2-17-2310 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-17-2310 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2015, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Kohtuasi Eesti Vabariigi hagi (Sotsiaa
§ 1045
lg 1 p 1 kohaselt on kannatanule surma põhjustamisel tegu kahju õigusvastase tekitamisega.
§ 129kohaselt kuulub isiku surma põhjustamisest tekkinud kahju hüvitamisele.
Eelnevast lähtuvalt on kostja kahju eest vastutavaks isikuks.
- OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu. Riigil on OAS § 31 lg 1 alusel õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista 3345, 30 eurot.
- Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue anti allkirja vastu tõlgituna vene keelde üle kostjale 30.05.
- Kostja suulistest vastuväidetes 15.06.2017.a. kohtuistungil ilmnes, et kostja arvates puudus I. N.il sissetulek, mistõttu puudub alus nõude rahuldamiseks. Samuti märkis kostja, et ta vanglas ei tööta ja tal puudub sissetulek, millest riigi nõudeid rahuldada 2 2-17-2310 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised faktilised asjaolud: Viru Maakohtu 15.11.
- a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-8520 süüdi karistusseadustiku § 114 p 1 järgi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver I. N. suri. Kohtuotsus jõustus 03.12.
- Sotsiaalkindlustusameti 14.03.
- a. otsusega nr 387 hüvitati kuriteoohvri matuste korraldamisega seotud kulud ja määrati I. N.i ülalpeetavale V. N.ale toitja kaotusest tulenev hüvitis. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 02.06.
- a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-6298 rahuldati Eesti Vabariigi hagi Sotsiaalameti kaudu O. A.i vastu summas 4583,39 eurot (matusekulud + ajavahemikul 23.03.2012 – 28.02.2014 makstud hüvitis). Ajavahemikul 01.03.
- a kuni 31.08.2015 a on I. N.i ülalpeetavale makstud täiendavalt toitja kaotusest tulenevat hüvitist summas 3345,30 eurot. Hüvitise tasumise aluseks oli asjaolu et V. N.a oli I. N.i ülalpeetav (ema).
- Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Eesti Vabariik on maksnud toitja kaotusest tulenevat hüvitist kuriteoohvri omastele summas 3345,30 eurot. Kostja on esitanud vastuväite selle kohta, et ohvril puudus igasugune sissetulek ning ta ei andnud oma lähedastele elatist, samuti puuduvad temal vahendid hüvitise hüvitamiseks riigile.
- Ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) § 15 kohaselt on kuriteoohvrile makstava hüvitise piirmäär 9590 eurot. Kuriteoohvri riikliku hüvitist makstakse kuni hüvise saaja vastab OAS § 9 lõikes 3 toodud nõuetele või kuni piirmäära täitumiseni. Ajavahemikul 01.03.
- a kuni 31.08.2015 a on I. N.i ülalpeetavale makstud toitja kaotusest tulenevat hüvitist summas 3345,30 eurot.
§ 1045
lg 1 p 1 kohaselt on kannatanule surma põhjustamisel tegu kahju õigusvastase tekitamisega.
§ 129kohaselt kuulub isiku surma põhjustamisest tekkinud kahju hüvitamisele.
Eelnevast lähtuvalt on kostja kahju eest vastutavaks isikuks. Ohvriabi seaduse (OAS) § 7 lg 1 järgi makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Sama seaduse § 9 lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isik (edaspidi ohver) saab vägivallakuriteo tagajärjel surma, on õigus saada hüvitist tema ülalpeetaval. Käesoleva seaduse tähenduses on ülalpeetav isik, kes on nimetatud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPkS) §-s 20. RPkS § 20 lg 1 järgi on õigus toitjakaotuspensionile toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte. Seega tekkis hüvitise saamise õigus kuriteoohvri vanaduspensionieas vanemal. See, kas isik oma vanemat ka tegelikult üleval pidas, ei ole hüvitise maksmiseks oluline. OAS § 31 lg 1 alusel on riigil õigus nõuda hüvitist tagasi kahju põhjustanud kostjalt. Maakohus on seisukohal, et kuna kahju tekitanud teo ja kahju vahel on põhjuslik seos tuleb kostjal
§ 129alusel tekitatud kahju hüvitada.
OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu.
- Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus esitatud hagi täielikult ja mõistab kostjalt O. A.ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 3345 (kolm tuhat kolmsada nelikümmend viis) eurot 30 senti. MENETLUSKULUD 3 2-17-2310
- TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 145 kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu tasumisest vabastatud. Hageja ei ole menetluskulusid kandnud, seega puuduvad kostjalt välja mõistmisele kuuluvad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm Kohtunik 4