Obsah (8)

§ 174§ 1741§ 448§ 142§ 444§ 438§ 163§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2017. a, Tartu kohtumaja, lihtmenetlus Tsiviilasja number 2-1

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Apellatsioonkaebuse esitamine

1. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei anna.
2. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et kohus otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (

§ 448lg 41 ja lg 42, § 632 lg 1).

Kaja esitamine 12. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 142lg 2, § 415).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 13.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, märkides vaid järgmist.

1. Kohus võttis hagi menetlusse 8.12.2016 määrusega ja toimetas hagimaterjalid ning kirjaliku vastuse nõude kostja elukohas dokumentide postkasti panemisega kostjale kätte 30.01.
2. Kohus andis kostjale aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates hagile vastamiseks. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt tagaseljaotsusega. 15.

§ 438

lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus on seisukohal, et poolte vahel 27.05.2013 sõlmitud leping nr XXX on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirja näol tegemist tüüptingimustega.

1. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5 redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
2. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
3. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõuab leppetrahvi seetõttu, et enne kokkulepitud tarbimisperioodi lõppu piirati teenust kostjast tuleneva asjaolu tõttu. Kohus on seisukohal, et lisatingimus leppetrahvi kohta, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu lõpetamise, ümbervormistamise või teenuste piiramise korral kindlas summas leppetrahvi eelnimetatud toimingutega seoses teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata nimetatud kulude tekkimise ja tegeliku suuruse tõendamisest, arvestades leppetrahvi suurust võrrelduna teenuse eest tavapäraselt makstava tasuga, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on tühine. Leppetrahvi eesmärgiks on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist ja motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt.
4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata ja hageja leppetrahvinõude rahuldamata. Muus osas on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada. 20.

§ 163

lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades nõude rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 41% ulatuses kostja kanda ja 59% ulatuses hageja enda kanda. 21.

§ 1741

lg st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb määrata kindalaks hageja menetluskulud 225 eurot järgmiselt: - maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot; hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 80 eurot; hageja esindajatasu 100 eurot. Hageja on küll palunud välja mõista esindajatasu summas 170 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks esindajatasu summas 100 eurot (

§ 175lg 1).

22. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 92,25 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis tasumata menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik