← Eesti

3-15-1860/29

3-15-1860 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1860 Haldusasi Menetlusosalised esin

§ 114, § 187 lg 4).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

I ASJAOLUD 1

  1. 27.04.2015 koostas kolmanda üksuse valvur R. K. ettekande nr 1164, mille kohaselt samal päeval kella 13.50 paiku koputas sektsiooni 3-1 kinnipeetav R.F. valvuriruumi aknale ja ütles, et kinnipeetav V.K. sülitas tema peale. 27.04.2015 koostas R. K. ettekande nr i-231, mille kohaselt samal päeval kella 14.10 paiku sektsiooni 3-1 kinnipeetav V.K. ütles koridoris, et tahab vigastust fikseerida. Meditsiiniosakonnas fikseeriti punakas hematoom suurusega 4*3 cm.
  2. Tallinna Vangla üksuse juhi 27.04.2015 käskkirjaga nr 957 kohaldati vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, lg 2 p 1, 3, 4 ja lg 4 alusel kinnipeetav V.K.i suhtes alates 27.04.2015 täiendavate julgeolekuabinõudena järgmisi meetmeid: vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine (spordisaali kasutamise keelamine) ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Käskkirja põhjendused olid järgnevad: Tuginedes 27.04.2015 toimunud intsidendi asjaoludele, on alust arvata, et kinnipeetav V.K.i edaspidisel viibimisel avatud sektsioonis võib tekkida uusi konflikte teiste avatud sektsioonis paiknevate kinnipeetavatega. Samuti ei ole välistatud, et juhtumi asjaolude väljaselgitamise takistamiseks võivad konflikti osapooled mõjutada juhtumi võimalikke tunnistajaid negatiivselt, oma huvides. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk kinnipeetav V.K.i suhtes on konfliktolukordade ennetamine ja 27.04.2015 aset leidnud juhtumi asjaolude objektiivne väljaselgitamine ning neid eesmärke saab täita, kui vähendada kontakte teiste avatud sektsiooni kinnipeetavatega. Avatud sektsioonis viibib olenevalt täituvusest 60-70 kinnipeetavat, kes saavad vähemalt kord päeva jooksul sektsiooni piires vabalt liikuda. Seega on avatud sektsioonis võimaliku konflikti tekkimisel seda oluliselt raskem lahendada kui lukustatud kambris. Samuti, kuna sektsioonis viibivaid kinnipeetavaid on arvuliselt oluliselt rohkem, on raskendatud piirata asjasse mittepuutuvate isikute kaasamist tekkinud konflikti lahendamisse. Otstarbekas on lisaks lukustatud kambris viibimisele piirata V.K.il ka vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust ning keelata spordisaali kasutamine, sest kui neid piiranguid ei kohaldata, on kinnipeetaval suuremal määral otsene kokkupuude kinnipeetavatega, mistõttu jääks alles ka suurem oht omada kontakte teiste kinnipeetavatega ning sellisel juhul ei oleks ka lukustatud kambrisse paigutamine otstarbekas.
  3. V.K. esitas käskkirja peale vaide, mis jäeti Tallinna Vangla 28.05.2015 vaideotsusega nr 515/15/13289-2 rahuldamata.
  4. V.K. esitas 02.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 27.04.2015 käskkirja nr 957 tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks ja avalik-õiguslike suhete puudumise tuvastamiseks 27.04.2015 intsidendi uurimisel ning selles, et administratsioon viivitab vaide lahendamisega. Kaebaja taotles kaheksa tunnistaja ülekuulamist.
  5. Kohus võttis 10.11.2015 määrusega kaebuse tühistamisnõude osas menetlusse ning tagastas õigusvastasuse ja avalik-õiguslike suhete puudumise tuvastamise nõuded. Seega ei kajastu käesolevas otsuses kaebaja väited seoses tuvastamisnõuetega.
  6. Kohus jättis 05.02.2016 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ja kohtuistungi korraldamiseks (resolutsiooni p 1 ja 2) ning määras asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
  7. Kaebaja esitas 04.04.2016 vastuväite 05.02.2016 kohtumääruse resolutsiooni punktidele 1 ja
  8. Kohus jättis kaebaja vastuväite 28.04.2016 määrusega rahuldamata. II KAEBUSE PÕHJENDUSED
  9. 27.04.2015 ründas kinnipeetav R. F. elusektsioonis 3-1 kaebajat. Intsident toimus sellepärast, et kaebaja ei lubanud R. F.il võtta ebaseaduslikult kaebaja kambri (nr 25) akna pealt teed, mille 2 pidid R. F.ile üle andma kinnipeetavad sektsiooni 3-2 teisel korrusel asuvast kambrist nr
  10. Antud intsident toimus kell 13.50, nagu nähtub käskkirjast. Samuti on käskkirjas märgitud, et kaebaja pöördus ametniku poole peksujälgede fikseerimiseks kell 14.10, mis ei vasta tegelikkusele. Kaebaja pöördus ametniku poole kohe. Sealsamas oli juba ka R. F., kelle ametnik viis operatiivtöötaja juurde. Kaebajal paluti oodata. Kaebaja läks ruumi nr 25 ning koostas eesti keelt valdava kinnipeetava abil R. F.i kohta avalduse. Samuti helistas kaebaja operatiivtöötaja G. G.le, kuid ta ei võtnud kõne vastu. Ametnik R. K. tuli kaebajale järele ning arvatavasti kell 14.10 vaatas arst ta läbi. Seejärel tuli sektorisse R. A., kellele kaebaja olukorda selgitas ning avalduse edastas. Ainuke distsiplinaartoiming viidi läbi 30.04.2015 vanglauurija E. K.u poolt R. F.i kohta 27.04.2015 koostatud avalduse faktis. Kõigest toimuvast oli aru saada, et 27.04.2015 juhtunu kedagi ei huvita. Ametnikud kasutasid juhtumit ainult kaebaja vastu ning paigutasid ta lukustatavasse kambrisse, et tekitada talle kahju selle eest, et ta kirjutab kaebusi, mis puudutab ka tema vanglaminevikku. Tallinna Vangla ametnikud suhtuvad kaebajasse erapoolikult, mida tõendab asjaolu, et operatiivtöötajad kutsusid 27.04.2015 erandina välja R. F.i, aga mitte kaebaja. Samuti tõendab seda asjaolu, et lukustatavasse kambrisse paigutati just kaebaja, aga R. F. jäi elusektorisse 3-1, kuigi ta on väga probleemne kinnipeetav. R. F. tappis inimese, vanglas olles ründas korduvalt inimesi, tema suhtes kasutati korduvalt julgeolekumeetmeid ja seda väga pikkade ajavahemike jooksul. Käskkirja andmisel ja oma tegevuses rikkusid vanglaametnikud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg-t 1 ja 2, § 5 lg-t 2 ja § 6, Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 13 lg-t 2, § 12 ja § 14 ning VangS § 4¹ lg-s 1 ja 2 garanteeritud õigusi. Käskkirja jõustumisega on kõik kaebajale seadusega antud õigused piiratud. Kaebaja elutingimused on muutunud senisest halvemaks, mida tõendavad iseenesest käskkiri ja asjaolu, et enne akti andmist sai kaebaja kasutada kõiki privileege, mida kinnipeetavad avatud eluosakondades kasutavad. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  11. Lähtuvalt VangS § 69 lg-st 1 on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lubatud juhul, kui on piisav alus eeldada, et kinnipeetav on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Riigikohus on oma 02.06.2014 lahendis nr 3-3-1-33-10 asunud seisukohale, et VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vangla õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõude kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le 69 ja HMS § 4 lg-le
  12. Käskkirjas on veenvalt põhjendatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkust. Käskkirjast nähtub, et kaebaja järelevalve oli vaja korraldada viisil, mis vähendab kinnipeetavate vaheliste konfliktide tekkimise võimalusi ning tagab üldise julgeoleku vanglas. Lähtudes 27.04.2015 sündmuse kohta vanglal teada olnud asjaoludest, oli üksuse juhil alust arvata, et kaebaja jätkuval viibimisel avatud sektsioonis võib kaebajal teiste kinnipeetavatega uusi konflikte tekkida. Julgeolekuabinõude kohaldamise eelduseks ei ole üksnes konkreetse kinnipeetava enda käitumine vanglas, vaid ka võimaliku raske õigusrikkumise toimepanemise ennetamine tema suhtes. Kuna olemasoleva info põhjal oli vanglateenistusel piisavalt alust eeldamaks, et kaebuse esitaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamata jätmisel võib sattuda ohtu vangla üldine julgeolek, võib väita, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist on nõuetekohaselt põhjendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-33-10 märkinud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Seetõttu ei ole alati nõutav, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid tuvastatud distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Täiendavate julgeolekuabinõude 3 kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seega on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine käsitletav ennetava meetmena, et tagada vangla julgeolek ja seejuures ei pea vangla ära ootama, millal reaalselt vangla julgeolek on läbi raske õigusrikkumise ohus, vaid piisavalt põhjendatud kahtluse korral saab käituda ennetavalt. Käesoleval juhul oligi vanglal, võttes arvesse olemasolevaid asjaolusid, tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline, mistõttu on kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine õiguspärane. Tallinna Vangla 27.04.2015 käskkirjaga nr 957 kohaldatud piirangud olid sobivad, vajalikud ja mõõdukad, kuna vangla (ja kaebaja) üldise julgeoleku tagamise eesmärk poleks olnud saavutav juhul, kui vangla jätnuks kaebaja avatud sektsiooni kambrisse. Nimelt ei oleks Tallinna Vanglal olnud kaebaja avatud kambris viibimise ajal võimalik välistada kaebaja kokkupuudet teiste kinnipeetavatega, kuivõrd avatud sektsiooni kambrites viibivatel kinnipeetavatel on võimalik umbes 16 tunni jooksul päevakavas sätestatud ajal vabalt oma sektsiooni piires liikuda. IV KAEBAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
  13. Kaebaja esitas 04.04.2016 täiendavad seisukohad ning haldusasjas nr 3-16-95 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse ja Tallinna Vangla 27.07.2015 käskkirja nr 5-1/1860 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise kohta. Antud juhul ei ole mingit diskretsiooni- ega julgeolekureeglistikku, mida ametnikud väidetavalt rakendasid. Julgeolek selles asjas on ametnike fiktsioon ning argument, mis varjab nende tõelisi õigusvastaseid tegusid. Kaebajale avaldati elutingimuste raskendamisega survet, kuna vastustaja arvates on kaebaja kurjategija, kes nõuab kohtu kaudu õigusi kaebuste esitamise vormis. Kaebaja ei kasutanud 27.04.2015 R. F.i suhtes mingeid füüsilisi ega moraalseid toiminguid, mida kinnitab ettekanne nr
  14. R. F. kasutas kaebaja suhtes füüsilist jõudu, mida kinnitab 27.04.2015 ettekanne nr 1-
  15. Mingeid teisi asjaolusid ei ole ning Tallinna Vangla vastuse näitel on need paljasõnalised, kuna tekkisid hiljem selleks, et õigustada õigusvastaseid tegevusi, mis väljusid kontrolli alt, millest on tingitud antud olukorra arutamine kohtus. Kohus ei pea jätma tähelepanuta asjaolu, et kaebaja isoleeriti 27.04.2015 elutsoonist 3-1, aga R. F. jäi karistamatult elutsooni edasi. Kaebaja viibis lukustatavas kambris kuni 27.11.2015 väljamõeldud põhjustel, nagu see oleks julgeoleku huvides, kuigi vanglal oli võimalus paigutada kaebaja sellistesse kohtadesse, kus tal ei oleks ohtlik viibida. Selleks, et 27.04.2015 toimunut välja selgitada, tuleks ära kuulata mõlemad pooled ning rakendada VangS § 63 lg-t 4, aga mitte VangS § 69 lg-t 1 ja 2 ainuüksi kaebaja suhtes. Kaebaja viibib vanglas alates 28.01.2014 ning temal ei ole olnud selliseid olukordi ning rikkumisi, mis annaksid põhjust rääkida tema ohtlikkusest ja korra süstemaatilisest rikkumisest. Vastustaja võimendab kaebaja puhul üle riski taset, mida tõendab Tallinna Vangla karistusregister ajavahemikul 28.01.2014-16.02.
