← Eesti

2-16-14760/61

2-16-14760 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2017, Tallinn Kohtuasja number 2-16-14760 Kohtuasi XXi avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse YYi ja WWi viibimiskoha määramise osas XXile andmiseks QQ avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse YYi ja WWi viibimiskoha määramise osas QQle andmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik QQ apellatsioonkaebus/määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses Avaldaja/puudutatud isik (apellant/määruskaebuse esitaja) QQ (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline esindaja Roman Maksimenko Avaldaja/puudutatud isik (vastustaja) XX (vastustaja) (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Tiiu Siig Puudutatud isikud (lapsed) YY (isikukood xxxxxxxxxx) ja WW (isikukood xxxxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Tallinna linn (Lasnamäe linnaosa valitsuse kaudu) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  4. Jätta Harju Maakohtu
  5. märtsi
  6. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14760 muutmata.
  7. Jätta QQ apellatsioonkaebus (määruskaebus) rahuldamata. 1 2-16-14760
  8. Jätta apellatsiooniastmes YYile ja WWile osutatud riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud QQ kanda.
  9. Mõista QQlt XXi kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 432 eurot.
  10. Jätta XXi esitatud väljatrükk Maksu- ja tolliameti infosüsteemist tõendina vastu võtmata. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldused, nende aluseks olevad asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad
  11. QQ (puudutatud isik I, ema) esitas
  12. oktoobril 2016 Harju Maakohtule hagi XXi (puudutatud isik II, isa) vastu, milles palus lahutada poolte abielu ning määrata laste YYi ja WWi elukohaks enda elukoha. Samuti esitas ema laste YYi ja WWi nimel isa vastu hagi lastele elatise saamiseks.
  13. Puudutatud isik II esitas maakohtule
  14. detsembril 2016 avalduse, milles palus lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise osas ja anda hooldusõigus laste viibimiskoha määramise osas üle laste isale. Avalduse kohaselt on vanemate abielulised suhted lõppenud, kuid nad elavad koos. Ema käitumine lastega on sobimatu ja ta ei ole võimeline üksi lapsi kasvatama. Ema käitub lastega närviliselt, karjub laste peale, sõimab lapsi ja kasutab ebatsensuurseid väljendeid. Ema käitumisviis on põhjustanud lastele tugevaid negatiivseid tundeid ning emotsionaalset valu. Kui lapsed jääksid ema kasvatada, tekiks oht laste vaimsele ja hingelisele heaolule, sest lastest lahus elamise korral oleksid isa võimalused lapsi kaitsta piiratud. Ema käitumine on juba mõju avaldanud laste tervisele. Noorem laps kannatab kogelemise all, vanem laps puhkeb kergesti nutma, mis ei ole eakohane. Lapsed on emaga koos olles hirmul ja kardavad ning häbenevad avalikus kohas ema karjumist ja sõimu. Isa kavatseb asuda lastega elama oma vanemate juurde, kus neil on korteris oma tuba. Lastel on väga lähedased suhted isa vanematega. Lapsed veedavad juba praegu palju aega oma vanavanemate juures ja veedaksid seal veelgi rohkem aega, kui ema ei oleks vastu. Välistatud 2 2-16-14760 ei ole võimalus, et isa jääb koos lastega elama seni üüritud korterisse, kus lastel on samuti omaette tuba, kuid seda eeldusel, et ema lahkub. Lastele on igal juhul koos isaga tagatud sobilikud elutingimused. Isa on vaimselt ja majanduslikult valmis lapsi kasvatama, tal on südamlik ja soe suhe oma lastega. Ta aitab lapsi koolitöös, veedab nendega vaba aega (ühine kalastamine, jalutuskäigud loodusesse, kinokülastused, puunikerduste tegemine). Isa sissetulekud on seni võimaldanud tal ülal pidada kogu perekonda, seega on tal vajalik majanduslik valmisolek ka selleks, et kasvatada oma lapsi, tagades kõigi nende vajaduste rahuldamise.
