Obsah (7)

§ 580§ 581§ 596§ 600§ 635§ 1027§ 7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2016, Rapla Tsiviilasja number 2-16-4690 Tsiviilasi Ol

§ 580

lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.

§ 581

lg 1 sätestab, et seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine.

§ 581

lg 2 sätestab, et eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed.

§ 596

lg 1 p 1 sätestab, et seltsing lõpeb seltsinglaste otsusega.

§ 600

lg 1 sätestab, et seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. Likvideerimisele kohaldatakse vastavalt kaasomandi jaotamise sätteid, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

sätestab, et seltsingu põhimõtted kohalduvad ka mitteabielulistele kooseluvormidele, kui osapooled on teinud panuseid ühiseks vajaduseks vajaliku vara soetamisel. Eelkõige on seltsingu sätteid rakendatud ühiselt soetatud vara jagamise korral, kui tegemist ei ole isikute kaasomandiga. Seltsingulepingu sätete kohaldamine vabaabielu poolte varalistele suhetele on aktuaalne eelkõige juhul, kui üks osapooltest on teinud tööd teisele osapoolele kuuluva vara väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks ilma eraldi hüvitust saamata, nt ühise eluaseme rajamiseks või parendamiseks ehitus- ja remonditööde teostamine. Seltsingulepingu regulatsiooni kohaldamine vabaabielu poolte vahelistele varalistele suhetele eeldab vabaabielu poolte poolt kas sellekohase seltsingulepingu sõlmimist otseste tahteavaldustega või tuleneb lepingu sõlmimine poolte käitumisest. Seltsingulepingu sätete kohaldamine eeldab viimati nimetatud juhul poolte käitumises ühise eesmärgi tuvastatavust, milleks võib olla poolte poolt ühiste jõupingutuste tegemine ühise eluaseme kasutamise võimaldamiseks ja selle korrashoiu tagamiseks. Ühise eesmärgi tuvastamine vabaabielu poolte käitumise alusel eeldab üldjuhul ühise majapidamise olemasolu. Üksnes vabaabielu poolte kooselu fakt ei ole piisav seltsingulepingu sätete kohaldamiseks nimetatud kooselu suhtele. Kostja vande alla antud seletusega loeb kohus tuvastatuks, et pooled tutvusid 2000 ja said aeg-ajalt kokku. Nad muretsesid 2 last, esimene sündis 2002.a ja teine 2015.a. Pooled ei ole kunagi olnud vabaabielus, neil ei ole kunagi olnud ühist kodu ega majapidamist. Poolte ühist last O ei ole hageja kunagi materiaalselt ülal pidanud, teda hooldanud ega kasvatanud. Teise lapse suhtes tuvastati hageja isadus ja mõisteti elatis välja Pärnu Maakohtu otsusega 31.05.

1. Hageja võtab omaks, et samal ajal, kui ta suhtles kostjaga, oli ta vabaabielus M L, kellega kooselust oli 1999 sündinud poeg O. Hagejal oli ühine majapidamine M L. Hageja ehitas koos M L elamut xxx külas ning asus elama sinna koos M.Liivrandi ja nende pojaga. Hageja ja M.Liivrandi vabaabielu kinnitavad ka M L saadetud SMS-id kostjale (I kd, tl 172-187). SMS-st 03.12.2005 nähtub, et Olev Valk on saatnud Heili Tammarule sõnumi, milles teatab, et „suhe M on ammu läbi ja tema xxxxx elama ei tule, seal hakkab O.Valk elama H.Tammaruga ja ehitavad maja ja siis saavad lapse“. SMS-st 07.09.2013 nähtub, et Olev Valk on saatnud Heili Tammarule sõnumi, milles teatab, et „tema sinna ei tule, elama hakkavad O.Valki juures, aga enne peab M ära kolima, kannata veel“. Seega aeg-ajalt hageja meelitas kostjat jutuga, et viib kostja lapsega xxxxx ehitatavasse elamusse elama, mida kinnitavad ka kostja näidatud video kohtuistungil ja hageja 03.12.2005, 07.09.2013 SMS-id. Nõudeõiguse loovutamise lepingust 29.05.2006 nähtub, et L T loovutas kostjale xxxxxx xxxxxx xxxx külas asuva xxxxxxx nr x-xxx talu suurusega 14,25 ha tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse. Kehtna Vallavalitsuse aktist 19.10.2006 nähtub, et xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx asuv xxxx maatüki üldpindala on 28,50 ha ja õigustatud subjektiks tunnistati Heili Tammaru. Kehtna Vallavalitsuse korraldusest 24.10.2006 nähtub, et kostja kohustub tasuma riigile 40 228 kr õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel. Kehtna Vallavalitsuse korraldusest 02.02.2007 nähtub, et lõpetati Kehtna valla maakasutusõigus 22,13 ha suurusel maa-alal ning tagastati see kostja omandisse. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõtte kohaselt oli H.Tammaru alates 17.04.2007 kuni 22.02.2016 kinnistu reg nr xxxxxxx omanik, alates 22.02.2016 on kinnistu omanik L T. Kehtna Vallavalitsuse korraldusest 10.05.2007 nähtub, et kinnitati xxxx xxxxxxxxx projekti koostamise tingimused üksikelamu ja kahe kõrvalhoone püstitamiseks vastavalt korralduse lisale. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse otsusest nähtub, et kehtestati metsamajandamiskava xxxx kinnistul 29.05.2007 – 31.12.2016 ning lubatud on turberaie, harvendusraie. Kostja vande all antud seletusega leidis tõendamist, et kostjal oli kinnistu, kuhu tema ema soovis osta elamiseks aiamaja. Sellest plaanist teavitas kostja hagejat, kes pakkus välja, et tema ehitab aiamaja ning ehitamise eest töötasu ei soovi. Kostja ema andis hagejale 50 000 kr aiamaja ehitamiseks, s.o materjali muretsemiseks. Raha üleandmise juures olid kostja, tema ema ja hageja. Kohus leiab, et raha üleandmine on leidnud tõendamist kostja vande all antud seletusega, tunnistaja L.T ütlustega. Seda asjaolu, et L.T oli võimalik anda hagejale 50 000 kr, tõendavad L.T AS-i SEB Pank kontoväljavõte, millest nähtub, et L.T kontole on kantud laenu väljamakse 18.05.2007 ning L.T on kontolt välja võtnud 15.0525.05.2007 50 000 kr. Asjas ei oma tähtsust, et 2016.a kohtuistungil L.T ei mäletanud enam, kust ta raha 2007.a välja võttis, kas pangakontorist või sularahaautomaadist. Kehtna Vallavalitsuse korraldusest 30.07.2007 nähtub, et kostjale väljastati kirjalik nõusolek väikeehitise püstitamiseks xxxx kinnistule. Ehitise kasutusotstarve on aiamaja. Ehitisregistri väljavõttest nähtub, et xxxx kinnistule ehitatakse aiamaja suurusega 24 m², kasutusele võtmise aeg 02.07.2007, projekteerija, ja ehitaja on kostja. Metsateatisest 23.01.2008 metsateatise kooskõlastuselt 28.01.2008 nähtub, et xxxx kinnistul on lubatud teha aegjärgset, sanitaar- ja harvendusraiet 182 tm. Ehitisregistri väljavõttest nähtub, et xxxx kinnistule ehitatakse puurkaev 25.04.2011, elamu 57,6 m². 01.10.2012 Saldokinnitusest 30.11.2014 nähtub, et riigilt maa omandamise lepingust tasumata osa suurus seisuga 30.11.2014 on 1355,26 eurot. Kostja vande all antud seletusega, tunnistajate ütlustega leidis tõendamist, et hageja pidi ehitama aiamaja algusest lõpuni valmis. Hagejale antud 50 000 kr eest osteti fiboplokid ja karkassi jaoks puitmaterjal, kokku 6000 kr. Hageja tegi postvundamendi fiboplokkidest ja paigaldas karkassi, mida kinnitab foto (I kd, tl 76). Hageja jättis aiamaja ehituse pooleli ja lubas raha tagasi maksta, mida kinnitab SMS 13.10.2007, millest nähtub, et Olev Valk on saatnud Heili Tammarule sõnumi, milles annab teada, et „ei tea, millal