Obsah (8)

§ 657§ 654§ 402§ 652§ 5§ 232§ 238§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-113

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

27. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 28. Vaidlust ei ole selle üle, et pooled sõlmisid e-kirjade vahetamise teel töövõtulepingu, mille sisuks oli kostjale pakendite ja transpordikastide valmistamine vastavalt kostja poolt antud mõõtudele. Maakohus tuvastas õigesti, et pakendid ja transpordikastid valmistas DS Smith 5 Packaging Estonia AS, kelle laost sai kostja need poolte kokkuleppe alusel kätte 26.02.2016; kostja tellitud pakendid vastasid mõõtudelt kostja enda poolt määratud mõõtudele; pakendid ei vastanud lepingutingimustele selles osas, et nuudi asemel oli kasutatud perforatsiooni, kuid see ei muutnud kaupa kasutuskõlbmatuks ja kostjale pakuti heastamist, millest kostja keeldus. Maakohus märkis otsuses, milliste tõendite alusel ta sellised järeldused tegi. 29.

§ 402

lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Sama paragrahvi lg 7 järgi võib menetlusosaline kohtuvaidluses esitada kohtule kohtukõne seisukohad kirjalikult protokollile lisamiseks.

ei sätesta võimalust esitada kirjalikult pärast kohtuistungit kohtukõne teesides uusi asjaolusid, mida menetlusosaline asja sisulisel arutamisel esile ei toonud. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et kostja ei tuginenud maakohtus õigeaegselt asjaoludele kauba üleandmise koha kohta, st ta ei ole andnud nõusolekut kauba üleandmiseks tootja laos ja kauba üleandmise koht oleks pidanud olema kostja asukoht. Sellele tugines kostja esmakordselt 24.01.2017 kohtukõne teesides, s.o hilinenult ja maakohus ei pidanud nendele asjaoludele otsuses hinnangut andma. Seda ei tee ka ringkonnakohus ja jätab need

§ 652

lg 4 alusel tähelepanuta, sest kostja ei ole uue asjaolu esitamise lubatavust põhjendanud. 30. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse seisukohaga, nagu oleks tellimuskinnitusel ja e-kirjadel ainult informatiivne tähendus. Maakohtul oli õigus arvestada tõenditena nii tellimuskinnitust kui ka hageja, DS Smith Packaging Estonia AS ja kostja e-kirju. Kostja väide, et juhul, kui DS Smith Packaging Estonia AS tunnistaks oma eksimust, jääks puuduste kõrvaldamise kulud tema kanda, ei muuda e-kirju tõenditena ebausaldusväärseks. 31.

§ 5

lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja tõi esile selged asjaolud kostja poolte tellitud pakendite suuruse ja kvaliteedi kohta ning esitas selle kohta ka tema väiteid usutavaks muutvad tõendid. Kostjal tekkis hageja väidete ja tõendite kahtluse alla seadmiseks kohustus tuua omalt poolt esile faktid pakendite ebakvaliteetsuse ja tellitud suurusele mittevastavuse kohta ning neid väited omakorda tõendada. 32. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, mis hageja väited ja tõendid ümber lükkaks. Veelgi enam, kui hageja esitas sellest e-kirjavahetusest 3 e-kirja (I kd lk 28-31), esitas kostja kohtule 25.10.2016 menetlusdokumendi lisadena kogu e-kirjavahetuse, mis sisaldas ka hageja poolt juba esitatud e-kirju ja palus võtta need asja juurde dokumentaalsete tõenditena (I kd lk 6870,73-86). Kostja poolt enda esitatud tõendite usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine apellatsioonimenetluses on arusaamatu. Maakohtus kostja neid tõendeid ebausaldusväärseks ei pidanud. 6 33.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

§ 238

lg 5 teise lause kohaselt võib tõendi selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Tõendeid hindab kohus sõltumatult poolte väidetest. Maakohus tõendeid hinnates e-kirjade ebausaldusväärsust ei tuvastanud ja ringkonnakohtul puudub alus teistsuguse hinnangu andmiseks.