  15. Ema selgitas vastuses avaldusele, et abielu ajal ta isa nõudmisel ei töötanud ja tegeles laste kasvatamisega. Kuna isal olid vaid juhuslikud sissetulekud, ei tulnud ta pankadele laenude tagastamisega toime, ning abikaasad kaotasid kogu oma vara pangalaenude katteks. Isa hooletu suhtumise tõttu perekonnaellu ja lapsevanema kohustustesse, halvenes ema tervis. Ei ole selge, kuidas isa kavatseb hakata iseseisvalt ülal pidama ja kasvatama kahte last. Faktiliselt püüab ta panna oma õigused ja kohustused oma vanemate kanda. Avaldusele lisatud tõenditest nähtub, et sissetuleku puudumise tõttu maksab isa korteri üürimakseid osaliselt ja suure hilinemisega. Ema ei kasuta psühholoogilist terrorit oma laste suhtes ja on võimeline tagama neile kohast hooldust. Ema oli sunnitud reageerima, kui laps sõimas teda ebatsensuursete sõnadega, mis on just isa kasvatuse tulemus, mitte põhjustatud ema käitumisest. Isa provotseerib ema konfliktidele eesmärgiga neid salvestada heli- või videokandjatele ja pärast viidata neile kohtus. Isa tarvitab laste ema suhtes psühholoogilist terrorit, ähvardab jätta ema lastest ilma ja häälestab lapsi ema vastu. Isa soodustab närvilist õhkkonda perekonnas, õhutab konflikti, et pärast kanda kõike toimunut ema arvele. Kui lapsed hakkavad elama koos emaga, langevad iseenesest ära kõik probleemid ja lapsed saavad lõpuks rahu.
  16. Ema esitas
  17. jaanuaril 2017 ka vastuavalduse, milles palus lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse laste elukoha määramise osas ja anda selles osas ainuhooldusõigus laste emale või lõpetada ühine hooldusõigus üksnes WWi elukoha õiguse määramise osas ja anda selles osas ainuhooldusõigus emale. Alternatiivselt nõustus ema, et vanem poeg võib elada isaga, noorem emaga. Sel juhul saavad lapsed kohtuda ja suhelda ning nende huvid ei saa kahjustatud. Vastuavalduse kohaselt ei ole tõendatud, et isa suudab lapsi ülal pidada. Korteri üürimaksete tasumise kviitungitest nähtub, et isa teeb makseid korrapäratult ja osaliselt. Laste ema töötab faktiliselt kahel töökohal ja tema sissetulek on 800-900 eurot kuus. Samuti on emal olemas pärandina saadud kinnisasi xxxxxxxxx. Pärast pärandi vormistamist enda nimele müüb ta päritud kinnisasja ja ostab endale ja lastele korteri Tallinnas. Praegu saab ema üürida 2-toalise korteri Tallinnas. Noorema poja ärakuulamisel väljendatud seisukohad ema kohta 2016 novembris lastekaitse spetsialistile ja 2017 jaanuaris kohtule on vastuolulised. Laste ütlusi tuleb hinnata kriitiliselt, kuna ütlusi anti isa survel, psühholoogi või sotsiaaltöötaja juuresolekuta. Lapsed rääkisid päheõpitud lausetega ja nende ütlused erinesid oluliselt nendest, mida nad andsid ligi kuu aega varem lastekaitse spetsialistile. Mõlemad lapsed kinnitasid, et enne praegusesse üürikorterisse kolimist probleeme perekonnas ei olnud. Pärast abielulahutuse ja elatise väljamõistmise hagi esitamist häälestas isa iga päev lapsi ema vastu ja provotseeris 3 2-16-14760 perekonnas konflikte. Kaks konfliktsituatsiooni perekonnas ei viita sellele, et need toimuvad pidevalt. Laste antud ütlustest, mis on tehtud isa mõjul, ei ole võimalik anda objektiivset hinnangut perekonnas valitsevale tegelikule olukorrale. Konfliktsituatsioonid hakkasid perekonnas tekkima suhteliselt hiljuti, umbes 2,5 aastat tagasi varaliste probleemide tõttu.