tulla saab ning lubab Heili Tammaru emale raha tagasi anda“. Kostja jätkas 2007.a ise ehitust koos abilistega, ta võttis laenu 30 000 kr. Kostja paigaldas villa, tuuletõkkeplaadid, voodrilauad, katuse. Pottsepp ladus soojamüüri ja korstna aluse. Kostja ladus korstna. Selle kõige eest maksis kostja ise. Aknad panid pooled koos ette. Olev jättis akende ja ukse eest maksmata tegijatele 6000 kr. Kokku oleks pidanud maksma 12 000 kr. Kostja vande all antud seletust kinnitavad: T T kinnituskiri 05.05.2016, millest nähtub, et 2007.a sügisel tegi ta Olev Valki mõõtude järgi aknad ja ukse Lelle lähistel asuvale majale. T.T paigaldas ukse, aknad pani ette Olev Valk; Tohuvana Saeveski tõend 11.05.2016, millest nähtub, et Heili Tammaru ostis 2007 aiamajale voodrilaudu: L. T asus koheselt 2007.a sügisel xxxx kinnistule ehitatud aiamajja elama. V V kinnituskirjast 13.05.2016 nähtub, et kuna Varko Kaubandus OÜ müügiprogramm pole säilinud, siis pole võimalik kinnitada, kas Olev Valk on firmast kaupa ostnud, kes ja kui palju tasus materjali eest. Esmane õiend on koostatud Olev Valki ütluste alusel. Nimetatud kiri ei tõenda, et hageja oleks ehitusmaterjali tellinud ja selle eest tasunud. Kostja vande all antud seletusega ja tunnistajate ütlustega leidis tõendamist, et lauta hakkas kostja tegema koos abilistega 2009.a. Kostja leidis, et ta saaks elumaja ehitamisega koos abilistega ka hakkama, tegi projekti, elumaja oli mõeldud kostja jaoks. Töömehed ehitasid elumaja, Olev käis juhendamas, 2013.a oli kostja temaga jälle suhtlema hakanud. Hageja aitas sarikaid paika tõsta, muud ta ei teinud. Hageja ei pidanud midagi selle eest saama, pooltel ei olnud mingeid kokkuleppeid poolte panustamise ega hagejale tasustamise osas. Hageja ei küsinud kostjalt rahalist hüvitust ehituse juhendamise ega elumaja sarikate paigaldamise eest. Töömeestele maksis kostja, ostis neile paki suitsu päevas ja vahel ka õlut. 15 eurot teenisid nad kahe peale päevas kokku. Kostja vedas töömehi tööle ja koju nii hommikul kui õhtul, ühe korra hageja võttis nad ka peale. Kostja vande all antud ütlusi kinnitavad: metsateatised, millest nähtub, et kostjal oli võimalik enda kinnistult varuda puitu ehitamiseks ning laenu tasaarvestamiseks; N&N Invest Grupp OP arve 28.07.2010, millest nähtub, et kostja on ostnud ehitusmaterjali elumaja ehitamiseks ning fiboplokkide eest on tasutud 2451,20 eurot; MTÜ Käru Maaparandusühistu teatis 15.08.2016, millest nähtub, et Heili Tammaru on ühistu liige alates 2008.a, ühistu esitas PRIA-le 17.10.2008 Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringutoetuse taotluse, mis rahuldati 03.03.2009; Põllumajandusameti Rapla Keskuse otsus 11.07.2011, millest nähtub, et kinnitati xxxx xxxxxx xxxxx xxxxx maaparandusehitise xxxx 1 rekonstrueerimise kasutusele võtu akt – maaparandustöötajad ehitasid teed ja kraavid; E T kinnituskiri 15.08.2016, millest nähtub, et V T abistas Heili Tammarut ehitustöödel xxxx kinnistul ajavahemikul 2007-2009; L S kinnituskiri 16.06.2016, millest nähtub, et ta käis H.Tammaru juures ehitamas koos A N 2014.a suve lõpus. On ka varem abiks käinud. 2014 ehitati puitkarkassi ja veeti kruusa, palka maksis H.Tammaru. Päevaraha oli 15 eurot. Lisaks suitsud ja õlu. Hiljem oli abiliseks A.J, kellega koos ehitati karkass lõpuni. Ehitust juhendas H.Tammaru ja tema ema. Olev Valk käis mõnel korral ehitamise juures targutamas ja õpetas valesti, millest tekkis tüli. O.Valk läks A N riidu, kuna jättis kokkuleppe täitmata. O.Valk soovitas roovituse teha enne katusekile paigaldamist. O.Valk väitis, et H.Tammaru käskinud selliselt toimida. H.Tammaru aga selgitas, et tema selliseid soovitusi ei andnud. H.Tammaru küsis neilt, et miks katusekilet enne roovitust ei paigaldatud. Talle selgitati, et tegutseti O.Valki juhendamisel. O.Valk paigaldas koos L.S ja A.N sarikaid. O.Valk on ühe korra L.S maksnud 20 eurot. Ehituse juures nägi O.Valki 3-4 korda. Põhiliselt istus ta sel ajal autos, rääkis telefoniga. Tööd O.Valk ei teinud. On abistanud ainult sarikate paigaldamisel. Ehitustehnilishindlusalase ekspertiisi auditi aruandest 30.09.2016 nähtub, et aiamaja juures O.Valki tehtud töömahud ja tehtud töö maksumus on 905 eurot 2016 seisuga, elamu hoone juures O.Valk ei soovinud hoone alusmüüri soojustust ja pinnase tagasitäidet, tulemuseks on alusmüüri hoone otstes külmakerkest purunenud. Vundament on rajatud üldiselt kuiva savirähk-liivpinnasesse, mis võib niiskudes ja külmudes muutuda ka külmakerkeliseks. Kuna O.Valk on pakkunud välja teha katusealused elutatud ruumid, tähendab see seda, et tuleb maha võtta roov ja teha õhutusega kald-viilkatus. Vajalik on elamu purunenud alusmüürid müüride otstes lammutada ja uued teha. Kuna väliskandeseinaks jääb kandvaks elemendiks puitsõrestik, tuleb selle karkass eelnevalt remontida ja siis ehitada karkassi põhjal soojustusega sein. O.Valki põhjendamatust ja lohakast suhtumisest tingituna tuleb Tammarudel teha alustatud elamu juures ümberehituse-remonditöid summas 990 eurot. Kostja jäi rasedaks
