menetluse lõpetamiseks või alternatiivselt menetluse peatamiseks või alternatiivselt tähtaja pikendamiseks seoses Veerenni tänava raudteeülesõidu sulgemise ehitusloa taotlusega (toimiku I kd, tl 96-97).
  9. 14.10.2015 otsusega nr 1-10/15-296 (toimiku II kd, tl 26-28) väljastas Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) ehitusloa nr 1512299/01049 (toimiku II kd, tl 30) Veerenni tn raudteeülesõidukoha täielikuks lammutamiseks.
  10. 23.10.2015 saabus Tallinna Halduskohtule MTÜ Luite Selts, J.L.e (L.), K.G.i (G.), J.A.i (A.), ASi Espak, OÜ Hort Auto ja Boksipeatus OÜ kaebus Tallinna linna 24.08.2015 projekteerimistingimuste nr 231210 ja Tehnilise Järelevalve Ameti 14.10.2015 otsuse nr 1-10/15-296 tühistamiseks.
  11. 12.11.2015 ja 16.11.2015 esitasid kaebajad kaebuse täpsustuse, milles on esitatud lisaks tühistamisnõuetele ka nõue keelata Tallinna linnal Veerenni tänava raudteeülesõidu sulgemisele suunatud tegevuste elluviimine ja kohustada Tallinna linna taastama Veerenni tänava raudteeülesõit ja avada see sõidukitele liiklemiseks.
  12. 16.12.2015 esitasid AS Espak ja J.A. kaebusest loobumise avaldused (toimiku II kd, tl 75-78 ja 82-85). Kohus võttis kaebusest loobumise avaldused vastu ja lõpetas nimetatud isikute kaebuste menetluse vastavalt 16.12.2015 ja 12.02.2016 määrustega.
  13. Seoses sellega, et Veerenni tänava raudteeülesõit on sõidukitele liiklemiseks suletud, esitasid kaebajad 18.12.2015 kaebuse muutmise taotluse, mille kohaselt jääb kaebajate nõudeks Tallinna linna 24.08.2015 projekteerimistingimuste nr 231210 ja Tehnilise Järelevalve Ameti 14.10.2015 otsuse nr 1-10/15-296 tühistamise nõue ning nõue tuvastada Tallinna linna toimingu, mis seisnes Veereni tänava raudteeülesõidu sulgemises, õigusvastasus ja kohustada Tallinna linna taastama Veerenni tänava raudteeülesõidu sulgemisele eelnenud olukord ehk taastada ülesõit sõidukitele liiklemiseks.
  14. 15.02.2016 e-kirjaga (toimiku II kd, tl 109) teatas TJA, et vaidlusaluse raudteeülesõidu lammutamise kohta on esitatud vastav teatis, mis on kinnitus Veerenni tn raudteeülesõidukoha lammutamisega seotud ehitustööde lõpetamisest. Sama kirja kohaselt on rajatud raudteeülesõidukoha asemele raudteeülekäigukoht jalakäijatele ning vastavale ülekäigukohale on väljastatud kasutusluba nr 1612319/
  15. 7.04.2016 esitasid kaebajad kohtule seoses vaidlustatud ehitusloa realiseerimisega (raudteeülesõit on lammutatud) kaebuse muutmise taotluse, milles kaebajate lõplikeks nõueteks on tuvastada Tallinna linna toimingu, mis seisnes Veerenni tänava raudteeülesõidu sulgemises, õigusvastasus, tuvastada 2 Tallinna linna 24.08.2015 projekteerimistingimuste nr 231210 ja Tehnilise Järelevalve Ameti 14.10.2015 otsuse nr 1-10/15-296 õigusvastasus ning kohustada Tallinna linna taastama raudteeülesõidu sulgemisele eelnenud olukord ja taastama Veerenni tänava raudteeülesõit sõidukitele liiklemiseks.
