Obsah (8)

§ 444§ 162§ 174§ 138§ 143§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2017. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-19467 Tsiv

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

1. Tallinna Linnakohtu 08.02.2005 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/19-5713/04 lõpetati hageja ja M.P kaasomand korterile aadressil Xxxx ja kaasomandi lõppemisel Xxxx asuva korteri osas vormistatakse omandiõiguse üleminek M.P-le pärast M.P poolt hagejale 152 000 krooni tasumist. Nimetatud summa tasuti, aga kinnistusraamatu kanne jäi muutmata. 04.06.2006 M.P suri ning M.P ainupärijaks oli kostja. Kostja elab korteris alates
2. a, kuid ei tasu sellega seotud kulusid. Hageja tasus korteriga seotud kulud ja maksekäsu menetluskulud kokku 3365,06 eurot. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

§ 444

lgst 3 tulenevalt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud 2.

§ 162

lg 1 järgi kannab menetluskulud kostja.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on kohtule 20.04.2017 esitanud täpsustatud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1692 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (

§ 138lg 2).

Asja läbivaatamise kulud on mh menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud (

§ 143p 4).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Kohus peab riigilõivu 300 euro ja kohtutäituri tasu 36 euro väljamõistmist kostjalt põhjendatuks. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabi osutatud kokku 14 tundi ja 6 min. Kohus peab hagiavalduse koostamise ja sellega seotud toimingute põhjendatud ajakuluks 4 tundi ja 30 min. Tunnitasu 100 eurot arvestades tähendab see 450 eurot, mis koos käibemaksuga 20% on 540 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd (toimingud, mis vajavad õigusnõustamist) ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude jaotuse alusel riigilõiv 300 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot ja lepingulise esindaja kulud 540 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur 2 kohtunik 3