← Eesti

2-17-3631/9

Obsah (6)§ 430§ 661§ 173§ 168§ 432§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtujurist Merily Mets Tsiviilasja number 2-17-3631

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. II. Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega Xxxx hagis Xxxx vastu võlgnevuse nõudes. III. Tagastada hageja Xxxx poolt tsiviilasjas nr 2-17-3631 tasutud riigilõivust pool ning kanda tagastamisele kuuluv riigilõiv 500 (viissada) eurot hageja Xxxx arveldusarvele nr XXXX, makse tegemisel märkida selgitusse „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas 2-17-3631“. 2-17-3631 IV. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliseks kindlaks. Edasikaebamise kord Käesolev määrus edasikaebamisele ei kuulu. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel menetlusosalistele. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Xxxx hagi Xxxx vastu võlgnevuse nõudes. Pooled on 22.05.2017 kohtuistungil saavutanud kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohtumääruse põhjendused Kompromissi kinnitamine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on 22.05.2017 kohtuistungil saavutanud kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest. Pooled on

§ 661lg 4 alusel kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliseks kindlaks. Kohus selgitab, et

§ 430

lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigilõivu tagastamine 2 2-17-3631

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu kokku summas 1000 eurot. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu

§ 150

lg 2 p 1 alusel on hageja õigustatud taotlema riigilõivu tagastamist summas (1000/2) 500 eurot. Tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 500 eurot tuleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel kanda Xxxx arveldusarvele nr XXXX, makse tegemisel märkida selgitusse „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas 2-17-3631“. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.