  18. Isa vastuse kohaselt soovib vanem laps elada isaga. Kui
  19. detsembril 2016 ei osanud noorem laps veel öelda, kellega ta soovib koos elada, siis hiljem on ka tema kindlalt ja korduvalt väitnud, et soovib elada koos isaga. Lapsed põhjendasid oma soovi sellega, et on hingeliselt enam seotud isaga, kes ei karju kunagi, käitub tasakaalukalt ja kelle peale nad võivad igas olukorras kindlad olla. Ema hirmutab lapsi, et juhul kui nad soovivad elada koos isaga, läheb ema vangi, lapsed ei näe teda kunagi ja ema paneb toime enesetapu. Ema teatas lastele, et lahutab nad teineteisest nii, et vanem laps jääb elama isaga ja noorem emaga. See asjaolu on viinud lapsed suurde ärevusse, sest lapsed on teineteisesse kiindunud ega soovi lahusolekut. Laste ema ei ole küll lapse kehalise väärkohtlemise (peksmise) eest kriminaalkorras karistatud, kuid laste ema seadusevastane tegu näitab, et ema ei kontrolli oma käitumist ja on võimeline lapsele kallale minema. Selle põhjuseks on ema enda isikuomadused: põhjuseta ärrituvus, pidurdamatus, tasakaalutus, emotsionaalse intelligentsuse puudumine, s.o oskuse puudumine ära tunda ja kontrollida oma emotsioone ja impulsse, mõista ja hinnata oma lähikondsete tundeid ja võime neist aru saada, oskuse puudumine lähisuhetes toimetulekuks ja konfliktide lahendamiseks. Laste ema ei suudaks lapsi majanduslikult kindlustada, samuti puudub emal vajalik hingeline seos lastega. Korduv laste väärkohtlemine, nende alandamine ja hirmutamine ning kehaline karistus on põhjustanud lastes negatiivseid tundeid ema vastu.
  20. Lastele määratud esindaja arvamuse kohaselt on lastevanemate suhted äärmiselt pingestunud lahutusprotsessi tõttu ning kas domineerimisvajadusest või mingil muul põhjusel on ühise hooldusõiguse lõpetamine seotud lahutusmenetlusega. Laste ema süüdistab abielu purunemises laste isa ja viimase vanemaid, kes kõik häälestavad lapsi tema vastu ja püüavad luua tema provotseerimise läbi tõendeid laste temalt äravõtmiseks. Laste ema on oma sõnul sunnitud leppima olukorraga, kus vanem poeg ei taha tema juurde jääda, kuid on huvitatud, et noorem poeg jääks lahutuse järel temaga. Laste isa väitel on laste ema äärmiselt närviline ja halvustab teda laste kuuldes. Laste isa ei eita, et nad sattusid raskesse majanduslikku olukorda ja kaotasid kodu ning on sunnitud elama üürikorteris, kuid majanduslik olukord paranevat. Laste isa on huvitatud, et tema võiks määrata laste viibimiskoha, sest lapsed soovivad elada temaga. Mõlemad lapsed olid vanemate lahutusest teadlikud ja teavad, et ema ja isa vaidlevad nende viibimiskoha otsustamise üle. Lapsed selgitasid, et neil on parem kontakt ja suhe isaga. Isa on sõbralik ega karju, aitab teha koolitöid. Isaga koos olevat mõnusam aega veeta kui emaga. Ema seevastu pidavat olema närviline, karjub tihti, on nooremat last rihmaga löönud, visanud lapsele näkku kohvi ja omletti, on ettearvamatu jne. Lapsed avaldasid kindlat soovi, et kui ema ja isa peaksid lahku kolima, soovivad nad jääda elama isa juurde. Nad tahavad ka emaga suhelda, aga elada oleks parem koos isaga. Juhul kui vanemad peaksid lahku kolima, siis vanemad laste viibimiskoha probleemi ühiselt tõenäoliselt lahendada ei suuda. Sellisel juhul tuleks ühine hooldusõigus selles küsimuses lõpetada. Vanem laps on 15-aastane ja tema kindel soov on elada koos isaga. Sellises vanuses lapse soovi või tahet ei saa ignoreerida. Laste enda sõnul soovivad nad elada koos, nende omavaheline läbisaamine on hea. Ka noorem laps kinnitas kindlat soovi elada koos venna ja 4 2-16-14760 isaga. Lähtudes laste kindlalt väljakujunenud soovist, tuleks ühise hooldusõiguse lõpetamise korral laste viibimiskoha määramise õigus anda laste isale.