1. Asja materjaliga ei ole kooskõlas apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks hageja võtnud omaks asjaolu, et ta teadis juba enne pakendite valmistamist, et nende mõõdud on valed. Seega on alusetu ka etteheide, et kohus hageja omaksvõtuga ei arvestanud. Hageja on võtnud omaks, et nuudi asemel kasutati perforatsiooni, kuid see ei muutnud pakendeid kasutuskõlbmatuks. VÕS § 101 lg 3 ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele, nagu kostja ekslikult leiab.
2. Hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud, kostja on pakendid vastu võtnud ja tema väide nende tagastamise kohta ei leidnud maakohtus tõendamist. Kostja ei osanud ka ringkonnakohtu istungil selgitada, kuhu ja kellele ta kauba tagastas. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks lepingust taganenud. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kostjal tuleb võlg koos viivisega tasuda. Menetluskulud
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

1. Hageja palus menetlusekulude hüvitisena välja mõista kulud õigusabile – kokku 1544 eurot (käibemaksuta) järgmiste toimingute eest: arve nr 20170346 alusel 983 eurot 6,30 tunni eest järgmiselt: telefonikõne kohtu kantseleisse 0,20 tundi, telefonikõne kliendiga 0,20 tundi, toimiku täiendamine apellatsiooni ja kohtumäärusega 0,20 tundi, apellatsioonkaebusega ekiri kliendile 0,20 tundi, vastus apellatsioonkaebusele ja selle täiendused kokku 5,30 tundi ja telefonikõne kliendiga 0,20 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelmärgitust vajalikud ja põhjendatud kulud, mis kuuluks teise menetlusosalise poolt hüvitamisele telefonikõne kohtu kantseleisse ajakuluga 0,20 tundi, kuna ei ole selge selle eesmärk ja vajalikkus, samuti toimiku täiendamine apellatsiooni ja kohtumäärusega 0,20 tundi, sest see ei ole otseselt kohtumenetlusega seotud. Põhjendatud ja vajalik on suhtlemine kliendiga ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine. Selle arve osas kuulub hüvitamisele esindaja toimingute ajakulu 6,10 tunni ulatuses maksumusega 951,79 eurot.
2. Lisaks eeltoodud arvega seonduvatele toimingutele palus hageja hüvitada toimiku täiendamise apellatsioonkaebuse vastusega – 0,2 tundi maksumusega 10 eurot, e-kirja saatmise kliendile 0,2 tundi maksumusega 32 eurot, toimiku täiendamise kohtukutsega 0,2 tundi maksumusega 10 eurot, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumise 2,5 tundi maksumusega 400 eurot, telefonikõne kliendiga 0,2 tundi maksumusega 32 eurot ja menetluskulude avalduse koostamise ajakulu 0,7 tundi maksumusega 77 eurot. Kostja poolt ei kuulu hüvitamisele toimiku täiendamise ajakulu kokku 0,4 tundi maksumusega 20 eurot, sest need toimingud ei ole otseselt kohtumenetlusega seotud ja menetluskulude avalduse koostamise ajakulu 0,7 tundi maksumusega 77 eurot. Menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusteadmisi ja kohtupraktika kohaselt võib menetluskulude nimekirja esitada ka pool ise. Muud toimingud on vajalikud ja nende ajakulu on mõistliku suurusega. Seega 7 kuulub kirjaliku taotluse alusel täiendavalt hüvitamisele ajakulu 2,9 tundi maksumusega 464 eurot.
3. Vastavalt kohtuistungil esitatud taotlusele kuulub täiendavalt hüvitamisele esindaja ajakulu kohtuistungil osalemisele – 1 tund tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Seega kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja õigusabikulude hüvitamiseks 1575,79 eurot (951,79+464+160).
4. Hageja taotluse alusel tuleb määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja hagejale tasuma kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja taotluse alusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida hageja konto number, kuhu menetluskulude hüvitis kanda ja millise selgitusega. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal Imbi Sidok-Toomsalu Ande Tänav 8