  16. 18.04.2016 ja 9.05.2016 esitas Tallinna linn kohtule vastavalt kohtunõudele ehitusload nr 49740, 49741 ja 49742 (toimiku II kd, tl 141-145) ning lubadega seotud projekteerimistingimused (toimiku II kd, tl 135-139). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  17. Kaebajad märgivad, et kaebus on esitatud nii üksikisikute subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides (populaarkaebus). Tallinna linn on jätnud õigusvastaselt läbi viimata planeerimisseaduses (PlanS) sätestatud detailplaneeringu koostamise menetluse ja on õigusvastaselt andnud detailplaneeringut koostamata projekteerimistingimused. Tallinna linn on vaidlustatud projekteerimistingimused väljastanud ilma, et kaebajatelt oleks küsitud selle kohta arvamust. Projekteerimistingimused on õigusvastased ka sisuliselt. Vaidlustatud ehitusloa väljastamisel on rikutud menetlus- ja materiaalõiguse norme. Kaebajad soovisid lisaaega oma seisukohtade kujundamiseks ja formuleerimiseks, kuivõrd arvamuse andmiseks määratud tähtaeg oli ebamõistlikult lühike, kuid TJA kaebajate taotlusele ei vastanud ja jandis välja vaidlustatud ehitusloa. TJA ei ole arvestanud, et käesoleval juhul ei ole koostatud kohustuslikku detailplaneeringut ning ehitusprojekt, projekteerimistingimused ja seega ka ehitusluba on vastuolus üldplaneeringuga. Tallinna linna üldplaneering näeb ette Veerenni tänava katkematu kulgemise magistraalteena kuni Järvevana teeni ning täiendavalt näeb üldplaneering ette Veerenni ülesõidukohale perspektiivse eritasandilise ristmiku. Raudteeülesõidu sulgemisel rikutakse kaebajate subjektiivseid õigusi. Liiklusvoo suunamine seni vaiksele Viadukti tänavale suurendab liiklusmüra ja saastatust. Ka tõuseb Viadukti tänavale suunatava liiklusvoo tagajärjel Veerenni põik tänava liiklustihedus. Bussiliini nr 16 liikluse suunamine Viadukti tänavale pikendab bussimarsruuti ca 1,7 km võrra, pikeneb sõiduaeg tööle, lasteaeda, koju ning suurenevad kütusekulud. Lisaks on suunatud bussiliin nr 16 ohtlikule Viadukti ja Tehnika tänavat ühendavale ringtee ristmikule (kaebaja esitatud eksperthinnangu kohaselt pole tagatud nähtavus standardis ettenähtud ulatuses, so nõutava 80-meetrise nähtavuse asemel on 3 meetrit) ning seatakse ohtu nii bussireisijad kui ka teised liiklejad. Kõigi isikute (sh kaebajate), kes kasutavad Veerenni tänavat jõudmaks teisele poole Veerenni tänava raudteed, transpordile kuluv aeg ja kütusekulu suurenevad oluliselt. Veerenni ülesõidu sulgemine mõjutab negatiivselt äriühinguid - kaebajatest Hort Auto OÜ ja Boksipeatus OÜ. Ülesõidu sulgemisega pikeneb OÜ Hort Auto klientide sõidutee 2 kilomeetri võrra ning Järvevana teelt tulevad kliendid võivad jätta tulemata, sest ligipääs on keerulisem ja võtab senisest kauem aega ning suureneb ka kütusekulu. Kiirtoidurestoranina tegutseva Boksipeatus OÜ klientuur moodustub inimestest, kes tulevad kesklinna poolt Veerenni tänava kaudu. Sageli on klientideks ka teiselpool raudteed asuvate äriühingute töötajad. Kesklinnast tulles ja tagasi sõites on sõiduaeg aga märkimisväärselt pikem, mistõttu võib kaasneda klientide vähenemine. Kõigi kaebajate kinnistutele halveneb ligipääs, sh ligipääs operatiivautodega, sest sõiduaeg on oluliselt pikem. Kaebajad peavad vajalikuks kahju hüvitamise kaebuse esitamist juhul, kui kohus peaks tuvastama, et Tallinna linn on raudteeülesõidu sulgemisel toiminud õigusvastaselt. Seejuures väljendub kahju eelkõige kulutustes, mida kaebajad on pidanud tegema kohtumenetluses oma õiguste kaitseks. Tuvastamiskaebusel on ka preventiivne põhjus välistamaks Tallinna linna senine praktika, kus linn jätab detailplaneeringu menetluse ära piirkondades, kus see oleks isikute kaasamise, ärakuulamise ning arutelu tekkimise seisukohast oluline ja vajalik. Kaebajate hinnangul peab olema võimalik vaidlustada toimingut subjektiivsete õiguste rikkumisel ka siis, kui populaarkaebuse esitamiseks ei ole alust ning soovitakse vaidlustada haldusorgani toimingut, mis ei ole haldusakti andmine, kuid mis on seotud planeerimise ja ehitusega. Kaebajad rõhutavad, et õigusvastasuse tuvastamise kaebus ja heastamise 3 kaebus on esitatud just subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte avalikes huvides. Kaebajad vaidlustavad Veerenni raudteeülesõidu sulgemise toimingu. Ehitusluba küll annab õiguse ehitada, kuid ei kohusta ehitama ning ehitamise alustamise kohta tehakse eraldi otsus, sealjuures ehitusloa väljastamise järgselt ei pruugita ehitustegevust alati alustada. Tallinna linn alustas ehitustöid omal initsiatiivil ning ehitusluba linna lammutustegevuseks ei kohustanud. Ehitustegevust tulebki vaadelda mitmeetapilisena, kusjuures ehituloa jm dokumentide väljastamine on üks etapp, kuid ehitamise alustamine hoopis teine etapp. Alati on võimalik ehitamine ära jätta. Just see toiming, mille vastustaja langetas, kui otsustas 9.11.2015 raudteeülesõidu sulgeda, on toiminguks, mille osas on kaebajad subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu esitanud õigusvastasuse tuvastamise ja heastamise nõude. Vaidlustatud toiming rikub õigust elule ja tervise kaitsele (ohutu ringristmik, ohtlik raudtee ülekäik jalgsi liiklemiseks, sõiduaja pikenemise tõttu halveneb ligipääsetavus operatiivautodega, müra ja heitgaasid), õigust vabalt liikuda ja elukohta valida (keerulisem ligipääs kaebajate kinnistutele, oluliselt ebamugavam ja ohtlik liiklusmarsruut), ettevõtlusvabadust (juriidiliste isikute klientuuri vähenemine ligipääsetavuse halvenemise tõttu), õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale ühiskonnale (uus rajatud tee ei täida eesmärki liiklemise ohutuks muutmisel, keskkonnaseisundi parandamisel ja piirkonna arengu soodustamisel). Kaebajate eesmärk on ülesõidu sulgemise toimingu ja vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamine ning õigusvastaste toimingutega seonduvate tagajärgede kõrvaldamine. Tagajärgede kõrvaldamine tähendab sisuliselt Veerenni tänava raudteeülesõidu taastamist ja taasavamist sõidukitele liiklemiseks.