  21. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse arvamuse kohaselt oli sotsiaalhoolekande osakonnal esimene kokkupuude perega
  22. oktoobril 2016, kui tuli Politsei- ja Piirivalveametilt teade koduse vägivallajuhtumi kohta.
  23. oktoobril 2016 käis laste ema lastekaitse spetsialisti vastuvõtul ning põhjendas lahutuse ja elatise nõude esitamist sellega, et on tüdinenud oma abikaasa valetamisest ja solvangutest. Sellist juhtumit, mis toimus
  24. oktoobril 2016, ei ole olnud enne ega pärast. Kodukülastuse ajal
  25. novembril 2016 selgitas noorem laps lastekaitse spetsialistile, et varem ei ole ema kunagi lapsi löönud ega nende peale karjunud. Ema oli alati hooliv ja rahulik, ta oli kodune, abistas lapsi, käis nendega üritustel ja tegi koostööd kooliga. See, mis juhtus
  26. oktoobril, oli esimene kord. Lastel tekkis omavahel konflikt. Ema püüdis neid rahustada, kuid poisid kaklesid edasi ja noorem laps ütles emale inetuid sõnu, mille peale ema andis talle rihmaga kaks korda vastu jalgu. Laste isa kirjutas
  27. detsembril 2016 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse spetsialisti vastuvõtul avalduse, milles süüdistab kõiges oma naist, et ta käitub jämedalt, karjub, ohustab lapsi ja seepärast soovib ta elada lastega oma vanemate juures. Samal ajal toimus vastuvõtul vestlus vanema lapsega, kes teatas, et tema soovib elada isaga. Koolis õppimisega poisil probleeme ei ole. Isa abistab teda matemaatikas. Koduseid ülesandeid teha aitavad nii ema kui isa. Alati, kui ta koolist tuli, oli ema kodus ja söök oli alati valmis. Kodus oli rahulik.
  28. oktoobri juhtum oli esimene kord, kuigi laps tuletas meelde, et kunagi viskas ema talle praemunaga näkku. Millal ja mis põhjusel see toimus, ei osanud ta enam öelda. Lapse sõnade kohaselt räägib ema viimasel ajal kõva häälega, ei usu lapsi ning süüdistab neid, et nad kohtuvad isapoolsete vanavanematega. Emapoolsete vanavanematega kohtusid lapsed rohkem ja tihemini kui isapoolsete vanavanematega, kellega hakkasid rohkem kohtuma alles alates
  29. a augustist. Noorem laps oli
  30. detsembril 2016 koos emaga osakonnas, kus kahe lastekaitse spetsialisti juuresolekul toimus vestlus ilma emata. Laps teatas, et talle meeldib aega veeta nii isa kui emaga, kuigi ta ei oska öelda, kellega sooviks elada. Ema aitab koduseid ülesandeid lahendada. Emal on kooliga ja õpetajaga hea side. Nad käivad koos jalutamas. Ema käib lapsega arstide juures. Laps oli teadlik, et vanem vend soovib elada isaga ja oli sellega rahul. Tema jaoks on mõlemad vanemad kallid, kuigi ta rohkem kaldub ema poole. Vestlustest pereliikmetega on jäänud mulje, et lapsed on vanemate poolt mõjutatud. Majanduslikud raskused ja pidev korterite vahetus on viinud perekonna lahkhelidesse. Sellest tingituna on suhtlemine peres stressirohke. Praeguses olukorras on kõige suuremaks takistuseks vanemate omavahelised halvad suhted ja usalduse puudumine. Kuna terve pere elab koos, ei ole võimalik lahendada laste hooldusõiguse ja viibimiskoha küsimust. Võttes arvesse kõiki olemasolevaid andmeid pere kohta, ei ole laste isa avaldus põhjendatud ega laste huvides.