  16. Vangla üritas ka edaspidi tekitada provokatsiooni. 16.02.2016 paigutati kaebaja kuni Viru Vanglasse saatmiseni etapi kambrisse koos R. F.iga. Kohtul tuleb analüüsida vangla tegevuse vastavust kohtupraktikale. V VASTUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
  17. Täiendavad julgeolekuabinõud ei ole karistuslikud meetmed, vaid nende eesmärk on hoida ära rasked õigusrikkumised. Ka kaebaja poolt kohtule esitatud lisadokumendist, 13.01.2016 esialgse õiguskaitse taotlus haldusasjas nr 3-16-95, järeldub, et kaebaja pidas enda julgeolekut Tallinna Vanglas ohustatuks. Seega oli Tallinna Vangla tegevus kaebaja julgeoleku tagamiseks 4 õiguspärane. Vastustaja peab täiendavalt vajalikuks märkida, et kaebajal on erinevate kinnipeetavatega toimunud konflikte erinevatel ajahetkedel ning erinevalt kaebaja seisukohast saavad konfliktid tegelikkuses alguse kaebaja enda provokatiivsest ja manipuleerivast käitumisest. Vastustaja on haldusasjas nr 3-16-95 esitanud ka riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri väljavõtted kaebajaga seotud intsidentidest, millest nähtub, et kaebaja käitub vanglaametnike ja kaaskinnipeetavatega agressiivselt ning on sattunud konfliktsituatsioonidesse nii mitmeski vanglas. VI KOHTU PÕHJENDUSED
  18. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  19. VangS § 69 lg-s 1 on sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alused. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Kaebaja suhtes kohaldati VangS § 69 lg-s 2 sätestatud meetmetest vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist (p 1), kehakultuuriga tegelemise keelamist (p 3) ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist (p 4). Vaidlustatud käskkirja alusel kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid kolm kuud.
  20. Kaebaja on oma seisukohtades kasutanud sõna „karistamine“, mis on ekslik, kuna täiendavate julgeolekuabinõude eesmärk ei ole karistamine. Täiendavad julgeolekuabinõud on ennetavad meetmed õigushüve kahjustuse vältimiseks. Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Sealjuures ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2009 otsus nr 3-3-1-63-09 p 16). VangS § 69 lg 1 teine lause võimaldab kohaldada julgeolekuabinõusid ka isiku suhtes, kelle kaitstavat õigushüve võidakse rikkuda. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine isiku suhtes, kelle enda käitumisest ei tulene abinõude kohaldamise vajadust, on erandlik meede isiku julgeoleku tagamiseks, mis eeldab abinõude kohaldamise aluste olemasolu jätkuvat kontrollimist. Mida pikemalt nimetatud asjaolude esinemisel täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse, seda põhjalikumat motivatsiooni eeldab haldusakt (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.04.2011 otsus nr 3-3-1-94-10 p 14).
  21. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on kaalutlusotsus. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 158 lg-st 3 tulenevalt on kaalutlusotsuste korral kohtulik kontroll piiratud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega saab kohus kontrollida ainult seda, kas 27.04.2015 käskkirjas nr 957 tehti täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel või meetmete valikul kaalumisvigu. Muuhulgas ei saa kohus käesoleva kaebuse läbivaatamisel kontrollida, kas vastustaja oleks pidanud R. F.i suhtes distsiplinaarmenetluse algatama, kuna see väljub kaebuse eseme piiridest ega puuduta kaebaja õigusi.

  1. Vastustaja otsus kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid tugines 27.04.2015 toimunud intsidendi asjaoludele. Kolmanda üksuse valvur R. K. ettekandest nr 1164 5 nähtub, et 27.04.2015 kella 13.50 paiku sektsioonis 3-1 teatas kinnipeetav R. F. valvurile, et kaebaja sülitas tema peale. Seejärel informeeriti teabe- ja uurimisosakonda (tl 43). R. Kõivu ettekandest nr i-231 nähtub, et 27.04.2015 kella 14.10 paiku teatas kaebaja sektsiooni 3-1 koridoris, et tahab vigastust fikseerida. Isegi, kui kaebaja teatas valvurile, et soovib vigastust fikseerida varem kui kell 14.10, ei omaks see määravat tähtsust. Vaidlust pole selles, et R. F. jõudis pöörduda valvuri poole enne kaebajat. Kaebaja vaadati meediku poolt üle ja parema silma juures fikseeriti punakas hematoom suurusega 4*3 cm (tl 43p). Kaebaja väitel toimus intsident seetõttu, et ta ei lubanud R. F.il võtta kaebaja kambri akna pealt teed, mille teised kinnipeetavad sektsioonist 3-2 R. F.ile üle pidid andma. Tallinna Vangla vaideotsusest (tl 27-28) selgub täiendavalt, et 29.04.2015 algatati Tallinna Vanglas kriminaalmenetlus seoses sellega, et 26.04.2015 õhtul kell 20.00-22.00 lõi kaebaja Tallinna Vangla kolmanda üksuse koridoris kaks korda R. F.it vastu jalga. Teadaolevate asjaolude pinnalt on ilmne, et kaebaja ja R. F.i vahel olid juba enne 27.04.2015 pinged ning R. F.i 27.04.2015 rünnak oli ajendatud kaebaja tehtud märkusest.
