← Eesti

2-16-121654/19

Obsah (5)§ 428§ 430§ 168§ 661§ 150

2-16-121654 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2017.a, Tallinn Tsiviilasja number

§-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss on sõlmitud poolte vabal tahtel. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava ja tsiviilasjas menetluse lõpetava määruse peale kaebuse esitamise 2 2-16-121654 õigusest. Pooled on avaldanud, et kohtu poolt kompromissi mittekinnitamisel ei ole käesoleval kompromissil mistahes õiguslikke tagajärgi, st kompromissis sisalduvad kokkulepped ei ole pooltele siduvad. Hageja on kohtule esitanud taotluse tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole, s.o 212,50 euro tagastamist. Ühtlasi palub hageja kohtul tagastada hagejale maksekäsu kiirmenetluse avalduselt enammakstud riigilõiv summas 157,80 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

Kohtule esitatud kompromiss vastab

§ 430lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega.

Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude summa sisaldub kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.1 kajastatud võlgnevuse summas. Kohus välistab poolte soovil käesoleva määruse peale esitatava määruskaebuse esitamise õiguse (

§ 661lg 4).

Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisel. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Lisaks näeb

§ 430

lg 5 ette, et kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Käesoleval juhul on lisaks pooltele võtnud kompromissi alusel käendajana kohustuse ka Denis Kalesnik. 3 2-16-121654 Vastavalt

§ 150

lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Maksekäsu kiirmenetluses on hageja tasunud riigilõivu 157,80 eurot. Hagiavalduse esitamisel on hageja täiendavalt 12.12.2016.a tasunud riigilõivu 425 eurot. Võttes arvesse, et haginõudelt kuulus tasumisele riigilõiv summas 425 eurot, siis kuulub sellest pool hagejale tagastamisele. Lisaks tagastab kohus hagejale

§ 150lg 1 p 1 alusel hagiavalduselt enamtasutud riigilõivu summas 157,80 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.