  18. Tallinna linn on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada, sest kaebusega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada ning kaebajatel puudub seega kaebeõigus. Populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive ning selle saab esitada vaid planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks. Veerenni tänava raudteeülesõidu lammutamiseks ja sulgemiseks ei ole detailplaneeringu koostmaine PlanS § 125 lg-st 1 nähtuvalt vajalik ning planeeringu kehtestamise otsust ei ole selles osas ka tehtud. Kaebajate väited müra ja saastatuse kohta ei ole otseselt käsitatavad subjektiivsete õiguste rikkumisega, sest kaebajad ei ole osundanud, et müra ja saastatuse tase ületaks kehtestatud piirmäärasid. Kaebajad elavad linnas ja peavad arvestama, et linnakeskkonnas ja neile harjumuspärases infrastruktuuris võivad tekkida muutused. Isiku subjektiivse õigusena ei ole käsitletav ka õigus otstarbekamale teekonnale. Ka ei ole piiratud kaebajate juurdepääs nende kinnistule avalikult kasutatavalt teelt. Sündmused raudteel on kinnitanud samatasandilise raudteeületuskoha ohtlikkust. Veerenni tänava ja Viadukti tänava ristmiku paiknemine raudteeülesõidu vahetus läheduses suurendab ülesõidu ohtlikkust. Täna on ligipääs paljude asumi kinnistutele tunduvalt kergem, kui enne raudteeülesõidu sulgemist. Paljudelt kinnistutelt oli varem ilmselgelt raskem kesklinna pääseda, arvestades tollase tiheda liiklusvooga Veerenni tänaval. Olukorras, kus autod seisid suletud tõkkepuu taga, oli Veerenni tänavale keeramine varem tihti oluliselt aeganõudvam, kui täna. Luite asumis on liiklus ülesõidu sulgemise tõttu rahulik ning seda hindavad kõrgelt lastega pered. Liiklusmüra on vähenenud, samuti liiklusest tulenev õhusaaste. Seega kaebajate kinnistute väärtus tõuseb, mitte ei lange. Tihedam liiklus on vaid nn Kaamose ringil, mida kasutavad Järvevana teel sõitjad või Järvevana teelt tulijad kesklinna liikumiseks. Kohalike elanike väitel on sellelt ringilt kesklinna suunal liikumine võimalik haruldaselt kiiresti, mis samuti väljendub kinnistu väärtuses. Õnnetuste arv piirkonnas ei ole tõusnud, liiklusvood on rahunenud ja ummikud kadunud. Veerenni ülesõidu lammutamisega on seotud ka TLPA poolt 7.06.2011 väljastatud ehitusload numbritega 49740, 49741 ja 49742, mis kehtivad ja mille alusel on ehitustegevust alustatud 29.08.
  19. Nimetatud ehitusload on oma sisult vaidlustatud ehitusloaga samatoimelised, st nende lõplikul realiseerimisel ehitatakse ülesõidust linna poole jääv tee ümber selliselt, et ülesõidu ületamine muutub võimatuks (äärekivid, haljasalad). Kaebajad ei ole neid ehituslube kunagi vaidlustanud ning täna on nende vaidlustamise tähtaeg möödunud. Seetõttu ei saavuta kaebajad oma eesmärki ka kaebuse rahuldamise korral. Ülesõidu kasutamise võimalus on faktiliselt kaotatud juba tulenevalt ehituslubadest 4 nr 49740, 49741 ja
  20. Lubade aluseks on projekt „Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas (Järvevana tee-Tehnika tänava ühendustee) 2002/EE, 16P/PA/009.006, 08318/3, 06.05.
