1-14-9187/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. juuli 2017, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-14-9187 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Asja läbivaatamise kuupäev 10.07.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Viktor Kuznetsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu RESOLUTSIOON: Viktor Kuznetsov, isikukood 39305073726, xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Viktor Kuznetsov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Kuznetsovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viktor Kuznetsov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.01.2015 kohtuotsusega KarS § 404, § 121 ja § 274 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 2 kohaldamisega liitkaristuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistusele liideti Viru Maakohtu 31.07.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning mõisteti lõplikuks karistuseks 5 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 1.06.2012 ja lõpp 28.04.
2. Kinnipidamisasutuses Viktor Kuznetsovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 59 distsiplinaarkaristust, sh 57 karistust seotud allumatusega, 2 ebaviisakas käitumine vanglateenistuse ametnikuga. Tegemist on isikuga kes on süstemaatiline korrarikkuja, tema kohta koostatakse igapäevaselt ettekandeid, mida ei menetleta, kuna distsiplinaarkorras karistamine ei kanna isiku puhul eesmärki. Isik kannab alates 06.08.2015 kuni tänaseni kartserikaristusi, ning viibib alates 25.05.2015 lukustatudkambris. Võimaliku vabanemise korral soovib asuda elama aadressile xxx. xxx vastusest selgus, et isikule on broneeritud majutuskoht. 1 Isikul on xxx. On lõpetanud 8 klassi Viru vanglas. Ajavahemikul 09.12.2004-14.10.2009 õppis xxx. On läbinud riigikeele algtaseme kursused, kuid riigikeeles ei ole võimeline suhtlema ega aru saama. Lisaks on isik vangistuse jooksul tegelenud järgnevaga: -4.06.2012; 21.08.2012; 10.12.xxx. Teemaks oli oma endiste tegude analüüs, igapäevategevuste tulemuste analüüs. -17.09.2012- 05.06.2013 Üldharidussüsteemis õppimine lõpetas
3. klassi -05.07.2013 osales 3 xxx tugigrupis. Isik osales 3 korral grupitöös, korrarikkumisi ei olnud. Katkestas kuna ei olnud huvitatud jätkama. -02.07.2013; 10.09.2013 xxx. Teemaks: juhtunu analüüs ja tagajärjed, probleemide lahendamise oskus. 04.07.2013 psühholoogi vastuvõtul oli isik närviline, esines enesevigastamise mõtteid. -02.09.2013- 09.06.2014 üldharidussüsteemis õppimine, lõpetas
4. klassi -06.12.2013- 28.02.2014 läbis kinnipeetav xxx. Programmis osales aktiivselt kaasa. -13.01.2014- 31.03.2014 osales riigikeele õppe xxxtaseme kursusel. -12.02.2014- 11.05.2014 xxx -17.09.2014 on alustanud üldharidussüsteemis õppimist
5. klassis. Kinnipeetav on lõpetanud klassi kahe negatiivse hindega. Lõputunnistuse saamiseks, võetud nõusolekuleht. xxx siiamaani ei ole lõputunnistust väljastanud. 25.05.2015 Viidud läbi riigikeele testimine. Sõeltesti tulemusel on 100st 27 küsimust õiged. Määratud tase on
6. -18.09.2015-18.12.2015 xxx oskuste treeningul. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused on hästi arenenud ning vastavad tema vanusele. Suhtleb heameelega, on võimeline analüüsima. Vestlusel on impulsiivne ja äkiline. -15.07.2015-05.10.2015 xxxi vastuvõtt. Kinnipeetav oli rünnanud ametnikke ja selle alusel palus kontakt vestelda kinnipeetavaga. Kinnipeetav ütles, et ründas kuna tükk aega temaga keegi ei olnud tegelenud ja lahendanud tema probleemi miks ta sattus kartserisse. -20.01.2016 Psühholoogi vastuvõtt. Vestluse teemaks tema hiljutine käitumine. Paar päeva tagasi tekitas endale kaelale vigastusi. -03.02.2016-06.04.2016 xxx läbimine. Kinnipeetava suhtumine programmisse ja osalemine sõltus tema tujust ja olukorrast. Kui vahepeal midagi toimus, siis oli negatiivselt meelestatud ning teema arutamisel näitas oma ükskõikset suhtumist. Mõnikord aga tuju oli hea, siis töötas hästi kaasa, rääkis palju oma tarvitamisest. Ametlikult ei ole isik kunagi töötanud. Tegeles juhutööde tegemisega. Vanglast väljas moodustasid isiku sissetuleku venna töövõimetuspension, sotsiaaltoetused ning raha juhutööde tegemisest. Pani toime kuriteod materiaalse kasu saamiseks. Vabanemise korral ei ole isikule garanteeritud töökohta. Isik väidab varasema alkoholi tarvitamise kohta, et jõi kambas 10- 11 eluaastast alates. Alkoholi tarvitamise asendas värvilahusti nuusutamisega. Isiku väitel süstis ta amfetamiini ja sudafeedi 13-14 eluaastast kuni 16 eluaastani. Tarvitas 1-2 kord nädalas. Suitsetas