Obsah (9)

§ 363§ 368§ 168§ 667§ 371§ 465§ 392§ 3401§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 10.08.2017, Tallinn Kohtuasja number 2-17-7582 Kohtuasi SS hagi Pae xx/xx

) § 371 lg 2 p 2 ja § 3401 lg 2 alusel hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda.

§ 363lg 1 p 1 järgi tuleb hagis märkida hageja selgelt väljendatud nõue.

Hagiavaldus eelnevale ei vastanud, sest hageja parandatud avalduses jäi ebaselgeks, kas hageja palub kohtult tuvastada nõude olemasolu või selle puudumine.

§ 368

lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Olukorras, kus hageja tuvastusnõude sisu ei olnud arusaadav, ei saanud hinnata, kas hagejal oli õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. Seoses hageja nõudega analüüsida hageja esitatud järjekorras hageja õiguslikke väiteid, selgitas kohus, et hagi esemeks ei saa olla kohtult õigusliku analüüsi saamine. Kohus oli seisukohal, et ebaselgel nõudel puudub rahuldamise perspektiiv, kuid sellise nõude menetlemine tekitab pooltele asjatult menetluskulusid. Eelneva tõttu keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest, sest hagiga ei olnud võimalik saavutada selle eesmärki. Menetluskulud jättis kohus

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Määruskaebus

1. Hageja palus maakohtu määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi esimese astme kohtule. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust. Hagiavaldus oli piisavalt arusaadav ja sellest oli väljaloetav hagi eesmärk. Selleks oli välja selgitada, kas hagejal tuleb kostjale maksta nõutav rahasumma või mitte. Eelnev oli saavutatav üksnes läbi analüüsi, mistõttu oli kohatu ka maakohtu seisukoht, et hagi esemeks ei saa olla kohtult õigusliku analüüsi saamine. Määruse põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata kohtuasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule (

§ 667lg 2).

Määruskaebus tuleb rahuldada. Kohus saab keelduda

§ 371

lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest, kui sellel puudub igasugune õiguslik alus (RKTKo 3-2-1-134-07 p 13, 3-2-1-31-12 p 13, 3-2-1-95-13 p 12). Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning kohus võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda alles pärast määruse nõuetekohast põhjendamist (nõuded on sätestatud

§ 465lg-s 2).

2 Hagi aluseks on hageja esitatud asjaolud tegeliku elujuhtumi, elulise sündmuse kohta, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude ja hagi esemeks on hageja protsessuaalne taotlus kohtult millegi väljamõistmiseks või tuvastamiseks. Praegusel juhul nähtus hagiavaldusest, et hageja palus tuvastada kostjale 336 euro suuruse hüvitise tasumise kohustuse puudumine. Hagiavalduses ja selle täpsustuses olid asjaolud esitatud piisavalt selgelt, et nende õigsust eeldades ei oleks maakohus tohtinud hagi menetlusse võtmisest keelduda. Ringkonnakohus märgib, et õiguslikud asjaolud ei kuulu hagi aluse hulka ja nõude, mille kohta võtab kohus seisukoha otsuse resolutsioonis, väljaselgitamine, kuulub

§ 392lg 1 p 1 kohaselt kohtu eelmenetluse ülesannete hulka.

Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas

§ 3401lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta.

Puudus, mille kõrvaldamiseks tähtaeg antakse, peab olema selline, mis takistab hagiavalduse menetlemist. Tegemist peab olema puudusega, mis annaks

§ 371

lg 1 (p-de 9-12) või lg 2 järgi aluse hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks, kuid mida on võimalik kõrvaldada (RKTKo 3-2-1-120-16, p 11). Selliseks puuduseks oli ringkonnakohtu hinnangul riigilõivu tasumata jätmine, millise puuduse hageja kõrvaldas. Ülalmärgitud põhjustel tuleb asi saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 3