  21. Projekti aluseks on TLPA 17.06.2010 kirjaga nr 2.2/1143 väljastatud Järvevana tee Tehnika tn pikenduse ühendustee koos raudtee viaduktide projekteerimistingimused,, mis viitavad Filtri tee 18 detailplaneeringule (DP011120), Viadukti tn 42a kinnistu, Viadukti tn 46 kinnistu ja Viadukti tn 50 kinnistu detailplaneeringule (DP033450). Nimetatud materjalid näevad ette mh Veerenni raudteeülesõidu sulgemisega seonduvad tegevused. Projekti järgi pidi Veerenni tänavale, endisele raudteeülesõidu asemele rajatama haljasala ja kesklinna poolt ehitama tee ümber moodustades silmuse, mis teeb tehniliselt ainuvõimalikuks tagasipöörde. Projekt on ellu viidud täies mahus ning haljasala ja sõiduteed servavad äärekivid välistavad sõidukiga raudtee ületamise. Kaebaja väidetud ohtlikule ringristmikule on väljastatud kasutusluba. Ringristmiku projektid on saanud kõikvõimalikud kooskõlastused, ehitustööd teostati vastavuses nõuetega. Seetõttu on kaebajate väited ringristmiku ohtlikkusest otsitud ja paljasõnalised.
  22. TJA on seisukohal, et otsus ehitusloa väljastamise kohta on õiguspärane. Ehitusloa eesmärk on tuvastada ettevaatavalt projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavus õigusnormidele. Ehitusseaduses (EhS) ehitisele ja ehitamisele kehtestatud nõuded lähtuvad peaasjalikult inimeste elu, tervise ja vara ning keskkonna ohutuse tagamise eesmärkidest. Lisaks tuleb arvestada naabrusõigustega ning naabrite huve hinnatakse seoses kavandatavatest ehitustöödest tuleneda võivate mõjudega – müra, vibratsioon, tolm jne. Kaebaja väited ehitusloa menetluses kaalutavatest mõjudest (nt liikluskoormuse analüüs) on asjakohatud. Need küsimused lahendatakse detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringuga või sellise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimustega. Kaebaja arvab ekslikult, et projekteerimistingimuste väidetava õigusvastasuse korral tulnuks ehitusloa väljastamisest keelduda. Projekteerimistingimuste kui haldusakti väidetav õigusvastasus ei tähenda automaatselt projekteerimistingimuste kehtetust. Ka õigusvastasest haldusaktist peavad haldusorganid ja isikud niikaua juhinduma, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistatud. Õigusvastasuse tagajärjel haldusakti kehtetuks tunnistamise saab tagantjärele otsustada haldusakti andnud haldusorgan ise või kohus. TLPA projekteerimistingimused on EhS § 42 lg 1 kohaselt TJA-le siduvad. Kuigi TJA ei saa seisukohta projekteerimistingimuste õiguspärasuse kohta võtta, tuleb märkida, et kaebaja väited detailplaneeringu koostamise kohustuslikkuse kohta raudteeülesõidu lammutamiseks on ebapädevad. Raudteeülesõidukoha kui EhS § 3 lg 2 tähenduses rajatise lammutamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine PlanS § 125 lg 1 sätete alusel nõutav. Lähtudes EhS § 42 lg-s 1 sätestatust hindas TJA ehitusloa taotlusega esitatud ehitusprojekti vastavust projekteerimistingimustele ja leidis, et ülesõidukoha lammutamine on kooskõlas projekteerimistingimustega. Kaebajatele oli tagatud ka võimalus olla ära kuulatud. TJA kaasas ehitusloa menetlusse Veerenni raudteeülesõidukohaga vahetult piirnevate kinnisasjade omanikud ja kaebajate esindaja ning kõikidele kaasatud isikutele tagas TJA arvamuse avaldamiseks EhS § 42 lg-s 5 sätestatud maksimaalse tähtaja, so 10 päeva. Esitatud taotlused lahendas TJA ehitusloa väljastamise otsuses, kus selgitati ka kaebajate menetluse lõpetamise, peatamise või arvamuse avaldamiseks määratud tähtaja pikendamise taotluste rahuldamata jätmist. Lisaks ei ole kaebajate väited pöördumatutest negatiivsetest tagajärgedest usutavad. Kaebajate väited uue liikluskorraldusega kaasnevatest ohtudest ja ebasoodsatest mõjudest on asjatundmatud ja tõendamata. Kaebajad ei ole ülesõidukoha lammutamise, kui ehitustegevuse kohta, esitanud ühtegi vastuväidet. Ligipääs kinnistutele on tagatud välja ehitatud ringristmiku kaudu, mis asub ca 1 km Luite asumist Ülemiste ristmiku pool ning seal üks väljasõitudest suundub otse Järvevana teele ja teine Luite asumisse Viadukti tänavale. Ehitusloa vaidlustamisel ei ole õiguslikult kaitstav isiku soov