  31. Ärakuulamisel
  32. jaanuaril 2017 vastas YY kohtule, et ta elab koos ema, isa ja vennaga xxxxxxxx tänaval. Tema vanemad lahutavad ja ta on sellest teadlik. Pärast lahutust läheb isa elama xxxxxxxxx tänavale, kus elavad isa vanemad. Vanemate suhted ei ole kõige paremad, kodus on olnud skandaale. Pärast lahutust tahavad lapsed jääda isaga ning soovivad kolida samuti xxxxxxx tänavale. Y armastab oma venda väga ja nende suhted on head. Y tahab jääda 5 2-16-14760 isaga, sest isa ei ole kunagi tõstnud tema vastu häält ega kätt. Oli olukord, kus ema viskas Yile näkku praemuna ja sooja kohvi. Y tahab jääda kokku oma isa ja vennaga. WW vastas kohtule, et ta elab koos mõlema vanema ja vennaga. Isa ja ema suhted on halvad. Ema karjub kodus. Kui vanemad lähevad lahku, tahab W minna elama isaga. Ema karjub W ja isa peale. Ema ka ropendab. W on kindel, et soovib elada isaga. Ema on teda korra löönud rihmaga vastu jalgu. Kui W teeb midagi valesti, siis isa teeb selle kohta märkuse, räägib rahulikult ega löö kunagi. W on näinud pealt, kui ema viskas vennale näkku kohvi ja praemuna. Ema vastas kohtule, et noorem poeg saab kõneravi, aga tema kogelemine läheb hullemaks, kui peres on probleemid. Ema soov on, et mõlemad pojad jäävad temaga. Nad hakkavad elama Tallinnas xxxxxxxx lähedal üürikorteris. Noorem poeg õpib seal. Emal olid suurepärased suhted poistega selle ajani, kui ta pöördus abi küsimiseks ämma-äia poole. Poisid sattusid vanavanemate mõjuvõimu alla, võõrandusid emast ja ema sai aru, et jääb oma lastest ilma ning läks väga närvi. Laste vanaisa survestab lapsi ja lastes on tekitatud lugupidamatus ema suhtes. Lapsed valetavad. Ema ei ole kedagi munaga visanud. Ta küll lubas seda teha, aga ei teinud. Ema ei ole ka kunagi varem oma lapsi löönud, aga korteri kaotus, stress ja peresündmused tingisid selle. Kui lapsed lähevad elama isaga, siis nad ei jõua kokkuleppele ja ema ei saa oma lastega suhelda. Isa alandab ema poegade ees, on ema ähvardanud ja ema on seda kannatanud vaid oma laste nimel. Viimati kui oli tüli, siis poeg ja abikaasa mõlemad seisid kaameraga ja salvestasid. Kahjuks isa kiidab heaks poiste halba käitumist ema suhtes. Ema arvates lapsed valetavad tema peale, sest lastel on oma eesmärk – nad tahavad elada isaga, sest neile lubatakse kokku seda ja teist. Isa häälestab pidevalt lapsi ema vastu. Isa selgitas, et lähtub ainult laste huvidest ning ei tee takistusi emale lastega kohtuda ja nendega tegeleda. Laste ema alandab neid, tõstab pidevalt häält ja kasutab ebatsensuurseid väljendeid. Viimati, kui ema sai teada laste arvamused, hakkas ta nooremat poega piinama sellega, et lubas ta võtta endale nii või teisiti. Lapsed on teineteisesse kiindunud, kuid ema ei saa sellest aru. Esimese astme kohtu lahend
  33. Harju Maakohus rahuldas
  34. märtsi
  35. a otsusega osaliselt isa avalduse ja jättis rahuldamata ema avalduse. Maakohus jättis vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamata, kuid andis isale ainuotsustusõiguse laste viibimiskoha määramiseks. Elatisehagi jättis maakohus rahuldamata. Poolte abielu oli maakohus lahutanud juba
  36. jaanuari
  37. a osaotsusega. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on vanemad kinnitanud, et ei soovi enam elada ühes korteris ja teavitanud kohut enda ja laste kavandatavast elukohast. Vanematel ei ole üksmeelt selles, kumma vanema juures hakkavad lapsed edaspidi elama. Asjas on tõendatud järgmised asjaolud: - vanemate abielu lahutati
  38. jaanuari