  2. Tallinna Vangla 27.04.2015 käskkirjas nr 957 on välja toodud kaks põhjendust, miks kaebaja suhtes otsustati kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Esiteks leidis vastustaja, et kui kaebaja viibib edaspidi avatud sektsioonis, võib tekkida uusi konflikte teiste avatud sektsioonis viibivate kinnipeetavatega. Seega pidas vastustaja tõenäoliseks, et kaebaja võib ka edaspidi käituda kaaskinnipeetavatega provotseerivalt ning tekitada olukordi, kus teda rünnatakse. Kahtlemata on vastustaja huvi vältida uusi konflikte, kuna see ohustab lisaks kaebaja enda julgeolekule vangla üldist julgeolekut. Teiseks ei olnud vastustaja hinnangul välistatud, et juhtumi asjaolude väljaselgitamise takistamiseks võivad konflikti osapooled mõjutada juhtumi võimalikke tunnistajaid oma huvides. Vastustaja on jätnud täpsustamata, miks oli võimalike tunnistajate mõjutamise oht suurem just kaebaja, mitte R. F.i puhul. Samas ei ole tegemist sellise puudusega haldusakti põhjendustes, mis tingiks haldusakti tühistamise, kuna võimalike tunnistajate mõjutamise oht polnud ainuke kaalutlus, millest vastustaja lähtus. Kaebaja peab olemasolevaid põhjendusi väljamõelduks ning väidab, et tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid ainult sellepärast, et ta esitab tihti vangla tegevuse peale kaebusi. Praegusel juhul ei ole see väide usutav, kuna 27.04.2015 käskkiri nr 957 tugineb konkreetse juhtumi asjaoludele, mida kaebaja pole muus kui üht kellaaega puudutavas osas kahtluse alla seadnud, käskkiri on piisaval määral põhjendatud ning kaalutlusvigu ei esine. Kohus on veendunud, et kaalumine toimus ratsionaalselt ning arvestatud on kõiki olulisi asjaolusid ja huve.
  3. Kaebaja nii kaebuses kui selle 04.04.2016 täienduses väitnud, et täiendavate julgeolekuabinõudega muudeti tema elutingimused halvemaks. Kohtu jaoks ei ole see väide veenev, kuna see on vastuolus kaebaja avaldustega teises haldusasjas. Kaebaja esitas kohtule väljatrüki 13.01.2016 haldusasjas nr 3-16-95 esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest, milles on kirjeldatud, kuidas tema elu ja tervis Tallinna Vanglas viibides ohus olid, kuna ta paigutati meelega ohtlike kinnipeetavatega samasse kambrisse (tl 76-85). Taotluses on mainitud ka 27.04.2015 juhtumit. Kaebaja taotles enda paigutamist Tallinna Vangla kambrisse, mis asub Tallinna Vangla esimese üksuse sektsioonis 1-4 või 1-1 või alternatiivselt Tartu Vanglasse. Kui kaebaja leidis haldusasjas nr 3-16-95, et tema elu ja tervis olid Tallinna Vangla kolmandas üksuses ohus, oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine seda enam põhjendatud.
  4. Kaebaja väitel oli vastustaja asja menetlemisel erapoolik, kuna 27.04.2015 kutsusid operatiivtöötajad välja R. F.i, aga mitte tema. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjast nähtub, et kaebajaga vestles kolmanda üksuse inspektor-kontaktisik, kes selgitas talle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnevaid piiranguid. Seega ei saa kaebaja väita, et talle ei antud võimalust vastuväiteid esitada. 6
  5. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited seoses tema paigutamisega enne Viru Vanglasse saatmist, kuna need väljuvad kaebuse eseme piiridest.
  6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tallinna Vangla 27.04.2015 käskkiri nr 957 on õiguspärane ning kohtupraktikaga kooskõlas. 22.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.