kasutada liiklemiseks konkreetset objekti, kui liiklemiseks on seatud muu korraldus ning olemas on seejuures ka muud võimalused raudtee ületamiseks. Uus liikluskorraldus on projekteerimistingimustes arvesse võetud uuringu järgi senise lahendusega võrreldes ohutum, kuna välistatakse raudteeveeremi ja mootorsõiduki kokkupõrke võimalus samatasandilisel raudteeülesõidukohal. Vastavas uuringus on toodud positiivse mõjuna välja ka Luite asumit läbiva transiitliikluse vähenemine, mis võimaldab 5 arendada asumit miljööväärtuslikuna. Tegelikkuses Luite asumis müra ja saaste tänu seda läbiva transiitliikluse ümbersuunamisele väheneb. Kaebajate väited negatiivsest mõjust majandustegevusele ei ole usutavad ega tõendatud. Veerenni raudteeülesõidukohal on mootorsõidukite liiklusvood sõltuvuses rongide liiklusgraafikust ning punase fooritule ajal on raudtee ületamine keelatud (sh operatiivteenistuse sõidukitele). Uue lahendusega kaasnev ca 2 km pikkune ümbersõit täiendavat ajakulu ei tekita. 11.06.2015 kohtunõudele esitatud vastuses leidis Tallinna linn, et kaebus tuleks tagastada, sest isegi kui eeldada kaebajate faktiliste väidete tõendatust, ei ole kaebajatel kaebeõigust ning kaebusega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada. KOHTU PÕHJENDUSED
  23. Kohus leiab, et kaebus (s.o nii avalikes huvides kui ka subjektiivsete õiguste kaitseks) kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel.
  24. Kohtuinfosüsteemi andmetel on kaebajad varasemalt, so enne vaidlustatud ehitusloa andmist ja projekteerimistingimuste väljastamist, pöördunud kohtu poole kaebusega Tallinna linna toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja Veerenni tänava raudteeülesõidukoha sulgemise keelamiseks (haldusasi nr 3-15-1487). Kaebajad palusid nimetatud haldusasja raames tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna toiming (Veerenni tn raudteeülesõidukoha sulgemisele suunatud tegevus) ja keelata Tallinna linnal sulgeda Veerenni tn raudteeülesõidukohta ilma asjakohast haldusmenetlust läbi viimata ja haldusakti koostamata. Kaebus oli selles asjas esitatud samuti nii isikute subjektiivsete õiguste kaitseks (vältimaks eelkõige ligipääsu halvenemist kaebajate omandis või kasutuses olevatele kinnistutele) kui ka avalikes huvides (vastuolu Tallinna linna üldplaneeringuga). Kohus tagastas kaebuse nimetatud asjas HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel. Tallinna Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse kaebuse tagastamise osas muutmata.
  25. Sarnaselt Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-15-1487 varasemalt avaldatud seisukohale, on kohus ka käesoleva kaebuse osas seisukohal, et kaebajatel ei ole õigust esitada kaebust avalikes huvides (nn populaarkaebust) põhjendusega, et kaebajate arvates tuleks lahendada küsimus detailplaneeringuga, mida haldusorgan ei ole sellele vaatamata kehtestanud. Tulenevalt (PlanS) § 141 võib populaarkaebuse esitada planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks. Kohus nõustub varasemalt kohtute avaldatud seisukohaga ja Tallinna linnaga ning TJA-ga selles, et Veerenni tn raudteeülesõidu lammutamiseks ja raudteeülesõidu sulgemiseks ei ole detailplaneeringu koostamine kohustuslik. PlanS § 125 lg 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks, olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust, olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks ning olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. Sama §i lg 2 järgi on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Raudteeülesõidukoha lammutamine ei ole käsiteltav ühegi eelnimetatud olukorrana ning ka linna üldplaneeringust (kättesaadav aadressilt http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Tallinna-linna-uldplaneering) ei tulene ülesõidu lammutamiseks detailplaneeringu koostamise kohustust, mistõttu ei ole selleks vajalik detailplaneeringu kehtestamine. Kohus nõustub ka haldusasjas nr 3-15-1487 Tallinna Ringkonnakohtu avaldatud seisukohaga, et ülesõidu lammutamine ei ole vastuolus üldplaneeringuga. Ringkonnakohus on selgelt märkinud järgmist: „Kehtestatud üldplaneering ei tekita isikutele abstraktset kaitstavat usaldust sellega kindlaks määratud tingimuste muutumatuna säilimiseks (vt Riigikohtu 19.04.2007 otsus nr 3-3-1-12-07, p 13). Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaanil (I kd, tl 34) on Veerenni tn märgitud olemasoleva magistraaltänavana ning Tehnika tn on märgitud perspektiivse magistraaltänavana. Ringkonnakohus on käesolevas asjas tehtud 13.07.2015 määruse p-s 11 selgitanud, et maakasutusplaanil tähistatud 6 magistraaltänavate võrk kajastab üksnes varem eksisteerinud olukorda, kus puudusid nii Filtri tee ja Tehnika tn ühendus kui ka raudteeviaduktiga ühendus Järvevana teega. Veerenni tn raudteeülesõidu sulgemine ei tähenda, et Veerenni tn lakkaks olemast magistraaltänav, kuna liiklusvoolu on jätkuvalt võimalik kesklinna ja Järvevana tee vahel suunata Veerenni ja Tehnika tänavaid kasutades. Seega ei kaasneks Veerenni tn raudteeülesõidu sulgemisega üldplaneeringu koostamise hetkel kajastatud olukorra ulatuslikku muudatust.“. Käesoleval juhul on ülesõit lammutatud ning liikluskorraldus on vastavalt ka muutunud. Veerenni tänav on suuremas osas jätkuvalt kasutuses kesklinnast Järvevana teele liiklemiseks ning vastupidi. Seega, kuna planeeringu kehtestamise otsust pole antud asjas tehtud ja sellise otsusega vaidlusaluse küsimuse lahendamise kohustust ei tulene ka seadusest, ei ole kaebajatel ka käesoleval juhul populaarkaebuse esitamiseks alust ning avalikes huvides esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebajad ei väida jätkuvalt, et oleks ise taotlenud detailplaneeringu algatamist ja sellest oleks põhjendatud otsusega keeldutud.
  26. Kohus on seisukohal, et subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus tuleb kaebajatele tagastada HKMS 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Tallinna linn väitis, et kaebajate eesmärki ei ole võimalik saavutada seetõttu, et kaebajad on ülesõidu kasutamise võimaluse faktiliselt kaotanud juba tulenevalt 7.06.2011 väljastatud ehituslubadest nr 49740, 49741 ning 49742, mille alusel alustati ehitustegevust 29.08.2011.a. Tallinna linn esitas kohtu nõudel kohtule ka nimetatud ehitusload (toimiku II kd, tl 141-145) ja nende aluseks olevad projekteerimistingimused ja tehnilised tingimused (toimiku II kd, tl 135-139). Kohtule nähtuvalt on nimetatud ehitusload antud sõidutee ja kergliiklustee rajamiseks (ehitusluba nr 49740), elektri maakaabelliini rajamiseks (ehitusluba nr 49741) ja tänavavalgustuse ehitamiseks (ehitusluba nr 49742). TLPA on 17.06.2010 väljastanud Järvevana tee-Tehnika tn pikenduse ühendustee koos raudtee viaduktide projekteerimistingimused kergliiklusteede, jalgteede ja välisvalgustuse projekteerimise kohta (toimiku II kd, tl 135), mille p-s 6 on märgitud, et projektiga kavandatakse Veerenni tn raudteeülesõidu sulgemine ning projektis tuleb sellega skeemide ja jooniste tegemisel arvestada. Sama dokumendi p-s 11 on sätestatud muuhulgas nõue, et raudteeülesõidu koha sulgemine peab olema kooskõlas raudtee tehnokasutuseeskirja lisaga 4 ning raudtee rajatisele väljastab ehitus- ja kasutusloa Tehnilise Järelevalveamet. AS EVR Infra ongi 02.03.2010 väljastanud tehnilised tingimused Järvevana tee-Tehnika tänava ühendusteele ja raudteeviaduktidele raudteeviadukti projekteerimiseks (toimiku II kd, tl 137), mille p-s 5 on märgitud, et projekti koosseisus esitatav liiklusskeem peab arvestama Veerenni tn raudteeülesõidukoha sulgemisega ning projektis tuleb ette näha ülesõidukoha sulgemisega kaasnevate tööde mahud. 12.03.2010 on AS EVR Infra väljastanud tehnilised tingimused Järvevana tee-Tehnika tänava ühendusteel ja raudteeviaduktidele sidekanalisatsiooni paigaldamiseks (toimiku II kd, tl 139), milles on muuhulgas märgitud, et peale tunnelite ja viaduktide ehitamist ja rongiliiklusskeemi taastamist tuleb demonteerida Veerenni ülesõidu automaatsignalisatsioon. Tallinna linn on selgitanud, et ehituslubade nr 49740, 49741 ja 49742 aluseks on projekt „Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas“ (Järvevana tee-Tehnika tänava ühendustee) 2002/EE, 16/P/PA/009.006, 08318/3, 6.05.
