← Eesti

2-13-56874/43

Obsah (9)§ 440§ 168§ 150§ 429§ 645§ 456§ 175§ 435§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-13-56874 Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Krista Kirspuu Kohtuasi Korteriühis

§ 440lg 1 ja 2 alusel õigeksvõtul põhineva otsusega.

Maakohus rahuldas hagi ka kostja I suhtes ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 4397,52 eurot. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ning mõistis neilt hageja kasuks solidaarselt välja menetluskulud 1440 eurot (sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabi tasu 1090 eurot) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

  1. 12.06.2016 esitas kostja I Pärnu Maakohtu 17.05.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse ning 05.07.2016 ja 12.07.2016 täpsustatud apellatsioonkaebuse tervikteksti, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja I vastu.
  2. 16.06.2017 esitas hageja ringkonnakohtule avalduse hagiavaldusest loobumiseks. Avalduse kohaselt on kostjad tasunud hagejale võlgnevuse täies ulatuses ning osaliselt hüvitanud menetluskulud. Seetõttu soovib hageja hagiavaldusest loobuda ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Hageja on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja palus

§ 168

lg 4 alusel jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, kuna kostjad on rahuldanud hageja nõude täies ulatuses apellatsioonimenetluses, s.o pärast hagi esitamist. Hageja on käesolevas asjas tasunud riigilõivu 350 eurot, millest palub

§ 150lg 2 p 2 alusel tagastada hagejale pool, s.o 175 eurot.

Apellatsioonimenetluses on kostjad hüvitanud hagejale menetluskulud osaliselt, jättes tasumata apellatsioonimenetluses hageja poolt kantud 480 eurot. Hagejale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksu ei lisandu), ning esindajal on kulunud apellatsioonkaebusega tutvumisele 1,5 tundi ja vastuse koostamisele 4,5 tundi, kokku 6 tundi. Kuna apellatsioonimenetlusega seotud kulud on tekkinud seoses kostja I apellatsioonkaebusega, palub hageja jätta ringkonnakohtu menetluskulud kostja I kanda. Arvestades, et hagejale tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust (175 eurot), palub hageja mõista kostjalt I hageja kasuks menetluskuluna välja 305 eurot (480-175) ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7. Kostja I teatas vastusena hagist loobumise avaldusele, et tema ei ole enam nõus hagejale mingeid rahasid maksma, kuna tema poolt on hagejale kõik võlgnevused tasutud. Ringkonnakohtu määruse põhjendused 8. Ringkonnakohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagist loobumine kostja I suhtes tuleb vastu võtta ja asja menetlus selles osas lõpetada. Vastavalt

§ 429

lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab, et alused hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks on sätestatud

§ 429lg 4 ning käesoleval juhul need puuduvad.

9. Apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel tühistab ringkonnakohus

§ 645lg 1 kohaselt määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.

Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja I suhtes ning mõistis temalt välja võlgnevuse 4397,52 eurot. Kostja II osas on maakohtu otsus jõustunud (

§ 456lg 4).

3 10. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja on palunud hagist loobumise avalduses jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on põhjendanud, et võlgnevus on kostjate poolt tasutud apellatsioonimenetluse ajal, s.o pärast hagi esitamist. Ka kostja I on hagist loobumise avaldusele esitatud vastuses märkinud, et ta on hagejale võlgnevuse tasunud. Seega ei ole seoses hagist loobumisega alust muuta kostjat I puudutavas osas maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kolleegium leiab, et asjaolu, et hageja võttis väikeses summas esitatud viivisenõude maakohtus tagasi, ei anna alust teistsuguseks menetluskulude jaotuseks. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb jätta

§ 168lg 4 alusel kostja I kanda.

11. Maakohus on mõistnud kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud summas 1440 eurot (sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabi tasu 1090 eurot).

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu poolt välja mõistetud hageja lepingulise esindaja menetluskulude suurus asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik. Samuti on põhjendatud hageja poolt tasutud riigilõivu väljamõistmine summas 350 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust tühistada maakohtu otsust kostjalt I hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude ja menetluskuludelt välja mõistetud viivise osas. 12. Hageja on taotlenud seoses hagist loobumisega

§ 150lg 2 p 2 alusel tasutud riigilõivust poole tagastamist summas 175 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluses ei ole hageja riigilõivu tasunud.

§ 150

lg 3 kohaselt ei tagastata avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu.

§ 435lg 2 kohaselt lõpeb kohtuotsusega selles kohtuastmes asja menetlus.

Seega, kuivõrd esimese kohtuastme menetlus on käesolevaks ajaks lõppenud, on hageja poolt enne käesolevat apellatsioonimenetlust tasutud riigilõivu puhul tegemist

§ 150

lg 3 mõttes eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivuga, mis tagastamisele ei kuulu. 13. Hageja on hagist loobumise avalduses palunud kostjalt I välja mõista apellatsioonimenetluses hageja poolt kantud 480 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejale on osutatud ringkonnakohtus õigusteenust tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta), kokku 6 tunni ulatuses, summas 480 eurot. Arvestades vaidluse keerukust ning menetlusdokumentide sisu, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud apellatsioonkaebusega tutvumise ajakulu 0,75 tundi ning apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ajakulu 3 tundi, kokku 3,75 tundi. Hageja esindaja tunnitasu määr jääb turuhinna piiridesse. Seega tuleb kostjalt I välja mõista ringkonnakohtu menetluskulu summas 300 eurot. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt ringkonnakohtu menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.