kanepit. Isikul on diagnoositud toksikomaania. Isiku sõnul ta viimastel kuudel enne vangistust ei nuusutanud värvilahustit. Isik on kriminaalkorras karistatud viiel korral, ning vanglas kannab karistust esimest korda. Käesolevat karistust kannab kolme erineva kuriteo episoodiga- süütamine, kehavigastuste tekitamine ja vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 86%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 69%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetav Viktor Kuznetsov´i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vabanemise korral kinnipeetav Viktor Kuznetsov soovib asuda elama Aktiveerimiskeskusesse xxx Aktiveerimiskeskuse poolt 2 elektroonilisel teel saadetud vastusest selgus, et Viktor Kuznetsovile on broneeritud majutuskoht – seega vabanemise järgselt Viktor Kuznetsovil on olemas elukoht. Kriminaalhooldusametnikule on teada, et aktiveerimiskeskuses igale elanikule antakse omaette tuba, mille sisustus tagab elementaarsete eluvajaduste rahuldamise; elanike käsutuses on ühisköök jm ühisruumid; mitmekorruselise hoone näol on tegemist endise ühiselamuga; aktiveerimiskeskuse käsutuses on hoone viimane korrus, kus elavad hätta sattunud inimesed, peamiselt vanglast vabastatud isikud. Taotluse andmetel Viktor Kuznetsovil puudub töökoht vabanemise järgselt. Kriminaalhoolduse infosüsteemi andmetel Viktor Kuznetsov ei oma ametliku töötamise kogemust; ta on töötanud vaid juhutöödel; majandusliku toimetuleku oskus on halb; kuriteod on toime pannud materiaalse kasu saamiseks; rahaliste nõuete summa ca 4200 eurot. Taotluse andmetest on näha, et isikudokument kehtis kuni 18.03.
7. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et kehtiva isikudokumendi puudumine võib raskendada toimingute sooritamist vabaduses. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur on Viktor Kuznetsovi vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Märgib, et isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimase kuriteo on toime pannud vanglas ning tal on 59 distsiplinaarkaristust. Tegemist on isikuga kes on süstemaatiline korrarikkuja. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Peale seda V. Kuznetsov on Viru Maakohtu 16.05.2017 kohtumäärusega antud kohtu alla KarS § 274 lg 2 p 3, § 404 lg 1, § 263 lg 1 p 2 järgi ning antud kriminaalasja hakkab Viru Maakohus arutama 21.09.
8. Seega, kui isik ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab kuritegude toimepanemist, siis puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas ning tema tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada V. Kuznetsovi vangistusest enne karistusaja lõppu olukorras, kus tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning isik ei allu vanglas kehtestatud korrale, mis omakorda näitab, et isik ei ole valmis muutma oma kuritegelikke hoiakuid. Viktor Kuznetsov avaldas kohtuistungil, et ei soovi ennetähtaega vabaneda. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et Viktor Kuznetsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Viktor Kuznetsov nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 59 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Viktor Kuznetsov on 5 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. 3 Varasemalt karistatud isiku- ja varavastaste kuritegude eest. Käesoleval ajal kannab liitkaristust mitme kohtuotsuse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ta ei asunud. Viimased kuriteod pani toime vangistuses. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Peale seda isikut süüdistatakse uutes vangistuses toime pandud kuritegudes. Uute kuritegude toimepanemise riskid on Viktor Kuznetsov’i puhul väga kõrged, s.o 86% ja 69%. Vabaduses kinnipeetaval oli probleeme sõltuvusainete tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ülaltoodust võib järeldada, et Viktor Kuznetsovi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt Viktor Kuznetsovi suhtes kohaldatud käitumiskontroll ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida ning leiab, et piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Viktor Kuznetsov kannab liitkaristust mitme kohtuotsuse alusel, ning üldpreventsiooni seisukohalt karistuse kandmise jätkamine on käesoleval juhul kaalukam kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Kohus leiab, et arvestades kuritegude korduvust ja iseloomu ning kinnipeetava käitumist vangistuses, ei ole Viktor Kuznetsovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Viktor Kuznetsovi vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 4