2. Kostja vande all antud ütlustega leidis tõendamist, et detsembris 2014 tegi kostja hagejale ettepaneku, et ta vähemalt ühe lapse kulud võtaks enda kanda, kuna kostja üksinda ei jaksa neid kanda. Kostja valmistus lapse tulekuks ning seetõttu seiskus majaehitus. Kostja ei keelanud hagejat kinnistule tulla. Konflikt tekkis pooltel hetkest, kui kostja palus hagejal ühe lapse kulud enda kanda võtta. Pooltel ei ole olnud kokkulepet, et nad kinnistule koos elama lähevad. Kohus loeb kostja vande all antud seletuse usaldusväärseks tõendiks, kuna tema seletust kinnitavad ka tunnistajate K.N A.R ja L.T ütlused ning asjas kogutud eelpoolnimetatud kirjalikud tõendid. Kohus ei loe hageja vande all antud seletust selles osas, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping xxxx kinnistul asuvate hoonete ehitamiseks, usaldusväärseks tõendiks, kuna on ümber lükatud hageja vande all antud seletusega, tunnistajate ütlustega, dokumentaalsete tõenditega. Hageja ei ole esitanud seltsingulepingu sõlmimise tõendamiseks ühtegi tõendit, mis tema seletust kinnitaks. Kostja ja tunnistajate K.N, A.R ja L.T ütlustega leidis tõendamist, et hageja soovis kostjaga olla ainult intiimsuhetes aeg-ajalt, laste ülalpidamises ja kasvatamises ei osalenud hageja kunagi, ühist majapidamist ega kodu pooltel ei olnud, kuna hageja seda ei soovinud, seda kinnitavad kohtuistungil kogutud tõendid hageja suhtumise kohta kostjasse ja lastesse, s.o hageja ilmus kostja ellu siis, kui kostjal oli raha. Hageja meelitas kostjat ja kostja ema andma talle aiamaja ehitamiseks 50 000.- kr, mille eest osaliselt ostis ehitusmaterjali, jättis tellitud ja kättesaadud materjali eest osaliselt tasumata, jättis kokkulepitud töö tegemata, järelejäänud raha on kostja emale tagastamata. Elumaja ehitamisel osales hageja juhendamisega ja aitas sarikate paigaldamisel. Elumajaehitus jäi pooleli seetõttu, kuna kostja rasestus 2014, mitte seetõttu, et kostja ei täitnud seltsingulepingut. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuistungil ei leidnud tuvastamist seltsingulepingu sõlmimine poolte vahel hoonete ehitamiseks xxxx kinnistul. Pooltel ei ole olnud ühist eesmärki - ühine kodu ja ühine majapidamine. See oli ainult kostja soovunelm, mis kunagi ei täitunud, seda kinnitab väljavõte kohtuistungi protokollist (I kd, lk 112), kus kostja kinnitab, et hageja lubas, et ehitavad koos maja ja siis räägivad lastest, pididki nii tegema, aga laps tuli varem. Pooltel ei olnud sõlmitud lepingut, mille kohaselt mõlemad pidid panustama ehitamisse võrdselt. Pooltel oli kokkulepe, et hageja ei soovi aiamaja ehitamise ja juhendamise ning sarikate paigaldamise eest elumaja ehitamisel rahalist tasu. Hageja leiab, et nüüd nullitakse tema väärtus täiesti ära. Hageja heidab kostjale ette, et see ei arvestanud hageja huvidega nii nagu oleks pidanud tegema. Kohus jõudis tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et hageja on enda väärtuse ise ära nullinud ja ise ainult enda huvidega arvestanud. Hageja oskas suunata Tammarusid andma tema käsutusse 50 000 kr. Hageja ilmus taas kostja ellu, kui viimane alustas elumaja ehitamist, lootes juhendamise eest saada hüvitust poole vara (hooned) väärtuses. Poolte vahel tekkis konflikt, kui kostja palus hagejal osaleda ühe lapse ülalpidamises. Seejärel esitas hageja kostja vastu kohtusse hagi seltsinguvara jagamiseks. Ekspertarvamusest 25.08.2016 nähtub, et xxxx kinnistul poolelioleva elamu, suvila ja puukuuri ehitustööde maksumus on vastavalt 6944, 10 212 ja 13 616 eurot. Kuna seltsingulepingu sõlmimine poolte vahel ei leidnud kohtuistungil tõendamist, siis ei toimu ka seltsinguvara jagamist. Hagejal puudub seaduslik alus nõuda 15 000 euro väljamõistmist kostjalt, vaatamata sellele, et ehitusekspert hindas hageja panuse suuruseks 905 eurot.