  27. Nimetatud asjaolu nähtub ka lubadest endast. Tallinna linn on kohtule ka selgitanud, et eelnimetatud ehituslubade alusel ehitatud haljasala ja sõiduteed servavad äärekivid välistavad sõidukiga raudtee ületamise. Seega nähtub kohtule, et sõltumatult vaidlustatud ehitusloast ja projekteerimistingimustest, ei ole vaidlusaluse raudteeülesõidu kasutamine võimalik ainuüksi eelnimetatud lubade alusel ning lubade realiseerimine on toonud nii või teisiti kaasa ülesõidu kasutamise võimatuse. Kaebajad on nende lubade vaidlustamise võimaluse ka ilmselgelt minetanud. Kohtud on ka haldusasjas nr 3-15-1487 leidnud, et mitmed ehitusload ja detailplaneeringu lahendus on koostatud arvestusega, et Veerenni ülesõit suletakse. Lisaks eelnimetatud ehituslubadele viitas kohus 7 antud asjas, et Tallinna Linnavalitsus on 07.08.2013 korraldusega nr 1061 kehtestanud Veerenni 55/Viadukti 10 kinnistu detailplaneeringu, kus on põhijoonisel liikluslahenduses juurdepääs Viadukti tänava kaudu, mitte Veerenni tänavalt, mille raudteeülesõit on kujutatud suletavana. Kui kaebajad on olnud järjepidevalt seisukohal, et Veerenni raudteeülesõidu kasutamise võimatus rikub nende subjektiivseid õigusi ja toob kaasa negatiivseid mõjutusi (müra, saastatuse kasv, suurem aja- ja kütusekulu, kinnistutele halvem ligipääs, oleks tulnud need haldusaktid, sh eelnimetatud ehitusload vaidlustada, mitte hakata aastaid hiljem vaidlustama ehitustööde nö viimast etappi, so konkreetselt raudteerajatise lammutamiseks antud ehitusluba ja projekteerimistingimusi. Asjaolu, et seni ja kuni vaidlustatud ehitusloa realiseerimiseni oli raudteeülesõit avatud ja kasutamiseks võimalik, ei tähenda, et kaebajatel oli õigustatud ootus, et see selliselt ka jääb, arvestades, et mitmed aastaid varem välja antud ja realiseerimisel olevad ehitusload, sh nende aluseks olev projekt, nägid ette ülesõidu sulgemise ning tööd kavandati vastavate arvestustega. Samas oli selge, et ehituslubade nr 49740, 49741 ja 49742 realiseerimise toimeks on samuti ülesõidu kasutamise võimatus. Kaebajad ei saa kuidagi eeldada ega õigustatult oodata, et kehtivaid ja realiseerimisel olevaid ehituslube lõplikult ei realiseerita. Asjaolu, et Tallinna linn on teatanud, et linnal endal otsene huvi ülesõidu sulgemiseks puudub ja linn seda vajalikuks ei pea ning see nõue tuleneb tehnilistest tingimustest, ei saanud kuidagi tekitada kaebajates ootust, et kehtivaid ehituslube ei realiseerita ja raudteeülesõit jääb kasutatavaks. Ka liiklusuuringu läbiviimine ei saanud kaebajates tekitada sellist kindlat ootust. Kaebusest ei nähtu ka käesoleval juhul, et vaidlustatud ehitusluba ning projekteerimistingimused võiks kaebajate õigusi iseseisvalt rikkuda rohkem, kui ehitusload nr 49740, 49741 ja 49742, mistõttu ei saa kaebajad tugineda ka käesolevas kaebuses subjektiivsete õiguste rikkumisele. Vaidlustamata haldusakte, kui need on olemas, ei ole võimalik väita toimingute õigusvastasust või jätta haldusaktid vaidlustamata ning vaidlustada neid samal ajal hoopiski toimingutena. Kohus märgib, et isegi, kui aktsepteerida kaebajate kaebeõigust, ei oleks ehituslubade nr 49740, 49741 ja 49742 toime tõttu kaebajatel kaebuse rahuldamise korral kaebuse eesmärki võimalik saavutada ning kaebus kuuluks tagastamisele ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebajad on selgelt märkinud, et kaebuse eesmärk on saavutada raudteeülesõidu taasavamine sõidukitele liiklemiseks. Kui kohus tuvastakski vaidlustatud ehitusloa ja projekteerimistingimuste õigusvastasuse, ei oleks raudteeülesõidu taasavamine sõidukitele liiklemiseks võimalik juba tulenevalt ehituslubade nr 49740, 49741 ja 49742 realiseerimisest.
