Obsah (6)

§ 131§ 187§ 188§ 120§ 180§ 209

2-17-6301 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2017.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number

) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

§ 131

lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda muu hulgas

§ 187kohaselt vajab ka eestkostja.

Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.

§ 131

lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. Kohus on tuvastanud, et alaealine Xxxxon avaldajate Xxxx ja Xxxxlaps. Avaldajad on puudutatud isiku hooldusõiguslikud vanemad ja neil on puudutatud isikule ühine 3 2-17-6301 hooldusõigus. Lisaks on kohus tuvastanud, et alaealisele kuulub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx kantud kinnistust (asukohaga Xxxx) 1/24 suurune mõtteline osa.

1. Avaldajad paluvad anda alealise Xxxx vanematele Xxxxja Xxxxle kohtu nõusolek Xxxx kui Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx kantud kinnistu (asukohaga Xxxx) 1/24 mõttelise osa omaniku nimel selle kinnisasja jagamiseks korteriomanditeks selliselt, et kinnistu jagamisel tekkiv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr 3 jääb 3/4 suuruses mõttelises osas Xxxx ainuomandisse ja 1/4 suuruses mõttelises osas Xxxx ainuomandisse. 2.
2. Korteriomandiseaduse § 4 lg 2 kohaselt võib kaasomandis oleva kinnisomandi jagada korteriomanditeks kõigi kaasomanike ühise notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse alusel.

§ 188

lg 1 p 10 järgi ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet. Esitatud asjaolude põhjal on kohus veendunud, et avaldajate poolt taotletav tehing on alaealise huvides ning Kuusenõmme tee 1 Tallinnas asuva kinnistu korteriomanditeks jagamine ei kahjusta alaealise heaolu. Pirita Linnaosa Valitsuse lastekaitsespetsialisti kohtumisest lapse ema Xxxx ja lapse Xxxxselgub, et 12 aastat tagasi ostsid lapsevanemad Pirita linnaosasse korteri. Viis aastat tagasi otsustati, et sellest ¾ läheb pojale, et täisealiseks saades oleks tal kapital, millega oma elu alustada. Nüüd on vanematel soov jätta kogu korter Xxxx. Praegu elavad selles korteris sugulased, pere ise elab Xxxx. Pirita Linnaosa Valitsuse lastekaitsespetsialistile on alaealine Xxxxväitnud, et saab tehingust aru ja selles osas vastuväiteid tal pole. Kohtu hinnangul on avaldus põhjendatud ning lähtub alaealise lapse huvidest. Lähtudes eeltoodust annab kohus

§ 131

lg 1 ning § 188 lg 1 p 10 alusel avaldajatele nõusoleku Xxxx kui Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx kantud kinnistu (asukohaga Xxxx) 1/24 mõttelise osa omaniku nimel selle kinnisasja jagamiseks korteriomanditeks selliselt, et kinnistu jagamisel tekkiv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr 3 (vt kohtumääruse lisa nr 1 - tähistused plaanil 301-313 ja korter B2) jääb 3/4 suuruses mõttelises osas Xxxx ainuomandisse ja 1/4 suuruses mõttelises osas Xxxx ainuomandisse. Kohtu nõusolek kehtib ka eelnimetatud tehingu raames tehtavate asjaõiguslike kokkulepete ja kinnistamisavalduste kohta. 2.2. Lisaks on avaldajad taotlenud, et vanemate ühise kokkuleppe alusel antakse lapse emale õigus esindada puudutatud isikut üksinda selle kinnisasja jagamise kokkuleppe sõlmimisel ja vastava tahteavalduse esitamisel kinnistusosakonnale korteriomandite moodustamiseks. Avaldajad paluvad anda lapse emale kui alaealise seaduslikule esindajale ka õiguse edasivolituseks kolmandatele isikutele.

§ 120

lg 2 p 3 sätestab, et kui vanemate ühise tahteavalduse tegemine põhjustaks lapse huvidega vastuolus oleva viivituse, on ühel vanemal lapse huvides õigus teha vajalikke tehinguid ja toiminguid ka üksinda. Sel juhul tuleb toimingutest teisele vanemale viivitamata teatada. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud anda alaealise Xxxx emale Xxxxle õigus esindada alaealist eelnimetatud punktis märgitud kinnisaja korteriomanditeks jagamisel üksinda. Lisaks annab kohus Xxxxle nõusoleku käesolevas määruses nimetatud tehingu läbiviimiseks edasivolituseks kolmandatele isikutele. Kohus piirab TsMS § 477 lg 5 alusel 4 2-17-6301 kolmanda isiku edasivolitamise õigust – lapse ema poolt volitatud isikul ei ole õigust käesolevas määruses käsitletud tehingute osas edasivolitust teha. 2.3.

§ 180

lg 1 sätestab, et eestkostja ei saa eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi.

§ 209

lg 2 sätestab, et erieestkostja määratakse ka perekonnaseaduse § 180 lg-s 1 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. Kohus asendab alaealise tahteavalduse andmise kinnistu jagamiseks käesoleva jõustunud kohtulahendiga.

1. TsMS § 478 lg 4 viimane lause näeb ette, et tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Antud juhul on menetlusosalised loobunud määruse peale edasikaebeõigusest. Kohus välistab TsMS § 64 lg 2 alusel määruse edasikaebeõiguse – määrus jõustub selle kättetoimetamisest menetlusosalistele.
2. Kohus jätab menetluskulud avaldajate kanda TsMS § 172 lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 5 2-17-6301 Kohtumääruse lisa nr 1 6