← Eesti

2-17-7409/5

Obsah (13)§ 187§ 444§ 367§ 162§ 174§ 175§ 143§ 32§ 33§ 138§ 144§ 177§ 468

2-17-7409 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-7409 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2017, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi KORT

) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt valiti hageja liikmete üldkoosoleku

  1. juuli 2007 otsusega kostja korteriühistu juhatuse liikmeks ja üheaegselt juhatuse esimeheks ning
  2. detsembril 2016 toimunud üldkoosoleku otsusega kutsuti tema tagasi. Tagasikutsumise põhjuseks oli asjaolu, et ajavahemikul 2013-2015 omastas kostja hageja rahalised vahendid kogusummas 10 864,72 eurot, kandes neid osade kaupa hageja pangakontolt enda pangakontole jättes esitamata avansiaruandeid ning esialgseid raamatupidamisdokumente rahaliste vahendite sihtpärasest kasutamisest, ehk kasutas rahalisi vahendeid oma isiklikes huvides. Korteriühistu juhatusele
  3. novembril 2016 esitatud avaldusega tunnistas kostja oma võlgnevust summas 10 864,72 eurot ning lubas kas esitada finantsdokumente raha sihtpärasest kasutamisest või kustutada võlgnevust 2016.aasta lõpuks.
  4. detsembril 2016 toimunud üldkoosolekul kinnitas kostja võlgnevust ning lubadust kustutada seda 2016.a. lõpuks.
  5. detsembri 2016 üldkoosolek otsustas võtta kostja 21.11.2016 kostja avalduse vastu, anda talle aega kuni 2016.aasta lõpuni 2

(5)2-17-7409 võlgnevuse kustutamiseks, viia revisjoni kostja poolt tekitatud kahju väljaselgitamiseks ning juhul, kui kostja ei kustuta võlgnevust lubatud tähtajaks, mõista kostjalt võlgnevust kohtu kaudu. Hagivalduse esitamise seisuga ei ole kostja finantsdokumente esitanud ega tekitatud kahju hüvitanud ja seoses sellega loeb hageja, et puuduvad mis iganes põhjused lugeda puudusolevat summat 10 849,12 eurot seotud hageja põhikirjalise tegevusega, milleks on põhikirja punkti 1.
  1. elumaja Puškini 23 korteriomandi objektiks olevate mõtteliste osade ja ühistule kuuluva krundi ühiseks majanduslikuks hooldamiseks. Revisjoniaktiga on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale aruandekohustusliku isikuna 10 849,12 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tekitatud varaline kahju hüvitamiseks 10 849,72 eurot ja selle peale arvestatud viivist 8 % aastas, ehk 0,022% päevas kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edaspidi sama protsendina maksmata jäänud võlgnevuse jäägist, kusjuures viiviste summa
  2. mai 2015 seisuga on 314,16 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest (t.l.-50-52). Hagimaterjalid on kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud (t.l.-71). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja lg 4, § 128 lg 1 ja lg 2, § 136 lg 1, § 113 lg 1 ja

§ 367

alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tekitatud kahju hüvitise 10 849,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise perioodil

  1. jaanuar 2017 kuni
  2. mai 2017 summas 314,16 eurot, kokku 11 163,88 eurot, ning viivised täitmata põhinõudelt alates
  3. maist 2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni viivisemääras 8 % aastas. Menetluskulud Lähtuvalt

§ 162lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Vastavalt

§ 175lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt on hageja kohtukulud riigilõiv 600 eurot ja asja läbivaatamisega seotud kulud: dokumentaalsete tõendite eesti keelde tõlkimise eest 95 eurot; raamatupidamise kontrollimise ja revisjoniakti koostamise eest 150 eurot; dokumentaalsete tõendite skaneerimise eest 7,56 eurot. Kokku kohtukulud 600+95+150+7,56=852,56 eurot. Hageja kohtuvälised kulud on õigusabikulud hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamise eest 260 eurot, 2 tundi eest, lähtudes hinnast 130 euro/tund, millele lisandub käibemaks 52 eurot, kokku 312 eurot, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja õigusabikulud esialgse õigusalase konsultatsiooni saamiseks 20 eurot. 3

(5)2-17-7409 Kokku kohtuvälised kulud 312+20=332 eurot. Menetluskulude kogusumma on 852,56+332=1184,56 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 600 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud. Hageja palub määrata menetluskulude suurus dokumentaalsete tõendite eesti keelde tõlkimise eest.

§ 143p 1 kohaselt on tõlgikulud asja läbivaatamise kuludeks.

Samuti ei ole võimalik tõendite tõlkimise kulusid eraldi välja mõista.

§ 32

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 33

lg 1 teise lause kohaselt võib kohus menetlusosaliselt nõuda dokumentaalse tõendi tõlkimist eesti keelde, kuid

§ 143ei sätesta asja läbivaatamise kuluna tõendite tõlkimise kulu.

Seega muukeelsete tõendite kohtule esitamine ning sellest tulenevate tõlkekulude kandmine on menetlusosalise oma risk. Kohus jätab hageja tõlkekulud menetluskuluna rahuldamata. Hageja palub määrata menetluskulude suurus raamatupidamise kontrollimise ja revisjoniakti koostamise eest ja dokumentaalsete tõendite skaneerimise eest. Kohus leiab, et tegemist on dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kuludena

§ 143p 2 mõttes, seega asja läbivaatamise kulud.

Kohtu hinnangul on ülalnimetatud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Hageja õigusabi kulud on hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamise eest 260 eurot, 2 tundi eest, lähtudes hinnast 130 euro/tund, millele lisandub käibemaks 52 eurot, kokku 312 eurot, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu (s.o 130 eurot käibemaksuta) on mõistliku suurusega ja ei ületa eelduslikult keskmist samasuguse õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestades tsiviilasja keerukust, esindaja poolt tehtud töö mahtu ja kvaliteeti on taotletav õigusabi tasu kokku summas 312 eurot (130*2+käibemaks 52 eurot) kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Hageja menetluskulud on ka õigusabikulud esialgse õigusalase konsultatsiooni saamiseks 20 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud esialgse õigusalase konsultatsiooni saamise eest kui õigusabi kulud ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et hageja viidatud õigusabikulud juriidilise abi kasutamise eest ei ole käsitatav kohtukuludena

§ 138lg 2 ja § 143 mõttes.

Kohtu arvates ei ole väidetavad õigusabikulud käsitatavad ka menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena

§ 144

mõttes, mis tuleks

§ 162lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi hüvitada.

Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Taotluse kohaselt maksis välja hageja juriidilise konsultatsiooni eest OÜ-le INFOLEX 20 jaanuaril 2017 20 eurot, seega 5 kuud enne hagiavalduse kohtusse esitamist. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohtumenetluses oli hagejal lepinguline esindaja, kellele makstakse õigusabi kulud OÜ INFOLEX kaudu. Kohtumenetluses on hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Tšurkin (Advokaadibüroo Amos OÜ). 4

(5)2-17-7409 Kohus jätab hageja menetluskulud 20 eurot juriidilise abi kasutamise eest kostjalt välja mõistmata. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab hageja menetluskulud summas kokku 1069,56 eurot (600+150+7,56+312). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 1069,56 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab

§ 177

lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja esitas taotluse tagatise tagastamiseks seoses hagi tagamise rahuldamata jätmisega. Kohus lahendab tagatise tagastamise eraldi määrusega. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.