Obsah (12)

§ 657§ 438§ 654§ 652§ 230§ 232§ 5§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Otsuse kuupäev 11.04.2017, Tallinn Kohtuasja number 2-15-12089 Kohtuasi Akt

) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjate kantud menetluskulud olid vajalikud ja põhjendatud osaliselt, mistõttu tuli hagejalt välja mõista kostja I kasuks menetluskulu 1 538 eurot ja kostja II kasuks 246 eurot. Apellatsioonkaebus

1. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse ja palus maakohtu otsus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule või alternatiivselt teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Maakohus kohaldas vaidluse lahendamisel ebaõigesti materiaalõiguse norme, rikkus menetlusõiguse norme ja hindas valesti esitatud tõendeid, mis tingis ebaõige kohtuotsuse tegemise. Maakohus ei analüüsinud kõiki kohtumenetluse käigus esitatud tõendeid ja lähtus ebaõigesti sellest, et hageja väitel oli Brilliant püsivalt maksejõuetu alates
2. a suvest. Seepärast tuvastas kohus valesti, et kostjatele ei olnud ilmne Brillianti püsiv maksejõuetus ja selle tõttu ÄS § 180 lg-st 51 tulenev pankrotiavalduse esitamise kohustus. Vandeaudiitor KL esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtus, et 31.05.2012 oli Brillianti omakapital negatiivne, ettevõtte varad ei katnud tema kohustusi ja ettevõte ei suutnud täita oma kohustusi aina suuremas ulatuses. 31.12.2011 seisuga oli tähtaja ületanud võlg tarnijatele 129 020,80 eurot ja 29.02.2012 seisuga 214 919,15 eurot, s.t kahe kuuga kasvas tähtaja ületanud võlg tarnijatele 85 898,35 eurot. Seisuga 31.05.2012 oli Brillianti kahjum 66 383 eurot ja omakapital -15 722 eurot. Seega tuli kostjatel hiljemalt 20 päeva jooksul kuupäevast 31.05.2012 esitada kohtule osaühingu pankrotiavaldus.
3. aasta III-IV kvartalis kuni
4. aasta jaanuarini toimunud läbirääkimised Osaühing Bamboo Groupiga ei vabastanud juhatuse liikmeid pankrotiavalduse esitamise kohustusest, sest Brillianti püsiv maksejõuetus ja kostjate kohustus esitada pankrotiavaldus tekkisid enne läbirääkimiste algust. Positiivsetele tulevikuootustele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust eitada vaid juhul, kui esinevad konkreetsed asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Seejuures peab olema üldjoontes tuvastatav, et sellise stsenaariumi tõenäoline mõju võlgniku majanduslikule olukorrale olnuks maksevõime taastamiseks piisav. Kostjate esitatud protokoll ei kohustanud pooli sõlmima lepingut protokollis toodud tingimustel. Riigikohus selgitas otsuses nr 3-2-1-188-12, et netovara seis on äriühingu maksevõime hindamisel kaaluka tähtsusega ning sellest tulenevat kahtlust äriühingu maksejõulisuses saab ümber lükata üksnes andmetega, mis viitavad selgelt äriühingu majandusliku seisundi paranemisele. Kostjate esitatud protokoll ei olnud selline tõend, mis viidanuks üheselt Brillianti majandusliku olukorra paranemisele. Vastupidine seisukoht viiks olukorrani, kus juhatuse liikme vastutust oleks võimalik igakordselt vältida läbirääkimistele ja/või mistahes tulevikus 6 sõlmitavale lepingule tuginedes, mida aga tegelikkuses ei sõlmita. Eeltoodu ei olnud seadusandja eesmärk ning oleks selges vastuolus juhatuse liikme vastutust reguleerivate sätetega. Kostjate kohatut käitumist ilmestas lisaks asjaolu, et peale kostjaid sai Brillianti juhatuse liikmeks AK, kes on elukutseline tankist, tegutsedes majanduslikesse raskustesse sattunud äriühingute (kaudse) osaniku ja/või juhatuse liikmena eesmärgiga eelmine omanik/juhatuse liige vabastada koormaks muutunud ja võlgadesse sattunud äriühingust. Vastus apellatsioonkaebusele
5. Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud apellatsioonimenetluses hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, hinnanud tõendeid, käsitlenud otsuses kõiki hageja seisukohti ja selgitanud piisava põhjalikkusega, miks hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsus vastab

§ 438ja § 442 lg 8 nõuetele.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes

§ 654lg-le 6 ei korda neid.