  39. a kohtuotsusega, kuid nad elavad jätkuvalt koos lastega samas korteris; - vanemad on otsustanud asuda eraldi elama; - lapsed avaldasid ärakuulamisel, et soovivad edaspidi elada koos isaga ja suhelda emaga; - vanemad ei ole üksmeelel selles, kumma vanemaga koos hakkavad edaspidi lapsed elama, vanemate suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud lähiminevikus kogetud tunnetest. 6 2-16-14760 Maakohus juhtis tähelepanu sellele, et on igati positiivne, et lastel on mõlemad vanemad, kes saavad täita perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, kuid laste stabiilse elukorralduse huvides on see, et neil oleks üks elukoht, millega nõustusid ka vanemad. Asjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid alust lõpetada PKS § 137 järgi vanemate hooldusõigust laste viibimiskoha määramise osas. Isa soovib, et lapsed asuksid elama koos temaga, peamiselt põhjusel, et ta peab laste ema vägivaldseks ega kiida ema käitumist ja kasvatusmeetodeid heaks. Ema suhtes alustati kriminaalmenetlust nr 16231501379 karistusseadustiku § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna ta
  40. oktoobril 2016 oma kodus konflikti käigus sõimas oma poega Wt, sülitas talle näkku ja lõi teda kaks korda rihmaga vastu paremat jalga. Kriminaalmenetlus lõpetati Põhja Ringkonnaprokuratuuri
  41. detsembri 2016 määrusega ja laste emale määrati kohustus osaleda sotsiaalprogrammis, s.o läbida Gordoni perekooli programm. Ema kinnitas kohtule ärakuulamisel, et ta on lapse ees vabandanud ning et ta kahetseb juhtunut. Lähtudes eeltoodust ei ole kriminaalmenetlus põhjuseks, millele tuginedes peaks lõpetama vanemate ühise hooldusõiguse. Ida-Tallinna Keskhaigla
  42. oktoobri 2015 epikriisi kohaselt pöördus ema peahaava ja pindmise rindkere vigastusega erakorralisele vastuvõtule, mille põhjuseks oli koduvägivald. Laste ütlustega on tõendatud, et vanemate vahel on olnud pikemat aega tülid, mis ei mõju laste kodusele kasvukeskkonnale hästi. Vähemalt alates
  43. oktoobrist 2016 on laste kodurahu olnud vanemate konfliktide tõttu tõsiselt häiritud, mistõttu on põhjendatud vanemate soov asuda elama eraldi ja määrata vanemate õigused laste viibimiskoha määramist puudutavalt. Asjas ei ole põhjendatud lõpetada kasvõi osaliselt vanemate hooldusõigust, kuid laste viibimiskoha määramise õigus tuleb anda PKS § 119 alusel isale. Mõlemad lapsed kinnitasid kohtule, et nad soovivad elada koos isa juures ja ei soovi, et neid lahutatakse. Tulenevalt laste vanusest (x- ja x-aastane) on põhjendatud arvestada laste soovi. Vanematel edaspidi õigus omavahel laste elukorralduses kokku leppida, arvestades sealjuures laste soovi. Seetõttu ei ole põhjendatud lapsi kohtus teist korda ära kuulata. Mõlemad vanemad on võimelised looma laste jaoks arengut soosiva ja toetava elukeskkonna, hoolitsema laste kasvamise ja hariduskorralduse eest. Lapse kasvatamisega tegelevad mõlemad vanemad ja lapsed on hoolitsetud. Vanemate vahel ei olnud vaidlust laste tervise- ning haridusküsimustes. Kuna vanematel säilib ühine hooldusõigus, võtavad nad ka edaspidi kõik laste jaoks tähtsad otsused vastu ühiselt. Mõlemad vanemad töötavad ja on võimelised täitma oma ülalpidamiskohustust laste suhtes. Asjaolu, et laste ema oli varem kodune ning asus tööle xx. Xxxxxx xxxx, ei anna alust väita, et ta ei ole varem perekonna vajaduste rahuldamisse panustanud. Laste isa töötab OÜ xxxxxxx tõendi kohaselt alates x. xxxxxxxx xxxx projektijuhina ja tema töötasu kuus on 1200 eurot. Puudutatud isiku I kaebus
  44. Puudutatud isik I esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus andis isale laste viibimiskoha määramiseks ainuotsustusõiguse, ning saata asi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus lapsi ärakuulates TsMS § 5521 ja §