§ 635

lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu. Kohus leiab, et samuti ei leidnud kohtuistungil tõendamist, et poolte vahel oleks sõlmitud töövõtuleping. Eelpool kohus tuvastas, et pooled olid kokku leppinud selles, et hageja oma osalemise eest xxxx kinnistul asuvate hoonete ehitamisel rahalist hüvitust kostjalt ega L.Tammarult ei nõua. Seega ei kuulu hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele rahaline tasu töövõtulepingut reguleerivate sätete alusel.

§ 1027

sätestab, et isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks hagejalt saanud midagi õigusliku aluseta. Seega ei kuulu hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele rahaline hüvitus ka alusetu rikastumise sätete järgi.

§ 7

lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja on poolte suhte tekkimisest kuni käesoleva ajani kostjat petnud, kostja tunnetega manipuleerinud, kostja ema petnud. Kostja kasvatab üksinda hageja lapsi, hagejalt materiaalset abi saamata, ehitab maju, käib tööl. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu 15 000 euro väljamõistmiseks seoses xxxx kinnistul teostatud ehitustöödega, arvestades hageja käitumist ja suhtumist kostjasse, poolte lastesse ja kostja emasse, on hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja palub välja mõista hagejalt lepingulise esinduse kulud summas 300 eurot, eksperditasu 360 eurot, printimiseteenuse kasutamise eest 5,70 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud ning töötasu suurus mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Tsiviilasi on mahukas. Maksekorraldusega 28.09.2016 loeb kohus tuvastatuks, et kostja on tasunud Ehitusekspert OÜ-le 360 eurot. Rapla Keskraamatukogu kviitungitega loeb kohus tuvastatuks, et kostja on tasunud printimiseteenuse eest 5,70 eurot. Seega jääb hageja kanda kostja menetluskulud summas 665,70 eurot. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)