Vastuseks apellatsioonkaebuses märgitule selgitab ringkonnakohus järgmist.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vaidlust ei ole selles, et kostjad olid endised Brilliandi juhatuse liikmed, kelle kohustused äriühingu ees tulenesid seadusest, ühingu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest jm sõlmitud kokkulepetest. TsÜS § 36 kohustab juhatuse või seda asendava organi liiget esitama pankrotiavalduse, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. Hageja on menetluses tuginenud kostjate vastu esitatud kahju hüvitamise nõudes asjaolule, et nad Brilliandi juhatuse endiste liikmetena jätsid täitmata ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud kohustuse esitada pankrotiavaldus ja olid sõlminud hagejaga trükiteenuse ostmise lepingud olukorras, kus äriühing oli maksejõuetu. Hageja nõudis kostjatelt kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 232

lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud tõendamiskoormises ega tõendite osas teisiti kokku. Seega tuli hagejal maakohtu menetluses tõendada osaühingu püsivat maksejõuetust, mille tõendatuse korral saaks heita kostjatele ette seadusest tuleneva kohustuse rikkumist. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus tõendeid hinnates põhjendatult järeldusele, et hageja ei ole tõendanud kostjate poolt õigusvastase teo toimepanemist ehk pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumist. Seejuures ei rikkunud maakohus tõendite hindamisel apellatsioonkaebuses väidetud menetlusnorme. Nõustuda saab kostjatega, et väidetava püsiva 7 maksejõuetuse tuvastamisel tuleb analüüsida ühingu majandusseisu tervikuna ja lähtuda ei saa vaid mõnest raamatupidamislikust näitajast. ÄS § 180 lg 51 tuleb tõlgendada koosmõjus TsÜS §-ga

1. Viidatud sätetest tulenevalt tekib osaühingu juhatuse liikmetel pankrotiavalduse esitamise kohustus siis, kui osaühingu püsiv maksejõuetus on ilmne. Äriühing on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada oma võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole osaühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2) või osaühingu vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 3). Riigikohus on oma lahendites rõhutanud, et tegemaks kindlaks, kas äriühingust võlgnik on teatud hetkel muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb anda terviklik hinnang tema varalisele seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile ning et üldjuhul ei ole võlgniku püsivat maksejõuetust võimalik tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja (sh netovara seisundi või kahjumi suuruse) alusel. Netovara negatiivsus on vaid üks asjaolu, mida tuleb võlgniku maksejõulisuse hindamisel kindlasti arvesse võtta, kuid millest ei saa automaatselt järeldada, et äriühing on pankrotiseisus. Võlgniku objektiivne püsiv maksejõuetus on ilmne, kui tema majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks (vt nt RKTKm 3-2-1-74-13). Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et positiivsetele tulevikuootustele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust eitada eelkõige juhul, kui esinevad sellised asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks Kostja on vastuväiteid hagile tõendanud ja esitanud OÜ Bamboo Group juhatuse liikme H. H 21.09.2016 kinnituskirja ja OÜ Bamboo Group ja Brilliandi ühiste kavatsuste protokolli (II kd, lk 200-202). Protokollist nähtuvalt toimusid äriühingute vahel 2012 III kvartalist kuni
2. jaanuarini läbirääkimised Brilliandi intellektuaalse vara omandamiseks ja lepinguni jõudmise korral oleks Brilliant omandanud kuni 480 000 eurot ja ületanud enda ajutised makseraskused. Kuigi apellant on õigesti väitnud, et läbirääkimiste pidamine ja ühiste kavatsuste protokolli sõlmimine ei kohusta pooli sõlmima lepingut, ei tõendanud hageja, et pooltel tegelik tahe lepinguni jõuda puudus. Kuna tõendamist leidis, et läbirääkimised toimusid ja jätkus tavapärane majandustegevus, siis ajutiste makseraskuste esinemine ei andnud alust väiteks, et kostjatele pidi olema ilmne, et osaühing oli püsivalt maksejõuetu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ja jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Maakohtu hinnangul toimus ajal, kui osaühing tellis hagejalt
3. a oktoobris klientide jaoks trükiteenuseid, äriühingul tavapärane majandustegevus, mis ei ole iseloomulik püsivalt maksejõuetule äriühingule. Sellist äriühingut iseloomustab tavapäraselt tegevuse lõppemine. Hageja esitatud maksehäirete raportist nähtuvalt osaühingu maksuvõlg
4. a novembris ja detsembris vähenes (I kd, lk 35-37). Maakohus on tõendite hindamisel järginud