  45. Maakohus pidanuks sedavõrd keerulises asjas kuulama lapsed ära psühholoogi või 7 2-16-14760 sotsiaaltöötaja juuresolekul, seda enam, et noorem laps ei olnud ärakuulamise ajal veel 10aastane. Laste ärakuulamise protokollist nähtub, et kohus pelgalt küsitles lapsi, ega üritanud süveneda vaidlusesse laste vanemate vahel. Kohus ei küsitlenud lapsi isa isikuomaduste ja tema võimalike kahjulike harjumuste osas. Lapsed oleksid kinnitanud, et isa tuleb tihti koju alkoholijoobes. Laste isa ja tema vanemad olid lapsed kohtu küsitlemiseks ette valmistanud ning lapsed avaldasid ütlusi nende surve all. Maakohus rikkus TsMS § 232 nõudeid, kui tuvastas, et isa töötab. Maakohus ei pööranud tähelepanu sellele, et laste isa ei ole võimeline lapsi ülal pidama, kuna tal on suur võlakoormus, tal ei ole püsivat töökohta ja ta kuritarvitab alkoholi. Isa esitas kohtule võltsitud tõendi oma töökoha ja sissetuleku kohta. Maksuametil isa sissetulekute kohta andmed puuduvad ja tööandja ei ole maksnud tulu tema eest. Isa ei ole esitanud kehtivat töölepingut. Maakohus keeldus põhjendamatult alaealiste laste teistkordsest ülekuulamisest, mida lubab ka TsMS §
  46. Lapsed muutsid menetluse ajal
  47. jaanuarist 2017 kuni
  48. veebruarini 2017 oma seisukohta ja teatasid emale, et soovivad elada koos temaga, kuna isa kuritarvitas alkoholi. Seetõttu oli põhjendatud nad teist korda ära kuulata. Maakohus leidis õigesti, et asja tuleb kohaldada PKS §119, kuid ei hinnanud piisavalt tõendeid, jättis tähelepanuta isa isikuomadused ja varalise seisundi, mistõttu andis põhjendamatult otsustusõiguse laste viibimiskoha määramiseks isale, mitte emale. Menetlusosaliste seisukohad
  49. Puudutatud isik II vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuse kohaselt ei rikkunud maakohus lapsi ära kuulates TsMS § 552¹. Maakohus võis ära kuulata ka x-aastase W ega pidanud tegema seda lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi juuresolekul. Lapsed on korduvalt ja kindlalt väljendanud nii kohtule kui ka laste esindajale ja lastekaitsetöötajale soovi elada koos isaga ning seda tehes ei olnud lapsed isa surve all. Laste ütlused on ausad, liigsete emotsioonideta ja ilustamata. Ema väide, et lapsed on muutnud meelt ja soovivad nüüd elada temaga, ei ole õige. Maakohus ei pidanud lapsi teist korda ära kuulama ja seda tegemata jättes ei rikkunud maakohus menetlusõiguse normi. Ema väide isa alkoholi kuritarvitamise kohta on vale ja tõenditega asjas ümber lükatud. Maakohus ei ole hinnanud asjas tõendeid vääralt ega rikkunud menetlusõiguse norme. Ema väide isa varalise seisundi kohta on alusetu ja tõendamata. Isal on töö ja selle kohta soovib isa esitada asjas uue tõendina Maksu- ja tolliameti väljatrüki.
  50. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja jäi pärast lastega kohtumist varem väljendanud arvamusele ning palus jätta maakohtu otsuse muutmata, kuna maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse normi ja lahend vastab laste huvidele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8 2-16-14760
  51. Kolleegium leiab, et kaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest kaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
  52. Ema vaidlustas maakohtu otsuse üksnes osas, milles maakohus otsustas anda laste viibimiskoha määramise otsustusõiguse isale, mitte emale. Seejuures oli ema nõus sellega, et maakohus jättis vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamata ja otsustas anda PKS § 119 alusel ühele vanematest üksnes õiguse üksi otsustada laste viibimiskoha määramise üle. Kolleegium selgitab esmalt, et maakohus otsustas asjas anda isale õiguse otsustada üksi selle üle, kus hakkavad lapsed vanemate lahuselu korral elama, ega lõpetanud laste viibimiskoha määramise osas vanemate ühist hooldusõigust PKS § 137 tähenduses. Sellest tulenevalt saab isa otsustada, kumma vanema juurde asuvad lapsed elama pärast vanemate lahkuminekut, kuid asjaolude muutudes saavad vanemad edaspidi ühiselt otsustada laste elukoha muutmise üle.