  28. Kaebajatel puudub kaebeõigus vaidlustada eraldi ja iseseisvalt Veerenni ülesõidu sulgemist, kui toimingut. Ülesõidu sulgemine on erinevate ehituslubade alusel teostatud ehitustegevus ja toime, st ehituslubade, sh vaidlustatud ehitusloa, realiseerimise tagajärjel on ülesõidu kasutamine muutunud võimatuks. Kaebajad on vaidlustanud ülesõidukoha lammutamiseks antud ehitusloa, mis on ka loa alusel teostatava ehitustegevuse vaidlustamiseks sobiv õiguskaitsevahend. Kohtu hinnangul oleks võimalik vaidlustada lubade alusel teostatavat tegevust sõltumatult ehitusloast näiteks juhul, kui tegevuseks on vajalik luba, aga seda ei ole väljastatud. Antud juhul on ülesõidu sulgemine toimunud konkreetsete ehituslubade alusel ja otseselt nende ehituslubade toimel. Asjaolu, et ehitusluba ei kohusta ehitamiseks, ei anna kaebajatele abstraktset õigust vaidlustada ehitustegevust eraldiseisvalt ehitusloast. Juhul, kui ehitusloa alusel teostatavat ehitustegevust oleks võimalik vaidlustada iseseisvalt ja eraldi, siis rikuks selline võimalus kahtlemata ehitusloa saanud isikute õiguskindlust ja õigustatud ootust ehitusloa alusel lubatud tegevuste elluviimiseks.
  29. Kohus lisab, et isegi kui aktsepteerida kaebajate kaebeõigust, ei oleks kaebus ilmselgelt perspektiivikas, mistõttu ei oleks kaebajatel võimalik oma eesmärki saavutada. Seetõttu kuuluks kaebus tagastamisele ka tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-st
  30. Kaebajad on osundanud Veerenni tänava raudteeülesõidu sulgemisega kaasnevatele negatiivsete mõjudele, nagu liikluskoormuse suurenemine Viadukti tänaval ja Veerenni põik tänaval, müra ja saastatuse suurenemine, transpordile kuluva aja ja kütusekulu suurenemine, äriühingutest kaebajate 8 klientide vähenemine, ligipääsu halvenemine kaebajate kinnistutele, sh operatiivautodega, ohtliku ringristmiku kasutamine ja ohtliku raudtee ülekäigu kasutamine. Seejuures ei nähtu kaebusest, et mõni nendest mõjudest, mille osas on kehtestatud normatiivid, oleks normatiive ületav ning kaebajad oleks sunnitud olema sellise mõju väljas pidevalt. Kui on kadunud ülesõitu koormanud pikad sõidukite järjekorrad, mil õhku saastatakse, siis ei ole loogiline, et käesoleva lahenduse korral saastetase tõuseb ja seda üle normide. Kohus lisab, et vastustaja esitatud teabe kohaselt on Luite asum tegelikkuses peale liikluskorralduse muutmist rahulikum, liiklust on vähem ning ka sellega kaasnevat müra ja saastet. Kohus nõustub ka sellega, et subjektiivse õigusena ei ole käsitletav õigus otstarbekamale teekonnale või õigus konkreetsele ühistranspordi trajektoorile. Kaebajad elavad linnakeskkonnas ega saa kuidagi eeldada, et neid ümbritsev infrastruktuur või bussiliiklus püsib muutumatuna. Seejuures ei väida kaebajad, et nad oleks kaotanud võimaluse ühistranspordi kasutamiseks. Ka ei nähtu kaebusest, et kaebajad oleks kaotanud ligipääsu oma kinnisasjadele. Kaebajate väited, et kinnistutele ligipääsemise teekonna pikenemisega kaasneb suurem aja- ja kütusekulu, ei ole ka kuidagi põhjendatud, arvestades, et seni tuli ülesõidu koha juures enamasti seista ja oodata rongide möödumist. Kohtule nähtuvalt on ümbersõidu pikkus ca 2 km, mis ei viita veel sellele, et tingimata suureneksid kaebajate kinnistutele ligipääsemise aja- ja sõidukulud. Seejuures on operatiivautode juurdepääs kinnistutele tegelikkuses tõhusam, arvestades, et ka operatiivautod olid seni sunnitud ootama tõkkepuu taga rongide möödumist. Operatiivsõidukid saavad sj valida, millisest punktist on kõige otstarbekam väljasõit organiseerida. Lisaks on Tallinna linn lükanud ümber kaebajate väited ohtlikust ringristmikust, arvestades, et vastavale ristmikule on väljastatud kasutusluba (toimiku I kd, tl 184, teostusjoonis toimiku II kd, tl 59), mis kinnitab ristmiku vastavust projektile ja standarditele. Ainetud ja põhjendamata on ka kaebajate väited ülesõidu kohale rajatud ülekäigu ohtlikkusest.
  31. Kaebajad on märkinud, et soovivad esitada tulevikus kahju nõude, kusjuures kahju väljendub eelkõige kulutustes, mida kaebajad on pidanud tegema kohtumenetluses oma õiguste kaitseks. Kohus märgib, et selliste kulude jaotus ja väljamõistmine otsustatakse iga konkreetse kohtuvaidluse raames HKMS-s kindlaksmääratud korras ning kaebajatel ei ole õigust esitada eraldiseisvalt vastavate kulude hüvitamiseks kahju nõuet.
  32. Eeltoodust tulenevalt kuulub esitatud kaebus tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.