§ 232lg 1 nõuet.

Hageja apellatsioonkaebuse väitele osade tõendite hindamata jätmise kohta selgitab ringkonnakohus järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt taotles hageja maakohtult tõendite kogumist põhjendusel, et lasta asjatundjal koostada arvamus osaühingu maksejõuetuse tekkimise kohta. Maakohus rahuldas hageja 18.03.2016 taotluse ja nõudis välja mh vandeaudiitor KL osaühingu ostureskontod, mis kajastavad kohustusi hankijate ees ja ostuarvete tasumise tähtaegu 01.01.-31.12.2012 ning 8 Maksu- ja Tolliametilt andmed

1. a maksuvõla suuruse ja bilansi ning kasumiaruande kohta
2. aastal (I kd, lk 188). Tõendid esitati (II kd, lk 1-187). Hagejal oli võimalik tõenditega tutvuda vähemalt alates 30.08.2016, mil ta KIS-i kaudu kohtukutse 03.10.2016 kohtuistungile kätte sai (II kd, lk 190). Hageja ei esitanud 03.10.2016 kohtuistungil tema poolt lubatud asjatundja arvamust osaühingu maksejõuetuse tekkimise kohta. Samuti ei esitanud ta kohtuistungil taotlusi seoses välja nõutud tõenditega ega esitanud asja sisulisel läbivaatamisel maakohtus nende tõendite analüüsi (II kd, lk 204-205). Tuginemine neile tõenditele apellatsioonimenetluses ja etteheited kohtule, et kohus ei analüüsinud tõendeid ega otsinud tõenditest asjaolusid, on alusetud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-109-04 p-s 25 selgitanud, et kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb. Kuivõrd hageja kõnealuseid asjaolusid maakohtu menetluses (sh kohtuistungil) ei esitanud, ei pidanud ega saanudki kohus neist otsuse tegemisel lähtuda.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt määrab pool, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Lisaks on vastustaja õigesti märkinud, et eelnimetatud tõendid ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid. Vastustajad on pidanud vajalikuks apellatsioonkaebuse vastuses välja tuua, et 01.10.2012 seisuga nähtus avalikust äriregistrist osaühingu maksuvõlg summas 34 520 eurot. Järelikult oli trükiteenuse osutamise lepingute sõlmimise hetkel hageja täielikult teadlik või hoolika ettevõtjana pidi olema teadlik maksuvõlast, mistõttu ei saa teadvalt võetud ettevõtlusriske üle kanda lepingupartneri juhatuse liikmetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna hageja ei ole tõendanud kostjate poolt õigusvastase teo toimepanemist, siis ei olnud vaja enam anda hinnangut delikti üldkoosseisu teistele tunnustele ja nende kohta esitatud tõenditele. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, jääb kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud 7.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Vastavalt