  53. Andes isale PKS § 119 alusel ainuotsustusõiguse, ei kohaldanud maakohus vääralt materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus selgitas välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, hindas kõiki asjas esitatud asjaolusid ja tõendeid ning asus nende alusel kujunenud siseveendumuse kohaselt seisukohale, et ainuotsustusõigus tuleb anda isale. Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, et maakohus jättis ema vastuväited ja esile toodud asjaolud põhjendamatult arvestamata. Ühele vanematest PKS § 119 järgi ainuotsustusõigust andes hindab kohus üksnes seda, kumb vanematest suudab lapse elu puudutavat olulist küsimust otsustades lähtuda paremini lapse huvidest ega hinda otseselt PKS § 137 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, sh vanema varalist seisundit, töökoha olemasolu ja eluviise. Maakohus on siiski nimetatud asjaolusid hinnates leidnud, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei ole alust. Neil põhjustel ei ole apellatsioonimenetluses tähtsust asjaolul, kas isa töötab ja milline on tema sissetulek, mistõttu jätab kolleegium TsMS § 238 lg 1 ja lg 4 järgi isa esitatud väljavõtte Maksu- ja tolliameti infosüsteemist tõendina vastu võtmata.
  54. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ka lapsi ära kuulates. Kohus kuulab last puudutavas asjas TsMS § 552¹ lg 1 järgi üldjuhul isiklikult ära vähemalt 10-aastase lapse, kuid võib ära kuulata ka noorema lapse. Seejuures kuulab kohus lapse ära psühhiaatri, psühholoogi või sotsiaaltöötaja juuresolekul üksnes siis, kui kohus peab seda vajalikuks. Vanemate hooldusõiguse vaidlustes kuulab kohus tavapäraselt ära ka nooremaid lapsi kui kümneaastased ning tavapäraselt ei ole vaja kaasata laste ärakuulamisele spetsialiste. Ema on väitnud, et praeguses asjas oli tema hinnangul tegemist keerulise juhtumiga, mis tingis spetsialisti kaasamise vajaduse, kuid ei ole seda täpsemalt põhjendanud. Asjaolu, et ema hinnangul olid lapsed ärakuulamisel isa ja tema vanemate mõju all, ei tähenda seda, et kohus peaks lapsed ära kuulama spetsialisti osavõtul. Samuti ei andnud ema kahtlused alust laste korduvaks ärakuulamiseks, sest lapsed olid lisaks kohtule avaldanud oma seisukohta ka lastekaitse spetsialistile ja neile määratud esindajale. Ka apellatsioonimenetluses on lastele määratud esindaja kohtunud lastega ja lapsed on väljendanud endiselt arvamust, et nemad 9 2-16-14760 sooviksid vanemate lahuselu korral jääda elama isa juurde, kuid suhelda endiselt edasi ka emaga.
  55. Neil kaalutlustel tuleb kaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud
  56. Kolleegiumi hinnangul on asjas põhjendatud jätta lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud (riigi õigusabi tasu) TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda. Muud menetluskulud tuleb aga jätta TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda.
  57. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Isa esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema praeguse kohtuasja apellatsiooniastme kuludeks lepingulise esindaja kulu 756 eurot (koos käibemaksuga), sh kulus esindajal nimekirja kohaselt kaebuse läbitöötamiseks üks tund, kliendiga suhtluseks üks tund ning vastuse koostamiseks viis tundi. Esindaja tunnitasu oli 90 eurot (millele lisandub käibemaks). Kolleegiumi hinnangul ei ületa esindajatasu tavapärast tasumäära, kuid esindaja toimingutele kulunud aeg on ülepaisutatud. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu (2 lk), võis kogenud esindajal kuluda kaebusega tutvumiseks, selle analüüsimiseks ja kliendiga suhtlemiseks üks tund ning sellele sisuliselt kolme-leheküljelise vastuse koostamiseks maksimaalselt kolm tundi. Ülalmärgitut arvestades on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale 432 eurot (4 tundi * 90 eurot + 20%), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.