Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja S.Desjatnikov palub
§-de 94; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108; 115; 113 alusel kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1791,60 eurot, viivise 54,79 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda ning kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Kostja seisukoht Kostja esindaja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tallberg Estonia OÜ ja kostja vahel toimus 28.06.2013 ostu-müügitehing, mille kohta kostjale koostati arve nr 131068 summas 15 948.- eurot. Kaup on kostjale üle antud ja kostja tasus ostetud kauba eest 15 948.- eurot. Hageja esindaja I.Esteri vande all antud ütlustest nähtub, et seade Reactor E-20 anti kostjale üle ostu-müügilepingu alusel hiljemalt 31.07.2013. Kostja tellitud lisaseadmed müüdi kostjale 2013.a juulis ja siis sõlmiti kostja esindajaga kokkulepe, et kui tullakse seadet ühendama pumbasüsteemiga, siis võetakse pumbasüsteem kaasa. Kostja juurde mindi seadet ühendama pumbasüsteemiga 2013.a septembris, kuna kostjal ei olnud varem toorainet. Seade Reactor E-20 oli töökorras ja seda saab käima panna ilma pumba ja voolikuteta. Seadet on võimalik kasutada kahel viisil: 1) on võimalik küljeanumad külge monteerida; 2) kui tahetakse suuri tooraineanumaid kasutada, siis tuleb juurde tellida pumbasüsteem. Kostja esindaja tõi seadme Reactori E-20 remonti 25.08.2014 seoses mootoririkkega. Seade tuli remonti peale garantiitähtaja möödumist. Mootoririke seadmel tekkis ülepingest, s.o seade oli saanud suuremat voolu, kui oli ette nähtud. Praaktootega tegemist ei olnud. Hagi kohaselt 06.10.2014 hageja esitas kostjale vahetatud elektrimootori ja teostatud tööde eest arve nr 134025 summas 1791,60 eurot. Arve kohaselt on maksetähtajaks 7 päeva. Alates 14.10.2014 on võlgnevus sissenõutav. Kostja esindaja R.Õuemetsa vande all antud ütlustest nähtub, et talle tehti pakkumine seadme Reactor E-20 ostmiseks. Hiljem seadet lahti pakkides kostja esindaja leidis, et ostetud seade oli mittekomplektne, puudusid pump ja voolikud. Kostja esindaja ostis pumba ja voolikud juurde 2013.a juulikuus ja nende eest tasus kostja esindaja eraldi. Pumba ja voolikud tõid kostjale ära alles 2013.a septembri alguses töömehed, kes tulid seadet ühendama ja tööle panema. Tooraine oli kostjal ammu olemas. Kui kostja seadme sai, siis see ei hakanud tööle, kuna masinat ei olnud võimalik mahutiga ühendada. Seadmele ei saa pumba ja voolikuta toorainet sisse imada ja seda kasutada. Kui kostja esindaja viis seadme remonti, siis ütles hageja, et mootor on kokku jooksnud ja see peab olema praaktoode. Ülepingest ei olnud juttugi. Seadmel oli väga palju kaitsmeid. Kui seade oleks saanud ülepinget, oleks kaitse seadme välja lülitanud. Ülepinge tekkimine on võimatu. Tunnistaja Ave Õuemetsa ütlustest nähtub, et prits käivitati esmakordselt, kui hageja töömehed tulid kostja koju ja pool päeva pandi aparaati kokku. Esimesel katsel see ei õnnestunud ja prooviti mitu korda. Seda seadet kostja enne käivitanud ei olnud. Sellel puudusid pumbad, mille tõid töömehed kaasa, kui nad käisid masinat kokku panemas. Tunnistaja ei mäleta, millal toodi tooraine komponendid. Tooraine saabus enne seadme paigaldamist. Seega kostja leiab, et seade täiskomplektsuses jõudis temani septembris 2013, kui Tallberg Estonia OÜ töötajad tõid kohale pumbad ja voolikud. Garantiitingimustes on kirjas, et garantii kehtib, kui seade on paigaldatud hooldaja juhiste alusel. Garantii algas, kui Tallberg Estonia OÜ töötajad olid seadme kokku pannud ja selle seadistanud, sest sellest hetkest oli võimalik kontrollida, kas seade vastab nõuetele.
lg 1 sätestab, et müügigarantiiks käesoleva peatüki tähenduses on müüja, varasema müüja või tootja lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatud soodsam seisund.