§ 162lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja I esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja I menetluskuluks apellatsiooniastmes kulu lepingulisele esindajale kokku 720 eurot (käibemaksuta), millele lisandub bürookulu 12 eurot (käibemaksuta) ja kohtuistungil osutatud õigusabi kulu. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja I lepingulised esindajad osutanud kostjale I apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 6 tundi tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta). Õigusabi osutamisel on tehtud järgmisi toiminguid: vastuse ettevalmistamine apellatsioonkaebusele (4 tundi ja 30 minutit), menetluskulude nimekirja koostamine (30 minutit) ning ettevalmistumine kohtuistungiks (1 tund). Eelnevale lisandub kohtuistungil 9 osutatud õigusabi kulu (istung kestis 30 minutit) ja bürookulu 12 eurot. Kostja I kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ja kostja I pole käibemaksukohuslane, mistõttu lisandub kõikidele summadele käibemaks. Kostja II esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja II menetluskuluks apellatsiooniastmes kulu lepingulisele esindajale kokku 660 eurot (käibemaksuta), millele lisandub bürookulu 12 eurot (käibemaksuta) ja kohtuistungil osutatud õigusabi kulu. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja II lepingulised esindajad osutanud kostjale II apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 5,5 tundi tunnitasuga 120 eurot. Õigusabi osutamisel on tehtud järgmisi toiminguid: vastuse ettevalmistamine apellatsioonkaebusele (4 tundi), menetluskulude nimekirja koostamine (30 minutit) ning ettevalmistumine kohtuistungiks (1 tund). Eelnevale lisandub kohtuistungil osutatud õigusabi kulu (istung kestis 30 minutit) ja bürookulu 12 eurot. Kostja II kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ja kostja II pole käibemaksukohuslane, mistõttu lisandub kõikidele summadele käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et kostjate lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Kostjate lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust hinnates, arvestab kohus asjaoluga, et kostjad esindasid sama positsiooni, nende seisukohad vormistati ühes dokumendis ja neid esindasid samad advokaadid. Ringkonnakohus leiab kostjate lepinguliste esindajate kulude vajalikkust ja põhjendatust hinnates, et kostjate 09.01.2017 menetlusdokumendi koostamiseks võis kuluda kokku mitte rohkem kui 7 tundi, arvestades asja vähest keerukust ja mahukust, kuid samal ajal vastuse sisukust. Nõndasamuti oli vaid osaliselt põhjendatud kohtuistungi ettevalmistamisega seonduv õigusabi kulu, s.o mõlema kostja peale kokku 1 tund. Kohtuistungil kestvusega 30 minutit osalesid mõlemad kostjate esindajad. Seega on põhjendatud ajakulu kohtuistungil osalemiseks mõlema esindaja kohta 30 minutit (kokku 1 tund). Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks mõlema kostja menetluskulude nimekirja kantud bürookulu 12 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtud on varasemas praktikas korduvalt leidnud, et puudub alus bürookulude lugemiseks põhjendatud menetluskulude hulka (RKTKm 3-2-1-102-11 p 14). Kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks kahtlemata vajalik, ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust konkreetse kohtuasjaga seoses. Seepärast on mõistlik eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas (RKTKm 3-2-1-102-11 p 7). Eelnevale lisaks ei ole põhjendatud ja vajalik

§ 175

lg 1 mõttes menetluskulude nimekirja koostamisega seonduv kulu (kummalgi kostjal 30 minutit), kuivõrd menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata (RKTKm 3-2-1-4-15). Kogumis peab ringkonnakohus põhjendatuks kostjatele osutatud õigusabi kulu apellatsioonimenetluses 9 tunni ulatuses. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurust 120 eurot (käibemaksuta) ja asjaolu, et kostjad on kinnitanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on kostjate põhjendatud menetluskulude suurus kokku 1 296 eurot (9 x 120 + käibemaks 216). Seega tuleb hagejal kummalegi kostjale hüvitada menetluskulu 648 eurot (1 296 / 2). Ringkonnakohus mõistab menetluskulude hüvitiselt apellatsiooniastmes välja viivise vastavalt

§ 177

lg-le 4 alates menetluskulude hüvitise suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest 10 kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 11