lg 2 sätestab, et garantiitähtaeg algab asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja hilisemat algust. Kui müüjal on kohustus asi ostjale saata, et hakka garantiitähtaeg kulgema enne asja ostjale üleandmist. Garantiitähtaja kulg peatub ajal, mil ostja ei saa asja kasutada lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mille eest vastutab müügigarantii andja. Tallberg Estonia OÜ pakkumisega nr 130486 03.06.2013 loeb kohus tuvastatuks, et kostja ostis Tallberg Estonia OÜlt seadme Reactori E-20, 400 V, hinnaga 15 948 eurot. Pakkumise kohaselt pakuti kostjale 15 948 euro eest ostmiseks seade Reactor E-20, 400 V, 24 A, 3-faasiline, Fusion AP püstol garantiitähtajaga 12 kuud peale seadme üleandmist. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et Tallberg Estonia OÜ ja kostja leppisid kokku selles, et 03.06.2013 pakkumine sisaldas ka pumpa ja voolikuid. Seda kinnitab ka hageja esindaja I.Esteri vande all antud ütlused, mille kohaselt on seadet Reactor E-20 võimalik kasutada kahel moel: 1) on võimalik küljeanumad külge monteerida; või 2) kui tahetakse suuri tooraineanumaid kasutada, siis tuleb juurde tellida pumbasüsteem. Ostjal on võimalik valida, kuidas ta soovib seadet kasutada ja siis osta juurde vastavad lisatarvikud. Ka on võimalus, et ostjal on lisatarvikud juba olemas või soovib neid hankida hoopis mingi muu firma vahendusel välismaalt. Kohus leiab, et ostetud seade vastas Tallberg Estonia OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimustele, s.o kostja ostis Tallberg Estonia OÜlt vastavalt 03.06.2013 tehtud pakkumisele nr 130486 seadme Reactor E-20 ja Fusion AP püstoli. Graco toodete brošüüriga (lk 8) loeb kohus tuvastatuks, et kostja ostis reaktori AP9030, mille puhul on tegemist komplektiga, mis sisaldab pihustivoolikut, piitsvoolikut ja püstolit. Graco toodete brošüürist (alates lk 20) nähtub, et brošüüris on toodud lisad, mida on võimalik seadmele juurde tellida. Graco toodete brošüürist (alates lk 21) nähtub, et kostja juurdetellitud kauba puhul on tegemist lisaseadmega, mis ei kuulu reaktori komplekti. Graco toodete brošüürist (alates lk 2) nähtub skeem, mis käib tellitud seadme juurde ja mis näitab, millises järjekorras peaks seadme valima. Võimalik on valida dosaator, soojendiga vooliku, soojendiga segamisvoolikud, püstoli, töötlemisseade, milleks on pump või segamiskomplekt. Jooniselt (I kd, lk 59) nähtub, et nr 1 on reaktor, nr 2 on voolikud, nr 3 on elastsem voolik ja nr 4 on püstol. Kõik need asjad telliti koodiga AP9030, see on tehase tootekood. Kostja valis AP9030 komplektsuse ning hinnapakkumine on kostjale tehtud just sellele mudelile. Hinnapakkumises nr 130486 oli reaktor koodiga AP9030, s.o Graco toodete brošüüris lk 8, võimalik on valida erinevate võimsuste vahel. Kostja tellis reaktori AP seadistusega. Reaktori juurde oli võimalik tellida AP või CS püstoli. Komplektsus käib kahe esimese pakkumise kohta, kus on märge package, mis tähendab, et pakend sisaldab piitsvoolikut ja püstolit. Package on pakendi lühend, AP näitab, mis tööde jaoks seade on mõeldud. AP9030 reaktoripakend sisaldab pihustivoolikut, piitsvoolikut ja püstolit. Skeem näitab, milliseid lisasid on seadmele juurde vaja. Hinnapakkumises on püstol ära toodud, kuna püstoleid oli võimalik valida CS ja AP märgistusega, kuid selles komplektis oli AP püstol. Voolikud on igas komplektis sees. Voolikud on kõik samad, aga püstolid on erinevad ja seetõttu toodi pakkumises püstol eraldi välja, et oleks teada, milline püstol selles komplektis on. Võimalik oli juurde tellida pumbad. Kostja tellis juurde toitekomplekti, mis aitab mahutist võtta komponente. Kostja teine tellimus nr 246081 sisaldas lisaseadmeid, s.o varustuspumpade süsteemi, mis sisaldas õhu ja vedeliku liitmikuid ja voolikuid kahele pumbale. Väljavõttest lisatarvikute ostmise kohta nähtub, et seade oli tellitud 28.06.
lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et seade Reactor E20 ei vastanud lepingutingimustele. Kostja esindaja tõendab seadme tootmistehnilise mootoririkke olemasolu oma vande all antud ütlustega. Kohus leiab, et see ei ole piisav tõend tõendamaks seadme mittevastavust lepingutingimustele. Kostja oleks pidanud tootmistehnilist mootoririket tõendama ekspertarvamusega. Kostja esindaja ei ole pädev andma arvamust seadme tootmistehnilise rikke olemasolu või mitteolemasolu kohta. Et seadmel oli tootmistehniline rike on kostja esindaja paljasõnaline väide, mida ei kinnita ükski teine tõend. Töökäsuga nr 1098 loeb kohus tuvastatuks, et diagnostika näitas veakoodiks nr E
lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kohus tuvastas eelpool, et pakkumine koodiga AP9030 ei sisaldanud lisaseadmeid. Seega seade koodiga AP9030 oli ostmise hetkel komplektne. Kohtuistungil ei leidnud usaldusväärsete tõenditega tuvastamist, et seade Reactor E-20 oli juba ostes ebakvaliteetne ja mittekomplektne. Kohus leiab, et seade koodiga AP9030 vastas lepingutingimustele.
lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus, teine isik aga maksma selle eest tasu. Hageja eesindaja vande all antud seletusega loeb kohus tuvastatuks, et seade tuli remonti 25.08.
Kostja on töö vastu võtnud. Hageja esitas kostjale 06.10.2014 arve nr 134025 summas 1791,60 eurot. Kostja leiab, et arve ei ole kohustuse aluseks. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Antud asjas on arve üks tõenditest, mis tõendab kostja kohustuse olemasolu hageja ees. Kostja keeldus arvet maksmast, väites, et tegemist oli garantiiremondiga. Kohus on eelpool tuvastanud, et tegemist ei olnud garantiiremondiga ning kostjal on kohustus arve eest hagejale tasuda
Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostjale pakuti erinevaid variante: maksta arve või tuua mootor hagejale tagasi ja leida meelepärasema hinnaga mootor või arutada asja ja leida lahendus. Kostja ei nõustunud ühegi hageja pakutud variandiga. Kostja mootorit tagasi ei toonud ning arvet samuti ei ole tasunud. Kuna kostja on hageja töö vastu võtnud ning kostja ei ole hagejale teatanud, et hageja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele, siis kostjal on kohustus tasuda hagejale mõistlik tasu. Arvest nähtub, et seadme remondi maksumus on 96 eurot, millele lisandub käibemaks. Töötunde on tehtud 3 ning nimetatud tasu suurust peab kohus mõistlikuks. Hageja töömeest peab heaks ka kostja ise. Elektrimootori maksumus on 1397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades pakkumises nr 130486 toodud komplekti AP9030 maksumust 15 948 eurot, siis elektrimootori maksumus 1397 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik. Samas pakuti kostjale võimalust osta remonditeenust meelepärasemast kohast. Kostja seda ei teinud. Seega on 06.10.2014 arve nr 134025 summas 1791,60 eurot esitatud kostjale põhjendatult. Arve kohaselt on maksetähtajaks 7 päeva. Alates 14.10.2014 on võlgnevus sissenõutav.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt kuulub 1791,60 eurot väljamõistmisele
§de 100, 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 54,79 eurot. Viivise arvestus: 1791,60x0,022%x139 (14.10.2014-02.03.2015)= 54,79 eurot.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 54,79 eurot hageja kasuks
MS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja S.Desjatnikov palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1585.- eurot: riigilõiv 225.- eurot ja õigusabikulud summas 1360.- eurot. Hageja esindaja S.Desjatnikov palub kostjalt välja mõista täiendava menetluskulude nimekirja alusel menetluskulud summas 400 eurot. Kostja hageja menetluskulude peale vastuväiteid esitanud ei ole. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 10 t ulatuses, tunnitasuga 100 eurot ja kohtuistungid tasuga 160 eurot (2 istungit kokku 320 eurot). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Hageja esindaja tehtud töökirjed on vajalikud. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 1985.- eurot. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.